3-13-1514/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1514 Haldusasi ISIS Medical OÜ kaebus SA Ida-Viru Keskhaigla 2. juuli 2013. a protokollilise otsuse tühistamiseks riigihankeasjas nr 139587 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 8. augusti 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus ISIS Medical OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja ISIS Medical OÜ Vastustaja SA Ida-Viru Keskhaigla Kolmas isik AS Surgitech RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 8. augusti 2013. a otsus.

3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Isis Medical OÜ kaebus ja tühistada SA Ida- Viru Keskhaigla 2. juuli 2013. a protokolliline otsus riigihankeasjas nr 139587.

4. Mõista SA-lt Ida-Viru Keskhaigla Isis Medical OÜ kasuks välja menetluskulu 3189,79 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 11. oktoober 2013).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Ida-Viru Keskhaigla avaldas 18. detsembril 2012 riigihangete registris hanketeate (HT) riigihankes „Kliinilise keemia labori uuringute teostamiseks vajalike vahendite ost“ (viitenumber 139587). SA Ida-Viru Keskhaigla 28. mai 2013. a protokollilise otsusega tunnistati edukaks Surgitech AS pakkumus. 2. juuli 2013. a protokollilise otsusega tunnistati hankemenetlus lõppenuks, kuna ISIS Medical OÜ pakkumuse jõusoleku tähtaeg oli lõppenud ja Surgitech AS alates 1. juulist 2013 kvalifitseerimistingimustele enam ei vastanud.

ISIS Medical OÜ esitas 2. juuli 2013. a otsuse peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjoni. Vaidlustuskomisjon jättis 8. juuli 2013. a otsusega vaidlustuse läbi vaatamata, kuna leidis, et vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Otsuse kohaselt oli ISIS Medical OÜ määratlenud, et tema pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõppeb 1. juunil 2013. Seega ei ole tema pakkumus enam jõus.

2. ISIS Medical OÜ esitas kaebuse halduskohtusse, milles palus SA Ida-Viru Keskhaigla 2. juuli 2013. a otsus tühistada. Kaebuse kohaselt on kaebaja pakkumus jõus.

3. Tartu Halduskohtu 8. augusti 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et riigihangete seaduse (RHS) § 45 lg-t 1 ja 2 pole võimalik tõlgendada nii, et pakkuja saab oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada ka siis, kui talle pole vastavat kirjalikku ettepanekut üldse tehtud. Hankija tegi 25. aprillil 2013 kaebajale ettepaneku pikendada oma pakkumuse jõusoleku tähtaega. Kaebaja pikendas 29. aprillil 2013 küll pakkumuse jõusoleku tähtaega, kuid ainult kuni 1. juunini 2013. Kuna riigihangete seadusest ei tulene, et hankija peab tegema pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanekuid korduvalt, lõppes ISIS Medical OÜ pakkumuse jõusolek 1. juunil 2013. ISIS Medical OÜ-l puudus õigus pakkumuse jõusoleku tähtaega omal algatusel pikendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. ISIS Medical OÜ esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hetkel jõus nii kaebaja kui AS Surgitech pakkumused. Seadus ei piira pakkuja õigust pakkumuse jõusoleku tähtaega ilma hankija ettepanekuta pikendada. Kaebaja tahteavaldused on olnud selged ja ühemõttelised, nii et SA-l Ida-Viru Keskhaigla ei saanud olla kahtlust, et kaebaja soovib olla oma tahteavaldusega seotud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi võib tahteavalduse teha ka kaudselt, ning seda on kaebaja väljendanud, vaidlustades samas riigihankemenetluses AS-i Surgitech pakkumuse kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise ning osaledes vaidlustusmenetluses ka pärast 1. juunit 2013.

5. SA Ida-Viru Keskhaigla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei sätesta RHS § 45 lg 2 hankija kohustust teha pakkujale ettepanekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks korduvalt. RHS § 45 on erinorm TsÜS § 68 suhtes.

6. AS-i Surgitech vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt puudub kaebajal kaebeõigus, kuna ta on oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendanud vaid korra kuni 1. juunini 2013 ning seega ei osale kaebaja alates 1. juunist 2013 enam hankemenetluses. Vaidlusalune otsus on AS-i Surgitech vaidlustuse alusel vaidlustuskomisjoni poolt 23. juulil 2013 juba kehtetuks tunnistatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

8. Vaidlus asjas on sisuliselt vaid selle üle, kas kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõppes 1. juunil 2013 või mitte. Vastustaja, vaidlustuskomisjon ja halduskohus leiavad, et pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõppes, kuna vastuseks vastustaja 25. aprilli 2013. a ettepanekule pikendas kaebaja oma pakkumuse jõusoleku tähtaega vaid kuni 1. juunini 2013.

Seda küsimust on Tartu Ringkonnakohus lahendanud juba 23. septembri 2013. a otsuses haldusasjas nr 3-13-1358. Menetlusosalised olid selles haldusasjas samad. Ringkonnakohus asus viidatud otsuses seisukohale, et kaebaja pakkumuse jõusolek ei lõppenud 1. juunil 2013. Ringkonnakohus põhjendas seda seisukohta järgnevalt: " RHS § 43 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi on pakkumus pakkujale siduv vähemalt kuni hankedokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. RHS § 45 lg 1 järgi võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul ning sama paragrahvi lg 2 järgi on hankija kohustatud tegema pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu. Vaidlust ei ole selles, et ehkki kaebaja pikendas 29. aprillil 2013 vastavalt hankija ettepanekule oma pakkumuse jõusoleku tähtaega kuni 1. juunini 2013, ei esitanud vastustaja enne selle tähtaja möödumist vastavalt RHS § 45 lg-le 2 kaebajale uut ettepanekut oma pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks.

RHS § 45 lg-s 2 on sellise ettepaneku tegemine sätestatud selgesõnaliselt hankija kohustusena. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hankija kohustuse täitmata jätmisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi jätta pakkuja kanda. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, on ilmne, et kui vastustaja oleks kaebajale teinud õigeaegselt ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada, oleks kaebaja seda teinud. Aluse selleks arvamuseks annab asjaolu, et ajal, kui kaebaja poolt esitatud pakkumuse pikendamise avalduses märgitud tähtaeg (1. juuni 2013) möödus, oli pooleli vaidlustusmenetlus, milles osalemist jätkas kaebaja ka pärast 1. juunit 2013. Pärast vaidlustusmenetlust esitas kaebaja kaebuse, milles kinnitas pakkumuse jõusolekut.

Sellise käitumisega kinnitas kaebaja ilmselgelt oma pakkumuse jõusolekut kaudselt (TsÜS § 68 lg 3) ning tähtaja pikendamine jäi ringkonnakohtu hinnangul kirjalikult vormistamata vaid vastusaja poolt RHS § 45 lg-s 2 sätestatud ettepaneku esitamata jätmise tõttu." (otsuse p 19).

9. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha ning nende põhjenduste juurde ka käesolevas asjas. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, nagu ei oleks hankijal kohustust pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemiseks korduvalt. RHS § 45 lg 2 ei sea piirangut, et hankijal oleks sellise ettepaneku tegemise kohustus vaid üks kord. Säte nõuab, et tähtaja pikendamise ettepanek tuleb teha vähemalt kümme päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu. Järelikult tuleb seda sätet mõista selliselt, et hankija peab pakkujale tegema ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks iga kord, kui pakkuja tehtud pakkumuse jõusoleku tähtaeg hakkab mööduma.

Vastustaja pakutud viisil RHS § 45 lg 2 tõlgendamine oleks ka ebamõistlik, sest selle prognoosimine, kui pikaks ajaks on pakkumuse jõusoleku tähtaega vajalik pikendada, võib pakkuja jaoks vaid ühe ettepaneku korral olla äärmiselt keeruline. Ka käesolevas asjas on kaebaja viidanud, et ta eeldas hankemenetluse lõppemist 1. juuniks 2013 ning pikendas tähtaega esialgu vaid selle kuupäevani. Lisaks võib aja möödudes ilmneda uusi elulisi asjaolusid, mis sunnivad pakkujat oma esialgseid prognoose ümber hindama - näiteks võib äriühing algul soovida pakkumisega vaid teatud ajani seotud olemist oma majandusliku olukorra või muude planeeritavate tehingute tõttu. Kuid majandusliku olukorra muutumisel või muude kavandatud tehinguvõimaluste äralangemisel võib ta ümber otsustada ja soovida riigihankemenetluses osaleda ka pärast seda, kui möödub esialgu paika pandud pakkumuse jõusoleku kuupäev. Ka selliste olukordade puhuks on vajalik, et pakkumuse jõusoleku tähtaja lõpu saabumisel pakuks hankija pakkujale uut võimalust selle tähtaja pikendamiseks.

10. Kuna vastustaja RHS § 45 lg-s 2 sätestatud kohustust ei järginud, ei ole võimalik sellest erinormist enam lähtuda ning kohaldada tuleb TsÜS §-i 68.

11. Asjaolu, et AS-i Surgitech vaidlustuse alusel on vaidlusalune protokolliline otsus juba riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt kehtetuks tunnistatud, ei takista kaebuse rahuldamist käesolevas asjas. Viidatud vaidlustuskomisjoni otsus, ega selle peale esitatud kaebuse rahuldamata jätnud halduskohtu otsus ei ole veel jõustunud. Seetõttu ei näe ringkonnakohus võimalust kaebuse rahuldamata jätmiseks käesolevas asjas.

12. Sarnaselt ringkonnakohtu poolt 23. septembri 2013. a otsuses haldusasjas nr toodud põhjendustele (otsuse p 20) ei näe ringkonnakohus alust vaidlustatud otsuse tühistamisest keeldumisele. Ringkonnakohus viitas selles otsuses, et ehkki menetlusosaliste kinnitusel on sarnase hankeobjekti osas läbi viidud uus riigihange, ei saa asuda kindlale seisukohale, et vaidlusaluste otsuste mõju on kaebaja jaoks lõppenud, sest uue ja vana riigihanke eseme kattuvus ning küsimus, kas see välistab vajaduse käesoleva hanke kordamiseks, ei ole üheselt selge (vrdl ka RKHKo 3-3-1-65-11, p 15).

Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega tühistab SA Ida-Viru Keskhaigla 2. juuli 2013. a protokollilise otsuse hankemenetluse lõpetamise kohta.

13. Halduskohtus taotles kaebaja vastustajalt menetluskuluna 1653,23 euro väljamõistmist, millest 1278,23 eurot oli riigilõiv ja 375 eurot õigusabikulu. Apellatsioonimenetluses soovib kaebaja 1536,56 euro väljamõistmist (1278,23 eurot riigilõiv ja 258,33 eurot õigusabikulu). Ringkonnakohus ei näe alust menetluskulude vähendamiseks. Seega tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja 3189,79 eurot.

Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene