2-13-15829/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-15829

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

39 942,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Liivi Väärsi (e-

post liivi.vaarsi@seb.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kairi

Tuulmägi

(Advokaadibüroo

Aivar

Pilv;

e-.post

kairi.tuulmagi@apilv.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.06.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista XXX AS SEB Pank kasuks 39 942,66 (kolmkümmend üheksa tuhat

üheksasada nelikümmend kaks eurot ja 66 senti), millest põhivõlgnevus on

19 795,89 eurot, intressid 350,88 eurot, viivis 19 795,89 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus kuulutada käesolev kohtuotsus viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja Andres Karlepi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

AS SEB Pank (hageja) esitas kohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles palub kostjalt välja

mõista poolte vahel 12.08.2009 sõlmitud käenduslepingust nr XXX tulenev põhivõlg

19 795,89 eurot, intressid 350,88 eurot ja viivis 19 795,89 eurot. Hageja palub kohtuotsus

tunnistada viivitamata täidetavaks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja XXXOÜ laenulepingu, mille kohaselt väljastas

hageja XXXOÜ-le laenu summas 28 739,02 eurot sihtotstarbega XXXOÜ kohustuste

refinantseerimiseks. Vastavalt laenulepingu punktile 2. oli intressimääraks kokku lepitud

Panga Eesti krooni laenude baasintress (PBI) pluss 3,9% aastas. Vastavalt laenulepingu

punktile 3.2 oli laenulepingu lõpptähtpäeva 10.08.2012. Vastavalt laenulepingu punktile 3.3

kohustus laenusaaja tagastama hagejale laenu ja tasuma intressi annuiteeti alusel arvestatud

maksetena iga kalendrikuu 10. päeval, esimese maksega 10.09.2009 ning viimase maksega

laenu lõpptähtpäeval. Vastavalt laenulepingu punktile 5 oli laenulepingust tulenevate

laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks seatud kogu laenusaaja vallasvara koormav I jrk

kommertspant summas 37 388,31 eurot ning hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping

nr XXX summas 37 388,31 eurot. Pooled sõlmisid 12.08.2009 käenduslepingu nr XXX,

millega kostja kohustus vastutama hageja ees täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga ja

tagama kõiki hageja nõudeid laenusaaja vastu, mis tulenevad laenulepingust. Kostja vastutuse

maksimumsummaks lepiti kokku 37 388,31 eurot.

26.07.2010 sõlmisid XXXOÜ ja hageja laenulepingu lisakokkulepe nr 1, millega pikendati

laenulepingu lõpptähtpäeva kuni 10.12.2012 ning võimaldati XXXOÜ-le enda soovil

ajavahemikul 10.05.2010 kuni 10.08.2010 laenu põhiosamaksete osas maksepuhkust.

26.07.2010 sõlmisid pooled käenduslepingu lisakokkulepe nr 1, milles kostja kinnitas, et on

teadlik, et laenulepingu lisakokkuleppe nr 1 muudatustest ning sõltumata sellest kohustus

vastutama hageja ees täies ulatuses solidaarselt XXXOÜ-ga ja tagama kõiki hageja nõudeid

XXXOÜ vastu, mis tulenevad laenulepingust. XXXOÜ ei ole laenulepingu kehtivuse jooksul

täitnud laenulepinguga võetud kohustusi korrektselt ega tasunud maksegraafikujärgseid

makseid tähtaegselt.

17.05.2011 lõpetas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-11-4600 XXXOÜ pankrotimenetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pooled pidasid läbirääkimisi võlgnevuse

tasumise osas ning kostja lubas hagejat teavitada kohustuse täitma asumisest hiljemalt

30.06.2012. 10.04.2013 seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud.

Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et põhivõlgniku OÜ XXX poolt oli

laenulepingust

tulenevate

kohustuste

täitmise

tagamiseks

12.08.2009

sõlmitud

kommertspangaleping, mille alusel põhivõlgnik seadis kommertspandi vallasvarale. OÜ XXX

kohustused ei olnud tagatud ainult kostja poolt antud käendusega. 17.05.2011 määrusega

lõpetas Harju Maakohus laenusaaja pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu ning nimetatud määruses on märgitud, e t reaalne ja olemasolev vara põhivõlgnikul on

6,75 eurot, s.t XXXOÜ oli „võõrandanud“ enne pankrotiavalduse esitamist ka kogu

kommertspandiga koormatud olnud vara. Vara arvel laenukohustuste vähendamist aga ei

toimunud.

Hageja on seisukohal, et antud juhul ei esine käenduslepingu tühisuse aluseid vastavalt TsÜS

§-ile 86. Käenduslepingust omandab võlausaldaja võlgniku vastu suunatud nõude kõrvale

uue nõude kolmanda isiku ehk käendaja vastu. Hageja leiab, et põhivõlgniku majanduslik

olukord või krediidivõimelisus laenu väljastamisel ega ka maksevõime muutumine

laenulepingu kehtivuse kestel ei mõjuta kuidagi käenduslepingu kehtivust. Käenduslepingu

sõlmimisega võtab käendaja kohustuse täita võlausaldaja ees põhilepingust tulenev kohustus

käendatava summa ulatuses. Nimetatud kohustuse võtmises endas sisaldub risk arvestada

asjaoluga, et põhivõlgniku maksevõime võib ajas muutuda. Lisaks peab hageja vajalikuks

märkida, et kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige ja ainuosanik. Kostja tegutses

põhivõlgniku juhatuse liikmena ja tal oli huvi äriühingu majandustegevuse vastu. Seega,

poolte vahel sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping VÕS § 143 tähenduses.

Nimetatud seisukohta on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus.

Kostja väidab, et äritegevuse jätkamiseks oli täiendava laenu saamine XXXOÜ-le

hädavajalik, hädavajalikkus ei tähenda aga seda, et kostjal käenduslepingu sõlmimiseks oli

erakorraline vajadus. Kostja ei ole esile toonud mingeid asjaolusid, mille põhjal saaks

tuvastada käenduslepingu sõlmimise erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte või kogenematuse.

Kui kostja viitab vastuväites Eesti Pangaliidu poolt koostatud „Heale Pangandustavale“, siis

hageja peab vajalikuks märkida, et „Hea Pangandustava“ sätestab ka, et kliendil on õigus

valuida pankade ja nende pakutavate erinevate pangateenuste vahel.

Kostjal puudus sundolukord käenduslepingu sõlmimiseks. Laenuleping ja käendusleping ei

sõlmitud erakorralistest vajadustest tulenevalt. Hageja poolt ei ole OÜ-le XXX laenu antud

äärmiselt kõrge intressimääraga, käenduslepingus on fikseeritud kostja käenduse ulatus.

Kostja oli 100% ulatuses OÜ XXX osanik ja juhatuse liige s.t. kostja teadis täpselt milline on

OÜ XXX majanduslik olukord ja kostjal oli võimalus laenu mitte võtta ja käenduslepingut

ega laenulepingut ei pidanud sõlmima. Kostja on käenduslepingus sätestatud tingimustega

nõustunud. Kostja väide, et käendusleping on heade kommetega vastuolus, on põhjendamatu.

Kostja sõlmis käenduslepingu huvist endaga seotud äriühingute vastu, juhatuse liikmena ja

ainuosanikuna pidi kostja olema teadlik, kui suured on kohustused, mille täitmise tagatiseks ta

käenduse annab ja OÜ XXX majanduslik tegevus olenes otseselt ainult kostja tegevusest või

tegevusetusest.

Kostja ei ole oma majandusliku olukorra kohta laenu taotlemisel esitanud mitte ühtki

dokumenti, et tema majanduslik olukord on selline, mis ei võimalda ühtki kohustust võtta ja

paljasõnaline on kostja väide, et temalt ei küsitud andmeid tema finantsseisu kohta. XXXOÜ

ei olnud kuni 11.06.2009 SEB Panga klient ja seega hageja teostas laenuanalüüsi

dokumentide põhjal, mis Hagejale esitati. Hageja on laenu andmisel analüüsimisel ja

käenduslepingu sõlmimisel arvesse võtnud, et kostjal on eluasemelaenukohustus, nimetatud

laenulepingu maksed olid ilma suuremate viivitusteta tasutud ja lisaks käenduslepingule oli

OÜ XXX laenulepingu täitmine tagatud ka kommertspandiga. Kostja märgib, et hageja on

põhjustanud talle oma lepingueelsete kohustuste rikkumisega kahju summas 19 795,89 eurot.

Hageja peab vajalikuks märkida, et kostja ei olnud laenusaaja ja kostja kui käendaja ei ole

mingeid kahjusid kandnud. Kostja on alates hetkest kui põhivõlgnik maksed jättis tasumata

olnud teadlik sellest, et arvestatakse viivist ja asjaolust, et kändajana vastutab ta ka viiviste

eest.

Kostja seisukoht

Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et panga nõue on

põhjendamatu, kuna poolte vahel sõlmitud käendusleping on heade kommetega vastuolus

ning seetõttu tühine. Antud juhul sõlmis kostja pangaga käenduslepingu ainuüksi seetõttu, et

vastasel juhul ei oleks XXXOÜ saanud pangalt OÜ XXX kohustuste refinantseerimiseks

täiendavat laenu. Seega pani pank kostja XXXOÜ ja OÜ XXX juhatuse liikmena

sundolukorda, kuna käenduslepingu sõlmimata jätmisel ei oleks pank äriühingule laenu

andnud. Tol hetkel oli aga äritegevuse jätkamiseks täiendava laenu saamine hädavajalik. Eesti

Pangaliidu poolt koostatud „Hea pangandustava“ kohaselt on kliendi ja panga vaheliste

suhete aluseks vastastikune ausus ja usaldus. Tehingute teostamisel arvestavad pangatöötajad

kõikide osapoolte seaduslikke huve. Kostja leiab, et käenduslepingu sõlmimisel ei ole pank

arvestanud käendaja seaduslikke huve, pannes talle kohustused, mida ta ilmselgelt täita ei

suuda.

Kostja on seisukohal, et käenduslepingu sõlmimisel ei ole pank arvestanud käendaja

seaduslikke huve, pannes talle kohustused, mida ta ilmselgelt täita ei suuda. Vastavasisulise

käitumisega on pank rikkunud enda ja kliendi vahelist ausus- ja usalduskohustust, mis on

vaieldamatult heade kommete vastane TsÜS § 86 lg 2 mõistes. Antud juhul käendas kostja

laenukohustusi kokku maksimaalselt summas 585 000 krooni. 2009. aastal ei olnud kostja

majanduslik olukord hea. Kostjal olid suured laenuvõlgnevused kolmandate isikute ees, mida

ta tänaseni ei ole suutnud rahuldada. Kostjale kuulunud kinnisvara oli kaetud hüpoteekidega

või väga väikese väärtusega. Samuti oli kostja sissetulek 2009. a suveks võrreldes varasemaga

oluliselt vähenenud seoses majanduslanguse ja ehitusturu kokkukukkumisega (kostja tegutses

ehitusvaldkonnas). Kostja rõhutab, et antud juhul oli kohustuste ulatus ning

käenduslepinguga võetud kohustuste täitmise võime omavahel ebaproportsionaalsed.

Käendaja võttis endale käenduslepinguga kohustuse, mida ta ilmselgelt ei oleks suutnud oma

tolleaegse varandusliku seisu juures täita. Pank oleks pidanud kontrollima, kas käendajal on

üldse sedavõrd palju vara, et ta suudab oma käenduslepinguga võetud kohustused täita. Antud

juhul pank seda aga ei teinud, rikkudes seeläbi oma kohustusi.

Ülalmärgitust tuleneb, et laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmitud

käenduslepingu näol on tegemist kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja tasakaalust

väljas olevate vastastikuste kohustustega sõlmitud tehinguga. Pank lähtus käenduslepingute

sõlmimisel ja XXXOÜ-le laenu andmisel üksnes oma majandusliku kasu saamise eesmärgist.

Pangal puudub õigus nõuda käendajalt kõnealuse lepingu alusel põhivõlgniku kohustuse

täitmist.

Juhul, kui kohus peaks aga leidma, et käendusleping ei ole tühine, on kostjal hageja vastu

kahju hüvitamise nõue, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega. Hageja ei tundnud antud

juhul vähimalgi määral huvi selle vastu, kas kostja oli üldse võimeline käenduslepinguga

võetud kohustusi täitma. Pank ei kontrollinud kostja vara ja kohustuste suhet ega palunud

kostjal esitada dokumente oma maksevõime tõendamiseks. Seetõttu on kostja seisukohal, et

tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna hageja on antud juhul põhjustanud talle oma

lepingueelsete kohustuste rikkumisega kahju summas vähemalt 19 795,89 eurot s.o hageja

viivisenõude ulatuses. Kostja tasaarvestab oma kahjunõude summas 19 795,89 eurot hageja

nõudega kattuvas ulatuses juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et käendusleping on

kehtiv.

Lisaks eeltoodule on hageja nõue ka ebaselge. Hageja on antud juhul esitanud kostja vastu

nõude kogusummas 39 942,66 eurot. Samas on hagiavalduses märgitud, et vastavalt sõlmitud

käenduslepingule on kostja vastutuse maksimumsummaks 37 388,31 eurot. Panga väitel on ta

õigustatud nõudma kostjalt käendaja vastutuse maksimumsummat ületavat rahasummat, kuna

käendaja on ise olnud viivituses oma kohustuste täitmisega. Samas ei ole pank toonud

hagiavalduses üheselt välja, kui suur osa küsitavatest viivistest on tekkinud just kostjapoolse

viivituse tõttu ning kui suur osa viivistest põhivõlgniku tegevuse tõttu. Seega ei ole hageja

tõendanud, et vastutuse piirmäära ületava summa väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.

Ülaltoodust tulenevalt on hageja nõue käendaja vastutuse maksimumsummat ületavas osas,

s.o summas 2554,35 eurot tõendamata ning tuleb seetõttu jätta igal juhul rahuldamata.

Põhjendamatu on ka hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. TsMS §

469 lg 1 kohaselt tunnistab kohus poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see

pool annab täitmise tagatise. Antud juhul ei ole hageja andnud kohtule otsuse täitmiseks

tagatist ega viidanud ka soovile tagatist anda. Teiseks ei oleks otsuse viivitamatult täidetavaks

tunnistamine ka objektiivselt põhjendatud. Kostja hinnangul puuduvad hagejal sellised huvid,

mis õigustaksid maakohtu otsuse (eeldusel, et maakohus üldse hagi rahuldab) viivitamatut

täitmist.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1. hageja ja XXXOÜ sõlmisid 12.08.2009 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt väljastas

hageja XXXOÜ-le laenu summas 28 739,02 eurot sihtotstarbega XXXOÜ kohustuste

refinantseerimiseks tähtajaga 10.08.2012;

2. laenulepingu nr XXX p 2 kohaselt leppisid hageja ja XXXOÜ kokku intressimääraks

Panga Eesti krooni laenude baasintress (PBI) pluss 3,9% aastas;

3. laenulepingust nr XXX tulenevate XXXOÜ kohustuste täitmise tagamiseks oli seatud

kogu XXXOÜ vallasvara koormav I jrk kommertspant summas 37 388,31 eurot;

4. pooled sõlmisid 12.08.2009 laenulepingust nr XXX tulenevate XXXOÜ kohustuste

täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX summas 37 388,31 eurot;

5. 26.07.2010 sõlmisid XXXOÜ ja hageja laenulepingu nr XXX lisakokkulepe nr 1,

millega pikendati laenulepingu lõpptähtpäeva kuni 10.12.2012. Pooled sõlmisid

26.07.2010 sõlmisid käenduslepingu nr XXX lisakokkulepe nr 1.

6. Harju Maakohtu 17.05.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-4600 lõpetas kohus

XXXOÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Seega loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

231 lg 2 ja 4 ja esitatud tõendite alusel tõendatuks.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellel vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

Eeltoodud asjaoludes tulenevalt võib hagi rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 alusel, mille

kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja

VÕS § 142 lg 1 alusel, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Poolte vahel 12.08.2009 sõlmitud käenduslepingu nr XXX ja käenduslepingu nr XXX

lisakokkuleppe nr alusel vastutab kostja panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga

ja tagab kõiki hageja nõudeid XXXOÜ vastu, mis tekivad võlaõigusliku lepingu nr XXX

alusel. Käendaja vastutuse maksimumsumma on nimetatud käenduslepingu alusel 585 000

krooni, s.o 37 388,31 eurot.

Kostja on esitanud hagile nõuet välistava vastuväite ja leiab, et poolte vahel 12.08.2009

sõlmitud käendusleping nr XXX on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tehing on heade

kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et

teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus

on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete

vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise

poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest

asjaoludest.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine TsÜS § 86 lg 1 sätestatud tehingu tühisuse

aluseid. Kostja sõlmis hagejaga käenduslepingu XXXOÜ juhatuse liikmena ning huvist

endaga seotud äriühingu majandustegevuse vastu. Kohus ei nõustu kostja väitega, et antud

juhul sõlmis kostja pangaga käenduslepingu ainuüksi seetõttu, et vastasel juhul ei oleks

XXXOÜ saanud pangalt OÜ XXX kohustuste refinantseerimiseks täiendavat laenu ning

hageja pani kostja sundolukorda, kuna käenduslepingu sõlmimata jätmisel ei oleks pank

äriühingule laenu andnud. Kohus on seisukohal, et kostja ei olnud juhatuse liikmena

sundolukorras. Samuti ei ole kostja tõendanud, et äritegevuse jätkamiseks oli laenu saamine

hädavajalik. Seega ei olnud tegemist erakorralise vajaduse, sõltuvussuhtega, kogenematuse

või muu sellise asjaoluga. Kostja on vastuväitena toonud välja Eesti Pangaliidu poolt

koostatud „Hea pangandustava“, mille kohaselt on kliendi ja panga vaheliste suhete aluseks

vastastikune ausus ja usaldus. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole laenusaaja, siis ei ole hageja

rikkunud head pangandustava.

Käenduslepinguga kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku

kohustuse täitmise eest. Käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist

ning kostja tagas XXXOÜ kohustust juhatuse liikmena isikliku sideme tõttu. Kostja ei ole

tarbija VÕS § 34 mõttes. Kostja sõlmis käenduslepingu seoses isiklikust huvist äriühingu

juhatuse liikmena äriühingu majandustegevuse vastu. Kuna kostja ei ole tarbija, siis vastutab

ta juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, käendajana VÕS § 145 järgi. Kostja XXX juhatuse

liikmena oli teadlik äriühingu majanduslikust olukorrast, samuti oli ta teadlik kui suured on

äriühingu kohustused hageja ees, mille täitmise tagamiseks kostjaga käendusleping sõlmiti.

Samuti sõltus äriühingu majandustegevus üksnes kostja tegevusest või tegevusetusest.

Kohtule hageja poolt esitatud krediiditaotlusega ärikliendile on tõendamist leidnud, et hageja

teostas enne XXXOÜ-le laenu andmist analüüsi (tl 76-103). Seega on hageja laenu andmisel

arvesse võtnud asjaolu, et kostjal on eluasemelaenukohustus ning lisaks kostjaga sõlmitud

käenduslepingule oli laenulepingu täitmine tagatud ka kommertspandiga. Kommertspandi

seadmise ja registreerimise lepinguga on tõendamist leidnud, et XXXOÜ seadis hageja kasuks

vallasvarale kommertspandi summas 585 000,00 krooni (37 388,31 eurot) (tl 71-75). Harju

Maakohus lõpetas 17.05.2011 määrusega OÜ XXX pankrotimenetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Nimetatud määrusest nähtuvalt kostja võõrandas enne

pankrotiavalduse esitamist kogu kommertspandiga koormatud vara. Saadud rahaliste

vahendite arvelt aga kostja laenukohustust ei vähendanud.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et käendusleping ei ole tühine.

Järgmisena kohus analüüsib, kas kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille kostja

saab tasaarvestada hageja nõudega.

Kostja on vastuväitena toonud esile Eesti Pangandusõiguses alates 01.01.2007 kehtiva

vastutustundliku laenamise põhimõtte, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83

lg-s 3. KAS § 83 lg 3 kohaselt krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel

järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks

on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste

suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks

mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega peab kohtu hinnangul krediidiasutus

vastutustundliku laenamise printsiibi kohasel tundma oma klienti, mis tähendab kohustust

hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Hageja teostas

laenu andmisel XXXOÜ kohta finantsanalüüsi (tl 76-103). Hageja hindas XXXOÜ

krediidivõimekust laenu tasumiseks ja samuti on nimetatud tõenditest nähtuval hinnatud ka

käendaja, so kostja majanduslikku seisundit. Hageja ei tuvastanud XXXOÜ ega kostja

makseraskusi. Samuti oli laenulepingu täitmine tagatud kommertspandiga. Eeltoodust

tulenevalt ei saa kostjal olla kahju hüvitamise nõuet hageja vastu.

VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg

2 alusel käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab

käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid

kulusid vältida.

Käenduslepingu nr XXX p 4.4 kohaselt vastutab kostja hageja ees täies ulatuses solidaarselt

põhivõlgnikuga ja sama käenduslepinguga võttis kostja endale kohustuse tagada kõiki hageja

nõudeid XXXOÜ vastu, mis tulenevad laenulepingust nr XXX. Käenduselepingu p 4.6

kohaselt on käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, s.h intresside, viiviste

ja trahvide tasumise kohustus, samuti võlaõigusliku lepingu rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamine. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja käendajana nii käenduslepingus märgitud

piirsumma 37 388,31 euro, intresside 350,88 euro ja viiviste 70 002,01 euro tasumise osas.

Hageja saatis kostjale 23.03.2011 meeldetuletuskirja võlgnevuse tasumiseks, milles hageja

teatas ühtlasi ka kostjale, et võlgnevuselt arvutatakse ka viivist (tl 20). Seega oli kostja

teadlik, et käendajana vastutab ta piirsumma 37 388,31 euro osas lisaks ka kõrvalnõuete osas.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue on kogu ulatuses põhjendanud ja

kuulub rahuldamisele. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi kostja vastu täielikult ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 19 795,89 eurot, intressi summas 350,88

eurot ja viivised 19 795,89 eurot, kokku 39 942,66 eurot sumas

Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kuulutada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks, kuna

täitmata on TsMS § 469 lg-s 1 ja 2 otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise sätestatud

alused. Hageja ei ole andnud otsuse täitmise tagatis.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.

Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab

menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik