4-13-5487/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-13-5487

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-5487 (2317,13,001190) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik A.G, ik 38204240244, elukoht: XX. Viibib Vanglas. Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. A.G süüdi tunnistada NPALS § 15

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.

2. Mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6/1. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu 06.06.2013 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmiselt vabanemisest.

3. A.G-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel

tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti

filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „A.G, 4-13- 5487, joobeekspertiis“.

4. A.G-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine

ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002

Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „A.G, 4-13-5487, aineekspertiis“.

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Asitõend: suletud ümbrikusse pakendatud fooliumvoldik, milles oli narkootiline aine

ja mis asub väärteotoimiku materjalide juures, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi kohtuotsuse jõustumisel.

2 Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.10.2013. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

30.07.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1304979 selles, et 14.02.2013 kella 16.08 ajal peeti Tallinnas, Endla tn 45 juures kinni A.G, kes oli omandandud tuvastamata ajal ja kohas ning valdas ebaseaduslikult narkootilist ainet, mis

ekspertiisiakti nr 13E-AN0217 kohaselt osutus fentanüüliks, mille protsentuaalset sisaldust ei

olnud võimalik materjali vähesuse tõttu kindlaks määrata. Fentanüül kuulub sotisaalministi

18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja pühhotroopsete ainete II nimekirja. Samuti

tuvastati A.G organismis EKEIs läbi viidud uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus. Neist asjaoludest tulenevalt koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on

toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet.

Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et süüdistuse aluseks olevat väärtegu ei mäleta. Kannab karistust alates veebruarist, viimane arest 25 päeva on ära kandmata, algust arvestataks alates 17.02.2014 kui vabaneb karistuse ärakandmiselt. Taotletud karistusega on nõus.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasja

materjalidega. Kuivõrd teda on varem samalaadsete väärtegude eest karistatud, siis peab vajalikuks karistada arestiga. Kuna episood on enne kui viimane kohtuotsus, siis taotleb 5 päeva. Ära kanda pärast eelmise karistuse ärakandmist.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti ja aineekspertiisiakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd

menetlusalune on arsti ettekirjutuseta tarvitanud ja väikeses koguses vallanud Sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 kehtestatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel

ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimised ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjas Lisas nr 1 märgitud fentanüüli, mistõttu

on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Menetlusalune isik on selgitanud, et ta ei olnud fooliumvoldiku sisust teadlik, leidis selle. Kohus suhtub

taolisesse väitesse kriitiliselt. Keskmise elukogemuse ja vähemalt algharidusega isik ei korja

üles maast fooliumitükke ega kanna endaga kaasas. Samas saab menetlusaluse isiku

karistusnamdetest teha järelduse, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist narkosõltlasega, mistõttu on ta pikemaajalise kogemuse pinnalt teadlik sellest, millises pakendis tänavamüüjad

fentanüüli müüvad. Seega fooliumitüki enda juures hoidmine näitab seda, et ta on fooliumvoldiku sisust väga hästi teadlik. Asjaolu, et menetlusalune isik on väitnud, et ta leidis

selle, ei muuda olematuks väikses koguses narkootilise aine valdamist. Sellest teeb kohus

järelduse, et menetlusaluse isiku süü temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on täies ulatuses tõendamist leidnud.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud

samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega, millised on

jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Lisaks sellele on menetlusalust isikut

karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning käesoleval ajal kannab ta

järjekordset vangistust. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude

toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui

3 karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule

oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb

kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107

lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt

välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu ning aineekspertiisi maksumuse täies ulatuses.

Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, milline sisaldab endas kahe samalaadse väärteo koosseisu, tuleks menetlusalusele isikule mõista karistus

ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samas nähtub karistusregistri

andmetest, et menetlusalusele isikule on Harju Maakohtu 13.03.2013 otsusega nr 4-13-1134

mõistetud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistuseks arest 25 päeva ning menetlusesemeks oleva väärteo pani menetlusalune isik toime 14.02.2013, so enne eelmist

otsust. Kuivõrd menetlusaluse isiku huvides tulnuks erinevaid väärteoasju menetleda ühises

menetluses ja mõista üks karistus, siis saanuks väärtegude kogumis mõista maksimaalse

karistusena aresti 30 päeva. Eelmise kohtuotsusega on aga menetlusalusele isikule mõistetud arest 25 päeva. Seega saab kohus käesolevas väärteoasjas mõista karistuseks vaid kuni 5 päeva

aresti. Kuivõrd menetlusalune isik kannab temale Harju Maakohtu 06.06.2013 otsusega

mõistetud liitkaristust, so vangistust 8 kuud ja 11 päeva, siis tuleb käesoleva otsusega mõistetava aresti ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu 06.06.2013 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmiselt vabanemisest.

Märt Toming kohtunik