1-13-6885/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-13-6885

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

30.septembril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul prokurör Margit Pärn advokaat Roman Levin alaealise seaduslik esindaja Monika L.R osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav L.R

, IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27.maist 2013.a,

süüdistuses KarS § 120, § 121, § 199 lg 1 ja § 202 lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

L.R süüdistatakse selles, et tema novembrikuus 2012.a kella 20.00 paiku võttis

Tartus Võru-Teguri-Tehase tänavate ristiku lähedal sõiduautost ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära C.K. kuuluva mobiiltelefoni Samsung S5830 Galaxy Ace Black väärtusega 288 eurot.

Sellega pani L.R toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Veel süüdistatakse L.R selles, et tema 22.novembril 2012.a kella 20.00 paiku Tartus Tähe tänaval asuvas Forseliuse pargis lõi J.P. neli korda rusikaga vastu pead ja kaks korda jalaga vastu jalgu. Oma tegevusega põhjustas L.R kannatanule Jaan Poolale füüsilist valu ja tervisekahjustuse – silmaümbruse põrutuse.

Sellega pani L.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, peksmise.

Veel süüdistatakse L.R selles, et tema:

• 22.novembril 2012.a kella 20.00 paiku Tartus Tähe tänaval asuvas Forseliuse pargis, peale seda kui ta oli peksnud J.P. , ähvardas kannatanut J.P. tapmisega. L.R ütles kannatanule J.P., et kui kannatanu teeb eelneva peksmise tõttu politseisse avalduse või helistab isale, tapab ta kannatanu ära ja matab E-Kaubamaja taha.

Kannatanu J.P. kartis ähvardust, kuna L.R oli tema suhtes eelnevalt kasutanud füüsilist vägivalda ja kannatanule on teada, et L.R on kandnud kaasas metallist sõrmenukke, mida kasutatakse peksmiseks.

• 25.novembril 2012.a kella 19.00 paiku Tartus Ringtee 75A Lõunakeskuse mängusaali

„Kuum Koer“ välisukse juures ähvardas kannatanut J.P. tapmisega. L.R ütles J.P., et kui kannatanu politseist avaldust ära ei võta, siis viib ta kannatanu Variku metsa ja poob üles. Kannatanu kartis ähvardust, kuna L.R oli tema suhtes 22.novembril 2012.a kasutanud füüsilist vägivalda ja ähvardanud tapmisega. Samuti teadis kannatanu, et L.R on kaasas kandnud metallist sõrmenukke, mida kasutatakse peksmiseks.

Sellega pani L.R toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kusjuures kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist.

Veel süüdistatakse L.R selles, et tema 2013.a kevadel, eeluurimisel kindlaks tegemata kuupäeval, sai J.P. enda kätte mobiiltelefoni Samsung Galaxy GT-I9001, kusjuures ta teadis, et mobiiltelefon on J.P. poolt 28.aprillil 2013.a ajavahemikul kella 18.00 kuni 20.00

Tartus Tähe 103 Tartu Forseliuse Gümnaasiumi staadionilt T.T. varastatud. Ta hoidis seda mobiiltelefoni mõned päevad enda käes ja müüs seejärel telefoni 10 euro eest edasi O.S.

Sellega pani L.R toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemisena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

L.R-ile karistuseks 2 kuud vangistust, KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust, KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust ja KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.R-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.R ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

L.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 120, § 121, § 199 lg 1 ja § 202 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub L.R-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kuna L.R-i puhul on tegemist alaealisega, siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumisel menetluskulud tasuda tema seaduslikul esindajal Monika L.R. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et tegemist on alaealise õpilasega, kellel endal sissetulek puudub, siis on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg

3 alusel osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda. Samuti on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine vastavalt esitatud taotlusele tasumiseks pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda need osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud L.R vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks viis (5) kuud L.R vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks (1) kuud L.R vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) kuu L.R vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

L.R-ile liitkaristuseks kaheksa (8) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

L.R ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse L.R-i kuulutamisest.

Määrata katseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna Tartu linna L.R talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

L.R-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista või temal materiaalsete vahendite L.R-ilt

puudumisel tema seaduslikult esindajalt Monika L.R-ilt (IK 47506092762, elukoht:

Tartumaa, Ülenurme vald, Poldri 1) riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada nelikümmend (240) eurot ja kaitsjatasu ükssada (100) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et või tema seaduslikul esindajal Monika L.R

L.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik