3-13-1740/37 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1740 Haldusasi AS ATKO Trans kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 09.08.2013 otsuse nr 189-13/143118 ja MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 17.07.2013 otsuse p-i 1.2 tühistamise nõuetes. Menetlusosalised Kaebaja – AS ATKO Trans; lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Piia Kulm; Vastustaja – MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus; seaduslikud esindajad Jüri Ellram, Tiina Oraste, Üllar Vahtramäe; Kolmas isik – AS ATKO Liinid; Kolmas isik – AS GoBus. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Tühistada asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 30.09.2013 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul (HKMS § 278 lg 1).

Asjaolud

1. 16.05.2013 avaldas MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke “Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidel 2014- 2011“ (viitenumber 143118)

hanketeate (HT). Riigihange oli jaotatud kolmeks osaks (1.osa – liinigrupp I, 2. osa – liinigrupp III ja

3. Osa - liinigrupp IV). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 28.06.2013 esitasid pakkumused kuus pakkujat, sh AS ATKO Trans.

2. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 17.07.2013 protokolli nr 124 kohaselt tunnistas hankija AS-i ATKO Trans kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks (protokolli p 1.2).

3. 26.07.2013 esitas AS ATKO Trans VAKO-le vaidlustuse 17.07.2013 protokolli p-i 1.2 kehtetuks tunnistamiseks (liinigruppide III ja IV osas), mis jäeti VAKO 09.08.2013 otsusega nr 189-13/143118 rahuldamata.

4. 16.08.2013 saabus Tallinna Halduskohtule AS ATKO Trans kaebus VAKO 09.08.2013 otsuse nr 189-13/143118 ja MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 17.07.2013 otsuse p-i 1.2 tühistamise nõuetes.

Kaebuse sisu

5. Kaebaja on seisukohal, et Järvamaa riigihanke HT p III.2.3) alap-s 4 sätestatud nõue, mille kohaselt peab pakkujal olema vastavalt ühistranspordiseaduse (ÜtS) § 35 lg-le 7 määratud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 1071/2009 artiklis 6, 8 ja 9 ja ÜtS §-s 36 esitatud nõuetele vastav, ametialaselt pädev ja hea mainega veokorraldaja, pole lubatav kvalifitseerimistingimus. Seetõttu ei ole selle nõude täitmata jätmine kaebaja poolt tema kvalifitseerimata jätmisel Järvamaa hankel õiguspärane sõltumata sellest, et viidatud kvalifitseerimise tingimust ei ole õigeaegselt vaidlustatud. Riigihangete seaduse (RHS) mõttes on tegemist õiguspärase ja lubatava kvalifitseerimistingimusega vaid juhul, kui seeläbi saab tõendatud pakkuja kui juriidilise isiku suutlikkus hankelepingut täita. Kaebaja hinnangul ei ole ÜtS § 36 lg-s 1 sätestatu erinõue RHS § 41 lg 3 kohaselt. Antud RHS sätte mõttes on erinõudega tegemist juhul, kui mingist õigusaktist tuleneb nõue pakkujale kui juriidilisele isikule, mille täitmata jätmise korral tal ei ole piisavat pädevust hankelepingut täita. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegu sellise olukorraga, sest veokorraldaja kunagine liiklusrikkumine ei takista kuidagi pakkujal hankelepingu alusel sooritatavat tegevust läbi viia ehk veoteenust osutada.

5.1. Kaebaja kvalifitseerimata jätmine pelgalt seetõttu, et pakkuja endisel veokorraldajal on liiklusrikkumine, on ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav. Veokorraldaja tööülesannete hulka ei kuulu transpordivahendi juhtimine, vaid organisatsiooni sisene vedude organiseerimine. Ka Riigikohtu ja VAKO praktika toetab kaebaja seisukohta. Seega tuleneb varasemast praktikast, et pakkuja pädevuse tõendamisele mittesuunatud nõudeid pakkuja töötajatele ei saa pidada õiguspärasteks kvalifitseerimisnõueteks. Nii ei ole ka nõue veokorraldajale käsitatav kvalifitseerimisnõudena pakkujale kui transporditeenuse osutajale. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et hankija peab lähtuma RHS § 41 lg-s 1 sätestatud kvalifitseerimistingimuste ammendavast loetelust, milles ei ole nõuet heale mainele. Kaebaja hinnangul oleks veokorraldaja suhtes hankijal kohane kehtestada tingimusi hankelepingu tehnilises kirjelduses.

5.2. Isegi kui eeldada, et osundatud veokorraldaja suhtes kehtestatud tingimus on kvalifitseerimisel õiguspärane, on kaebaja kvalifitseerimistingimustele vastav ning tema suhtes tuleb langetada uus otsus kaebaja kvalifitseerumise kohta. Seda seetõttu, et kaebaja poolt esialgses kvalifitseerimise dokumendis K.S. nimetamine veokorraldajana oli eksitus. Kaebajale oli K.S. kehtiv karistus jäänud pakkumuse esitamisel märkamata. Vastasel juhul oleks kaebaja nimetanud kohe pakkumuse esitamisel veokorraldajana R. R.i. Tegelikkuses on kaebajal kõigile nõuetele vastav veokorraldaja olemas. Lisaks sellele on ka esialgselt veokorraldajana nimetatud K.S. suhtes kehtinud väärtegu alates 28.07.2013 karistusregistrist kustunud ning ka tema vastab seega kõigile veokorraldaja suhtes esitatud nõuetele.

5.3. Kaebaja on esitanud asjakohased dokumendid ning kinnitanud hankijale, et hankelepingu täitmiseks kasutatakse kõigile nõuetele vastavat veokorraldajat. Hankija viide väidetavale võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele uue kvalifitseerimisotsuse tegemisel ei ole kohane. Kohtupraktikas on leitud, et pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid ei riku see, kui sarnased dokumendid või andmed esitamata jätnud pakkujatele antakse puuduse kõrvaldamiseks ühetaoline võimalus. Pakkujate ebamõistlik kvalifitseerimata jätmine seevastu takistaks rahaliste vahendite säästlikku kasutamist ja konkurentsi tõhusat ärakasutamist (RHS § 3 p-d 1 ja 4). Kaebaja hinnangul on VAKO jätnud ebaõigesti käsitlemata vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse lubatavuse küsimuse ning VAKO formalistlik käsitlus on vastuolus kohtupraktikaga. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et VAKO 09.08.2013 otsus on õiguspärane. Seaduses sätestatud nõuetele vastava veokorraldaja määramine on avaliku liiniveo hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks õigusaktides kehtestatud erinõue, mis on vastavuses RHS § 41 lg-ga

3. Vastav erinõue tuleneb ÜtS § 35 lg-st 7. See on oma olemuselt pakkuja pädevusele kehtestatud tingimus. Veokorraldajaks ei saa olla pakkuja kui äriühing, antud tingimus ongi täidetud füüsilise isiku kaudu, kes on äriühinguga töösuhtes. Pakkuja kui juriidilise isiku suutlikkust täita hankelepingut näitab vastava pädevusega töötaja olemasolu, kes on seaduse alusel nõutav vastava teenuse osutamiseks ehk sõitjateveo korraldamiseks. ÜtS § 41 lg 1 p-st 2 ja § 46 lg 1 p-st 1 võib järeldada, et seadusandja on pidanud kõikidele nõuetele vastava veokorraldaja olemasolu sõitjateveo korraldamisel vägagi oluliseks tingimuseks.

6.1. VAKO käsitlus esitatud vaidlustuse lahendamisel ei olnud formalistlik. Pakkumuse tegemisel nõuetele mittevastava veokorraldaja kohta andmete esitamisel ei olnud tegemist inimliku veaga. Antud juhul puudus kaebajal nõuetele vastav veokorraldaja vähemalt aasta jooksul. Sõltumata sellest, kas veokorraldajaks määratud K.S. jättis talle liiklusseaduse § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest määratud karistusest tööandja teavitamata või oli tööandja sellest teadlik, kuid ei tegutsenud sellest lähtuvalt (määranud teist veokorraldajat), ei saa seda lugeda inimlikuks veaks ega eksituseks pakkumuse esitamisel. ÜtS kohaselt peab sõitjateveo teenuse osutajal olema nõuetele vastav veokorraldaja alati, mitte vaid perioodil, kui osaletakse pakkujana riigihankes. Seega on puudus sisuline, mitte vaid vormiline. Samuti puudub kaebajal alus väita, et dokumendid on jäänud esitamata ning seega võiks neid täiendavalt esitada (ja hankija peaks nendega arvestama), kuna pakkumuse esitamise hetkel veokorraldajaks olevat K.S.t puudutavad dokumendid olid esitatud.

6.2. VAKO ei ole küll otseselt käsitlenud vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse lubatavust, kuid on viidates Riigikohtu praktikale põhjendanud, miks ei saa kvalifitseerimata jätmise otsust vaidlustada, kui HT on jõus. Kaebajal oli võimalik vaidlustada HT, kuid kuna seda ei tehtud ning pakkumuse esitamisel esitati ka nõutud dokumendid veokorraldaja kohta, tekkis ilmselgelt kaebajal arvamus konkreetse kvalifitseerimistingimuse lubamatuse kohta alles peale seda, kui selle tingimuse täitmata jätmise tõttu langetas hankija kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuse. Tulenevalt RHS § 39 lg-st 3 ning VAKO poolt viidatud Riigikohtu parakikast ei saa sisuliselt mittevastavat pakkujat kvalifitseerida, kui nõuetele vastav seisund tekib alles pärast pakkumuse esitamist ning kaebaja ei vastanud pakkumuse esitamise ajal sisuliselt kvalifitseerimistingimustele seaduses sätestatud nõuetele vastava veokorraldaja puudumise tõttu. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

7. Kaasatud kolmandad isikud ei esitanud kohtule oma seisukohti kohtu poolt määratud tähtajaks.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

8. VAKO jättis õiguspäraselt hindamata kaebaja väite, mille kohaselt ei olnud vaidlustatud HT punkti näol tegemist lubatava kvalifitseerimistingimusega – sellise hinnangu andmiseks puudus VAKO-l ja puudub ka kohtul vajadus.

8.1. Kaevatud protokolli p 1.2 kohaselt jäeti kaebuse esitaja hankes kvalifitseerimata, kuna ta ei vastanud HT osa III p 2.3 (tehniline ja kutsealane pädevus) alap-le 4. Viidatud HT punkt nägi ette, et pakkujal pidi olema vastavalt ÜtS § 35 lg-le 7 määratud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 1071/2009 artiklis 6, 8 ja 9 ja ÜtS §-s 36 esitatud nõuetele vastav, ametialaselt pädev ja hea mainega veokorraldaja. Sama punkti kohaselt pidi pakkuja tõendama oma kvalifikatsiooni vastavust eespoolnimetatud tingimusele, esitades dokumendi koopia, millega on määratud veokorraldaja; tema ametialast pädevust tõendava dokumendi koopia (st kas Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt sätestatud tingimustele vastav veokorraldaja ametialast pädevust kinnitav tunnistus või muus Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud pakkuja puhul pakkuja asukohamaa seaduste kohaselt väljastatud veokorraldaja ametialast pädevust kinnitav tunnistus või sertifikaat ühes eestikeelse tõlkega) ning kirjaliku kinnituse selle kohta, et veokorraldaja maine vastab ÜtS §-s 36 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklites 6, 8 ning

9 esitatud nõuetele. Pakkujal tuli esitada sellkohane dokument vorm V, kinnitus veokorraldaja vastavuse kohta.

8.2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ülaltoodud HT punkti kui hanke alusdokumendi punkti, millest hankija pidi lähtuma pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kindlakstegemisel, RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtajal ei vaidlustatud. Seega oli nimetatud punkt pakkumuste esitamise ajal ning pakkujate kvalifikatsiooni kindlaksmääramisel kehtiv ja hankijale järgimiseks kohustuslik. Pakkumuste hindamisel kehtiva HT punkti järgimatajätmine kaebaja suhtes oleks seadnud pakkujad ebavõrdsesse situatsiooni ning olnud vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning võrdse kohtlemise tagamise põhimõtetega.

8.3. VAKO on oma otsuses viidanud põhjendatult RKHK lahendi nr 3-3-1-24-13 p-le 25, mille kohaselt tuleb kvalifikatsiooninõude asjakohatuse vastuväide esitada hanketeadet vaidlustades (vrd kolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-99-09, p 16; 16. novembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-11, p 13). Kui hanketeade on jõus, ei ole pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise staadiumis võimalik nõuda selles sisalduva kvalifikatsiooninõude kohaldamata jätmist asjakohatusele viidates. Seevastu ei ole asjakohane kaebaja viide RKHK lahendile nr 3-3-1-2-12, kuivõrd (nagu VAKO on oma otsuses õigesti osundanud) nimetatud asjas jäeti pakkuja kvalifitseerimata tingimuste alusel, mida HT-sse märgitud ei olnud. Käesoleval juhul on hankija juhindunud HT punktist täpselt nii, nagu see ette nägi.

8.4. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kuna HT p III 2.3) alap 4 jäi kaebaja poolt nõuetekohaselt vaidlustamata, on tegemist kehtiva hanketingimusega, millest hankija pidi lähtuma pakkuja vastavuse hindamisel kvalifitseerimistingimustele. Seetõttu ei olnud argument, et tegemist oli lubamatu kvalifitseerimistingimusega, asjakohane ei vaidlustusmenetluses ega ole seda ka käesolevas kohtumenetluses. Asjakohatule argumendile ei pea ei VAKO ega kohus sisulist hinnangut andma.

9. RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud tingimustele. Kohus on seisukohal, et hankija jättis kaebuse esitaja õiguspäraselt kvalifitseerimata, kuna kaebaja veokorraldaja ei vastanud HT p III 2.3) alap-s 4 sätestatud tingimustele.

9.1. HT p III 2.3) alap-st 4 tulenevalt pidi pakkujal kvalifitseerumiseks olema ÜtS §-s 36 esitatud nõuetele vastav, ametialaselt pädev ja hea mainega veokorraldaja. Kaebaja esitas kvalifitseerumiseks AS-i ATKO Trans juhataja M. T. 25.04.2005 käskkiri nr 3, mille kohaselt on alates 25.04.2005 määratud riigisisese ja rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise eest vastutavaks isikuks tegevdirektor K.S.; Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt väljastatud K.S. ametialase pädevuse tunnistuse nr 0351R; ning vormil V järgmise kinnituse: „Kinnitame, et meie poolt määratud veokorraldaja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 6 ja artiklites 8 ning 9 sätestatud vedude eest vastutava veokorraldaja ametialase pädevuse ja hea maine nõuet käsitlevatele tingimustele.“ ÜtS § 36 lg 1 kohaselt peab veokorraldajal olema hea maine. § 36 lg 1 p 1 kohaselt peetakse veokorraldaja mainet heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või karistusseadustiku §-des 422–4241 sätestatud kuriteo eest või liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest või karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hankija poolt vaidlustatud otsuse tegemise ajal 17.07.2013 oli kaebuse esitaja veokorraldaja K.S.l kehtiv karistus liiklusseaduse § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest. Järelikult ei olnud kaebaja veokorraldajal 17.07.2013 seisuga hea maine ÜtS § 36 tähenduses ning kaebaja ei vastanud seega HT p III 2.3) alap 4 tingimustele ning tuli jätta kvalifitseerimata.

9.2. Asjakohatud on kaebaja väited, mille kohaselt määras kaebaja alates 09.07.2013 ametisse uue hea mainega veokorraldaja ning et K.S. karistus kustus 28.07.2013. Hankija sai otsuse teha üksnes nende dokumentide põhjal, mille pakkuja talle pakkumuste esitamise tähtajaks 28.06.2013 esitas ning selle teabe põhjal, mis seisuga 17.07.2013 avalikest registritest nähtav oli. Pakkuja dokumentatsioonis oli ainsa veokorraldajana märgitud K.S., kes karistusregistri andmetel omas kehtivat karistust liiklusseaduse § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest ning ainuüksi neist andmetest sai hankija lähtuda. Hankija ei pidanud arvestama sellega, et võib-olla on pakkujal kavas ametisse nimetada uus veokorraldaja või et K.S. karistus ehk lähitulevikus kustub – hankija sai lähtuda üksnes talle pakkuja poolt esitatud ja hetkel kehtivatest andmetest.

9.3. Märkides pakkumuses veokorraldajana K.S. ning kinnitades vormil V, et tegemist on hea mainega veokorraldajaga, ei eksinud pakkuja formaalselt ning tegemist polnud ka inimliku eksitusega, mille kõrvaldamist oleks hankija võinud pakkujalt nõuda. Sisuliselt esitas pakkuja oma veokorraldaja kohta valeandmeid (pakkuja kinnitus, et veokorraldaja on hea mainega, st väärteo korras liiklusrikkumise eest karistamata), mida ei saa pidada „näpukaks“. Viimast kinnitab ka asjaolu, et seisuga 28.06.2013, mil oli pakkumuste esitamise tähtaeg, oligi kaebaja ainus veokorraldaja K.S., mis tähendab, et ka sisuliselt ei saanudki pakkuja sel ajal mitte kuidagi kvalifitseeruda ning seda isegi juhul, kui hankija oleks kaebajale andnud võimaluse pakkumust korrigeerida. Pakkujal on kohustus esitada pakkumuses üksnes tõeseid andmeid, mis hõlmab ka kohustuse kontrollida enda poolt antavate kinnituste tõelevastavust.

9.4. Kaebaja on küll põhjendatult viidanud RKHK lahendile nr 3-3-1-24-13, kuid teinud sellest ebaõigeid järeldusi. Pigem kinnitavad nimetatud otsuse p-des 22 ja 23 märgitu hankija ja VAKO otsuste õiguspärasust. Riigikohus on viidatud punktides mh märkinud, et puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. /…/ RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele (RHS § 39 lg-s 3 sätestatud olukord), st puudus on sisuline, mitte vormiline. /…/ Kvalifikatsiooninõuetele sisuliselt mittevastav pakkuja ei saa muutuda RHS § 39 lg 4 kohaldamise käigus vastavaks. Kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal alles pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse. Arvestades, et pakkumuste esitamise aja seisuga 28.06.2013 ei vastanud kaebuse esitaja veokorraldaja sisuliselt HT-s sätestatule, ei olnud tegemist kõrvaldatava puudusega ning muid asjaolusid, mis tekkisid pärast seda kuupäeva (uus veokorraldaja, karistuse kustumine K. S.l), ei saanud hankija arvesse võtta.

Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et nii MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 17.07.2013 otsuse p 1.2 kui ka VAKO 09.08.2013 otsus nr 189-13/143118 on õiguspärased. Kaebus rahuldamisele ei kuulu.

10. Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt, mistõttu jäävad ka vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.

11. 22.08.2013 määrusega kohaldas kohus asjas esialgset õiguskaitset ja peatas MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus poolt läbiviidava hankemenetluse „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidel 2014 – 2022“ viitenumbriga 143118 hanke 2. ja 3. osas (liinigrupid III ja IV) kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. HKMS § 249 lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Eelnevast tulenevalt tühistab kohus kohtuotsuse resolutsioonis kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse jõustumisega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik