4-13-5876/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.oktoobril 2013

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-13-5876 (2402,13,001004)

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses

E.A LS § 227 lg 4 kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises, milles E.A tunnistati süüdi LS § 227 lg 4 järgi ja karistati rahatrahviga 135 trahviühikut

summas 540 p 3 alusel eurot ning LS § 227 lg 5 eriõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Menetlusalune isik E.A isikukood xxx, xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta E.A us Ida prefektuuri korrakaitsebüro kaeb o vanemliiklusametnik Heiki Linduse 15.08.2013 otsuse pe rahuldamata ja nimetatud ale väärteoasjas 2402,13,001004 otsus muutmata.

Lisakaristuse - j -

uhtimisõiguse äravõtmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Liiklusseaduse § kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul 127 alusel on E.A alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Muus osas jätta otsus muutmata.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja VTMS § 135 lg 5 kohaselt E.A-le väljastusteatega või elektrooniliselt.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koo - pia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- -

või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

23.07.2013 koostas Ida prefektuuri evalve talituse korrakaitsebüroo liiklusjärel liikluspolitseinik Jevgeni Malahhov väärteoprotokolli AB 1351670 (lk 8) E.A suhtes

selle fakti kohta, et xxx kmxxx xxx l juhtis E.A mootorsõidukit asulavälisel teel

sõidukiirusega

10 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, millega 170+- ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 70 km/h. Nimetatu tegu on kvalif d teoga rikkus E.A LS § 15 lg 1 p 1. E.A itseeritud LS § 227 lg 4 llkirja vastu 23.07.2013 (lk 8 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud a ).

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus

tegi 15.08.2013 ots asjas 2402,13,001004 milles leidis, et isiku rikkumine on use väärteo

tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku E.A ülekuulamise 23.07.2013 protokolliga.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja

kohas asu -10 km/h, lavälisel sõidukiirusega 170+ lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h,

ületades seejuur Menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 es lubatud kiirust 70 km/h. nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 227 lg 4 alusel.

Karistust kergendava . Karistust raskendavad asjaolud ks asjaoluks on süü tunnistamine puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati E.A LS § 227 lg 4 järgi

rahatrahviga eurot ja lisakaristusena juht 135 trahviühikut summas 540 imisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

09.09.2013 saabus Viru Maakohtule E.A kaebus tema suhtes 15.08.2013 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,13,001004.

KAEBUS

09.09.2013 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Ida Viru Maakohtul vähendada Prefe t

ktuuri 15.08.2013 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks) määrates lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebuse esitaja kahetseb siiralt

toimepandud õigusrikkumist, on teadvustanud toimepandu õigusvastasust ning on nõus karistusega trahvi näol ja täiendava karistusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebuse esitaja palub arvesse võtta, et temal lasub oma vanurist ema abi osutamise kohustus,

kes põeb rasket haigust. Seetõttu peab kaebuse esitaja transportima oma raskustega käivat

haiget ema meditsiiniasutustesse. Samas kaebuse esitaja töötab ettevõttes, mis asub

väljaspool linna umbes 25 km kaugusel. Tootmisvajaduse tõttu kutsutakse kaebaja tööle

väljaspool tema töögraafikut. Seetõttu kasutab kaebuse esitaja oma transpordivahendit

3

töökohustuste täitmiseks. Transpordivahendi juhtimine on kaebuse esitaja ametiks. Kaebuse

esitaja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks oluliselt ei piira võimalust täita oma vanemate ülalpidamiskohustusi ja täita töökohustusi. Kaebusele on lisatud perearst Ix Pxxx xxx 4) E.A xxx terviseseisundi kohta ja Eesti xxx xx Bu (lk 5) E.A juhtimisõiguse vajaduse kohta. Samas on kohtule esitatud maksekorraldus

lk 4), kust on näha, et E.A on tasunud väärteoasjas nr 2402,13,001004 rahatrahvi summas 540 eurot. Menetlusalune isik

avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja

otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2402,13,001004.

xxx juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Audi r/n 924BJR kiirusega 170+/-10 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 70 km/h. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 227 lg. 4 alusel rahatrahv 135

trahviühiku ulatuses s.o. 540 EUR ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse osas. Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega:

1. Lubatud sõidukiirust ületades seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis.

2. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust olulisel määral ning seda veel auto tehnilist seisukorda kontrollides.

3. Menetlusalune isik tunnistas süüd.

4. Väärteootsuse koostamise ajal oli isikul 1 kehtiv õigusrikkumine, mis jõustus ca. kuu aega

enne käesoleva õigusrikkumise toimepanemist ning tegemist oli lubatud sõidukiiruse

ületamise eest määratud karistusega. Karistusena varasema õigusrikkumise toimepanemise eest määratud rahatrahv on tasutud, kuid see ei muutnud isiku käitumist liikluses. Kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et õigusrikkumise toimepanemise

eest määratavate karistuste võimalikule mõjule lähedaste eest hoolitsemisse pidanuks isik mõtlema enne õigusrikkumise toimepanemist. Isik oli teadlik, et teda on varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, seega pidanuks aimama, et iga järgnev võimalik karistus

võib olla eelnevast rangem, seega menetlusalune isik pidanuks olema liikluses eriti tähelepanelik. Kaebusele on lisatud kiri, milles xxx xx kinnitab enda I tootmisjaoskonna juhataja R. Ä allkirjaga, et avarii korral peaks menetlusalusalune isik oma autoga tööle saama. Kohtuvälise

menetleja esindaja leiab, et antud kiri ei ole usaldusväärne, kuna lisatud ei ole töölepingu

koopiat, millest nähtuks selgelt ja üheselt menetlusaluse isiku tööülesanne ning sellega

kaasnevad lisakohustused, kui neid üldse on. Üldteada on ka asjaolu, et on taganud enda töötajatele transpordi kasutamise võimaluse xxx tööle ja tagasi koju jõudmiseks.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et usaldusväärne ei ole poolt väljastatud xxx

tõend, kuna sellest ei nähtu ühtegi uuringut, millest saaks teha otsuseid isiku tervise kohta.

4

Kohas, kus peaks olema arsti otsus on kirjeldatud isiku enda poolt kaebusi tervise osas ning

selle põhjal on kirja pandud, et isik vajab autotransporti, täpsustamata mille jaoks. Samas

puudub igasugune teave selle kohta, kas E.A Bxxx on üldse mingeid arstlikke läbivaatusi

läbinud. Seega tegemist võib olla enda sisult fiktiivse tõendiga, mis võimaldaks menetlusalusel isikul pääseda karistusena juhtimisõiguse äravõtmisest.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § 15 lg 1 p 1 ri n kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi. kkumist mis o

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ) millest nähtub, et (lk 12 xxx teostati xxx

liikumiskiiruse mõõtmist.

Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663 antennid KC031279; KR009147, seadmele tehtud test 23.07.2013 kell 16.45 korras. , tulemus: töö

Mõõtmist teostati

1. sõi km/h. Mootorsõiduk liikuvast patrullautost durajal, mille kiirus oli 92

liikus 1. -4 sõidurajal, üksinda vastassuunaliselt, lähenes patrullautole. Kiirust mõõdeti 3

sekundi jooksul. D . 170 km/h, oppleri signaal ühtlane Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem mõõdetaval teelõigul lubatud määramatus + ületamine kiirus 90 km/h, laiend

- 10 km/h, seega

on mitte vähem kui 70 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Mõõtmise ajal kasutati

peegelkaamerat Tunnistajaks on kaasatud Annika . Menetlusalust isikut tutvustati näiduga. Elm. Eeltoodu protokolliga (lk 12 on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise ). Menetlusaluse isiku ülekuulamisprot nähtub, et ta võtab rikkumise omaks ega okollist (lk 10) vaidlusta kiiruse ületamise fakti. Teatab, et remontis oma garaažis käigukasti ja otsustas Tartu

maanteel autot kontrollida.

Kohus tuvastas, et E.A poolt juhitud xxx xxx 170+-10 km/h. mootorsõiduk LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel

90 kilomeetrit tunnis. Seega piiranguks on 90 km/h. E.A tud maksimaalse sõidukiiruse sõiduki kiiruseks an teelõigul oli mõõdetud 170+ km/h, seega ületamine vähemal km/h võrra. -10 t 70

LS § 22 sätestab, et ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

7 lg 4 m

eest üle 60 – kilomeetri tunnis

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

LS § 227 lg 5 kohaselt, võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest p 3

kohaldada lisakaristusena j

kuuni. uhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne

Seega pani menetlus

alune isik toime LS § 227 lg 4 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suure , mille eest on ette ma sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis nähtud karistuseks kuni 300 trahviühikut arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni

rahatrahvi, kahekümne nelja kuuni.

5

E.A tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kii sõites kiirusega vähemalt 170 km/h teelõigul, kus on rust, nimelt

maksimaalselt lubatav kiirus 90 km/h, rikkus menetlusalune isik LS-

st nimelt § 15 lg 1 p 1

tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

15.08.2013 E.A tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega tunnistati süüdi LS § 227 lg 4 alusel

i rahatrahviga 1 järgi ja karistati KarS § 56 lg 1 LS § 227 lg 4 järg

35 trahviühikut summas 540 eurot ja lisakaristusena e kuuks. riõiguse äravõtmisega 6

Kaebuse esitaja palus lisakaristus kuuks vähendada määratud t, juhtimisõiguse äravõtmine 6

määrates lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Palub kohtult kergemat lisakaristust, kuna tema käitumise läbi kannatab tema vanurist ema, kes on tihti haige ja vajab haiglasse toimetamist

ja tema töökoht.

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud

karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

LS § 227 lg 4 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõiduk

iiruse

ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (see on 1200 –

eurot 1

trahviühik on 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuuni või arestiga

24 .

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.

E.A sõitis kiirusega süüaste on suur, xxx/h. Tegemist on maanteega. E.A

keskmisest olulisel määral, kuna ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 70

km/h

võrra, st antud teelõig Kohus leiab, et selline märkimisväärne ul peaaegu kahekordselt.

lubatud kiiruse ületamine tekitab teel liiklejaile reaalset ohtu – takistustele reageerimine, manöövri ettevõtmine on sellises olukorras tunduvalt häiritud isegi kuni võimatuseni

. Samuti

teistel liiklejail on õigus eeldada, et kõik autojuhid sõidavad lubatud kiirusega. Kiiruse

režiimi eiramine loob olukorda mil liiklejad võivad eksida liiklussituatsiooni hindamisel

6

(näiteks kauguse määramisel pöörde tegemisel). Seega leiab kohus, et E.A süüd antud väärteos ei saa hinnata väikeseks.

LS § 227 lg 4 sätestatud maksimaalne määr on 1200 eurot, keskmine on 600 eurot. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 135 trahviühikut, s.o 540 eurot ehk isegi alla keskmise määra. äljavõtte kohaselt on E.A Karistusregistri v eelnevalt karistatud Ida prefektuuri 11.06.2013 e eest 21- otsusega LS § 227 lg 2 alusel lubatud sõidukiiruse ületamis

40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga 88 eurot. Rahatrahv on tasutud. Kohus leiab, et rahatrahv 135 540 eurot on proportsionaalne toime pandud rikkumisele trahviühikut summas üldjoontes ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Arvestades seda, et LS § 227 lg 4 sanktsioon näeb ette võimaluse kohaldada põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni ning LS § 227 lg 5 p 3 näeb

ette võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni

kaheteistkümne kuuni siis eistkordse piirkiiruse ületamise puhul sanktsiooni alammääras t

lisakaristuse määramine on igati põhjendatud ja süü ja tema proportsionaalne E.A isikuga. Arvestades, et isikule

keskmise

põhikaristusena määratud rahatrahv jääb st määrast

alla poole, on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud just eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, ehk karistuse suuremaks individualiseerimiseks. J e vajaduse kohta esitas menetlusalune isik kohtule xxx xxx uhtimisõigus tõendi (lk 5) millest nähtub, et E.A allmaa lukksepana pädeva töölepingu alusel ja tema tööülesannetes xxx on õhtu ja öökohustus. Avarii korral peab ta oma autoga tööle saama.

K palju ohus leiab, et kuna tegemist on suure ettevõttega, kus töötab töötajat ja arvestades ettevõtte asukohta, siis kindlasti on ka tööandja poolt tagatud oma töötajatele transpordi

kasutamise võimalus tööle ja tagasi koju jõudmiseks, seda enam avarii puhul. Samuti

tööandjal on võimalik asendada töötajat teise töötajaga, kui esimesel ei ole võimalik mootorsõidukit juhtida üks kõik mis põhjusel. Kohtupraktikas on võetud seisukoht, et isegi töökoha kaotus ei ole see põhjus, millel tuleks

jätta lisakaristus kohaldamata.

10 p 7.3 väljendanud Riigikohus on enda lahendis 3-1-1-26- seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, - et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha

kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt

ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Samas on kohtule esitatud perearst I.Panenko tõend (lk 4) milles kirjeldatakse E.A

terviseseisu ja, et isik vajab autotransporti s nimelt , kuid on jäänud täpsustamata mille jaok

isiklikku transporti vajatakse. binud Kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et isik oleks lä mingisuguseid uuringuid või peaks nende läbimiseks vajama transporti. edaspidi Samas kohus

märgib, et patsiendi kohaletoimetamiseks on võimalik kasutada meditsiinitranspordi tellimuse alusel, kui selleks on tõeline vajadus.

Kohus leiab, et E.A-le on antud võimalusi teha liiklusseaduse rikkumistest tulenevalt õiged ja vajalikud järeldused oma edasise elu korraldamiseks. Paraku ei ole varasem karistus

mingit arvestatavalt positiivset eripreventiivset toimet tema käitumisele avaldanud.

7

Arvestades E.A poolt analoogse rikkumise varasemat toimepanemist, on põhjendatud

talle karistuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine selle sanktsiooni

alammääras Lisakaristuse vähendamine kuni 3 kuuni ei ole seega ehk kuueks kuuks.

seadusega kooskõlas. Kohtu arvates antakse esmasel juhtimisõiguse äravõtmisel E.A-le

sellega küllaldane signaal tema poolt toime pandud liiklusalase rikkumise olemusest, süü

suurusest ja rikkumise ohtlikkusest (lubatud sõidukiiruse ületamine peaaegu kahekordselt) kaasliiklejatele.

KOHTU MEE™ED

E.A kae

netleja Ida bus tuleb jätta rahuldamata ja E.A suhtes kohtuvälise me

P

refektuuri korrakaitsebüroo vanemliiklusametnik Heiki Linduse poolt tehtud 15.08.2013 o muutmata. tsus väärteoasjas 202,13,001004

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Inna Kirsipuu