1-13-3948/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-3948

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-3948 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Pärnu

talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk erakorraline Ü

ettekanne taotlusega P.S-ile (ik määrata xxx, elukoht *) katsejaks

täiendav kohustus RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Pärnu

kriminaalhooldusametniku -K.Annuk alusel m

Ü taotlus ja KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 8 äärata

P.S-ile individuaalkorras sotsiaalprogramm " katsejaks täiendav kohustus läbida – Õige hetk 31.03.2014 " tähtajaga . 2. prokurörile Ü.P.S

Edastada määruse ärakiri , P.S-ile

ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud.

Pärnu Maakohtu mõist

09.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3948 is kohus P.S

süüdi KarS § järgi , millest oli ära kantud päeva vangistust. ja karistas vangistusega 8 kuud

KarS § 1, 3 alusel jättis kohus ärakandmata

74 lg P.S suhtes vangistuse tingimuslikult

kohaldamata 24- P.S kriminaalhooldusametniku kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 -6

lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 9.05.2013.

12.06.2013 kohtumäärusega kohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse alusel määras P.S-ile katsejaks täiendava ko – hustuse osaleda individuaalkorras „Eluviisitreeningu“ sotsiaalprogrammis tähtajaga 01.09.2013.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

26.09.2013.a saabus

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk Ü alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

1-13-3948 Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. P.S võeti arvele 30.05.2013 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses, isik mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 09.05.2013 kohtuotsuse alusel KarS § 121 tunnustel. P.S-ile määrati karistuseks 8 kuud vangistust, 24 kuulise katseaja ja lisakohustusega - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. P.S

on ühel korral katseajal rikkunud kohtu määratud lisakohustust ja 12.06.2013 on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtumäärusega määratud kriminaalhooldusalusele täiendav lisakohutus osaleda individuaalkorras sotsiaalprogrammis "Eluviistreening" tähtajag - a 01.09.2013. Antud kohustuse läbis kriminaalhooldusalune korrektselt ja tähtajaliselt.

Rikkumise faktid: 1) 09.09.2013 teostati alkoholi mittetarvitamise kohustusega kriminaalhooldusaluste reid aadressile * (korteriomanik J K) ja tuvastati kriminaalhoolda - jate Ülle

Krista Annuki ja Enno Barndõki poolt antud korteris alkoholi tarvitamine. P.S magas antud hetkel, kuid 11.09.2013 seletuskirja kirjutades tunnistas alkoholi tarvitamist antud päeval: 2) 17.09.2013 registreerimisele tulles tekkis kriminaalhooldajal kahtlus P.S-i kaine oleku osas ja kriminaalhooldajate Ülle Krista Annuki ja Enno Barndõki poolt kontrolliti alkomeetriga P.S-i - alkoholi mittetarvitamise kohustuse täitmist. Alkomeetri näit 0,457 mg/l kohta. Karistusregistri andmetel ei ole kriminaalhooldusalune katseajal sooritanud uusi õiguserikkumisi (lisa 1). KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Kriminaalhooldusalune kirjutas seletuskirja 11.09.2013, kus tunnistab, et võttis 09.09.2013 natuke viina antud päeval kui kriminaalhooldaja tema praeguses ajutises elukohas tuttava (J K) juures *,

Haapsalus käis. Antud kohas elavad ajutiselt, kuna üürileping lõpetati eelmises elukohas ja uut * elukohta veel ei ole leidnud. ( lisa 2) Teise seletuskirja kirjutas kriminaalhooldusalune 17.09.2013 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses, et elab endiselt tuttava ( J K) juures aadressil *, kuna enne pensionipäeva ei saa omaette korterit * * üürida. Olid vahepeal naisevanemate juures Vormsil paar päeva ja tagasi tulles läks jälle korteris peoks. Kriminaalhooldaja kontrollis registreerimisele 17.09.2013 minu alkoholijoovet ja arvasin, et olen kaine kuna ei olnud alkoholi tarbinud alates eilsest st. 16.09.2013. Alkomeetri näit oli 0,457 mg/l kohta. P.S palub kohtult veel ühte võimalust, kuna enda muutmine ei ole lihtne ja ta on nõus iseendaga veel tegelema ja osalema sotsiaalprogrammis. (lisa 3) KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

P.S on alkoholi kuritarvitaja olnud aastaid, tema kuriteod on olnud seotud alkoholi tarvitamisega. P.S tunnistab enda alkoholiprobleeme. Positiivne on asjaolu, et teadaolevalt ei ole kriminaalhooldusalune sooritanud katseajal uusi väärtegusid või kuritegusid. Kõik rikkumised on tuvastatud kriminaalhooldaja poolt ja isik on tunnistanud alati enda alkoholi tarvitamist ka ilma alkomeetriga kontrollimist. Sotsiaalprogrammi "Eluviistreening" isik läbis, kuid tegemist oli lühiajalise konkreetselt alkoholi tarbimisharjumuste analüüsimisele suunatud programmiga. Antud programmis leidis isik, et tema peamised riskikohad alkoholi tarvitama hakkamisel on tuttavad, korte Seega hetke olukorda ripidu, raha olemasolu, igavus ja oskamatus alati "ei" öelda tuttavatele. arvestades, et viimasel kuul elab kriminaalhooldusalune koos abikaasaga tuttava juures, kus toimub sagedast alkoholi tarvitamist ja kuna ise üürikorterit üleval pidama ei pea on ka isikul raha rohkem käes siis see olukord ei ole sobilik isiku muutuste tekitamisel või enesekontrolli teostamisel. Isik on andnud da * omaette lubaduse töövõimetuspensioni saades järgmisel kuul kohe koli üürikorterisse.

Samas on kriminaalhooldusalune ise rääkinud kriminaalhooldajale, et eelmise korteri üürileping lõpetati ennetähtaegselt kuna olid kaebused korteris P.S sõnul on ta olevate pidude osas. varasemas elukäigus kahel korral laskn teisel korral hakkas juba kolmandal päeval alkoholi ud * Kuid tarbima ja isiku enda sõnul hullemini kui varem ja seetõttu ta enam ei usu antud meetodi toimimisse enda puhul. Muutuste esilekutsumine inimese mõtlemises ning käitumises võtavad aega ja kuna va siiski koostöövalmis ja soovib muutusi atamata korduvatele kohustuste rikkumisele on P.S enda elukorraldusse leiab kriminaalhooldaja, et oleks otstarbekas proovida veel ühte pikemaajalist sotsiaalprogrammi " Õige hetk" mille eesmärgiks on aidata programmi abil kriminaalhooldusalustel

1-13-3948

omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad neil elus rasketes olukordades toime tulla. Antud programm hõlmab laiemalt inimese elu valdkondi (majanduslikus

t toimetulekust, tööhõivest ja eluasemest, toimetulekust konfliktidega, erinevad teemad suhtlemisest, emotsioonide juhtimisest, teistega arvestamisest, " ei "

ütlemise oskuse täiendamisest, sõltuvusainete mõjust käitumisele, eesmärkide püstitamisest jne).

Katseaja kulg on näidanud, et P.S-i ainuke probleem elus ei ole ainult alkoholi tarvitamine vaid tegemist on siiski multiprobleemse isikuga, kelle on mitmeid probleeme ja alati ei ole piisavalt oskusi nende probleemide lahendamiseks. KRIMINAALHOOLDAJA

ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt leiab kriminaalhooldaja, et kriminaalhoolduse käsutuses on veel ressursse toetamaks kriminaalhooldusaluse soovi muutuda ning seega ei ole hetkel veel mõistetud reaalse vangistuse täitmisele pööramine vajalik. P.S-ile oleks otstarbekas määrata täiendav lisakohustus -

läbida individuaalkorras sotsiaalprogramm " Õige hetk" 31.03.2014.

Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. § 427 sätestab, et KarS § Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS)

74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata.

Pärnu us tegi P.S suhtes süüdimõistva otsuse 09.05.2013. 30.05.2013 võeti P.S Maakoh arvele kriminaalhooldusosakonnas. 12.06.20 katseajal

13 kohtumäärusega kohus määras P.S-ile registreerimisele mitteilmumise ja alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumise eest täiendava kohustuse – osaleda individuaalkorras „Eluviisitreeningu“ sotsiaalprogrammis tähtajaga 01.09.2013.

Käesolev e ettekanne on esitatud põhjusel, et rakorraline P.S on rikkunud kohtu poolt talle katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vastavalt P.S poolt kirjutatud seletuskirjadele ta tunnistab alkoholi tarvitamist. Seletuskirjas on P.S ka tunnistanud, et enda muutmine ei ole lihtne, kuid on nõus osalema sotsiaalprogrammis, et endaga tegeleda.

Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes analüüsinud põhjalikult senist katseaja käiku.

Erakorralises ettekandes leiab kriminaalhooldaja, et käesoleval ajal ei ole veel vajadus vangistust täitmisel pöörata, käsutuses on veel ressursse toetamaks kriminaalhoolduse e sest kriminaalhoolduse soovi muutuda. Kohus leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et P.S on taas kahel korral rikkunud kohtu poolt määratud kohustust, mitte tarvitada , ei ole käeoleval ajal vajadust vangistuse täitmisele alkoholi pööramiseks. Oluline on, et P.S ei ole vastavalt karistusregistri teatisele katsejala toime pannud ühtki õigusrikkumist. Samuti on oluline, et P.S tunnistab alkoholiprobleemi olemasolu ja on enda sõnul nõus tegelema enda muutmisega. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt pakutud täiendav kohustus on kohane, et aidata P.S õiguskuuleka elu poole suunduda. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek P.S-ile katseajal kohustuseks osaleda määrata

individuaalkorras sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, on põhjendatud. Kohus leiab, et määratav kohustus koos P.S enda sooviga end muuta, toetaks kindlasti karistuse eesmärkide saavutamist.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja P.S-ile tuleb

74 lg 4, alusel. määrata katseajaks täiendav kohustus KarS § KarS § 75 lg 2 p 8

/allkirjastatud digitaalselt/

1-13-3948 Piia Jaaksoo Täitmiskohtunik