1-13-1279/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-13-1279

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.oktoobril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-1279 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne D.F tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.10.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu D.F, isikukood xxx, xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta D.F tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.09.2013 Viru Maakohtule materjali

d kinnipeetava D.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

D.F tunnistati süüdi KarS §

Viru Maakohtu 04.03.2013 kohtuotsusega 199 lg 2 p 5,9 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu 4 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 28.02.2013 01.04.2014. ja lõpp Tingimisi ennet 15.09.2013. ähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

Kinnipidamisasutusest

D.F kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Enne vangistust elas

kinnipeetav xxx. Vabanemise korral D.F püsiv elukoht puudub. Isik on lõpetanud 8

klassi. Vangistuses on alates 29.04.2013 hõivatud tööga. Vabanemise korral töökoht puudub. Isikul puuduvad oskused majandusliku toimetuleku jaoks. K-raha andmetel seisuga 28.08.2013 on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 1533,43 eurot, vabanemisfondis on

2(4)

29,22 eurot. D.F on tõsised alkoholiprobleemid, mida tunnistab ka ise. Kõik

seaduserikkumised on ta toime pannud alkoholijoobes. Sotsiaalprogramm xxx“ on läbimata.

Kinnipeetaval puuduvad kuritegelikud hoiakud, ametnikesse suhtub positiivselt kuigi pani

katseajal toime uue seaduserikkumise. Vangla ei toeta kinnipeetav D.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht ja

lähedased. Sotsiaalne ja majanduslik olukord ei soodusta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt

vabastamist. Vabanemisel puudub kindel töökoht. Rahvastikuregistri andmetel on D.F

xxx.

elukohaks märgitud Kinnipeetaval on võimalus asuda taotlema munitsipaaleluruumi peale vabanemist.

D.F tugiisiku kinnitusel võib ta asuda avaldas, et xxx.

Prokurör enne täh kirjalikult ei toeta isiku taega vabastamist. Kinnipeetaval puudub vabaduses

kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded

ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja

käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 77%. Allakirjutanu peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ulanud arvamuse, ära ku süüdimõistetu tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, leiab, et

D.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtu vabastamine hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest v Kohus võtab abastamine. taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 08.05.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2

p 9- § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 1 kuu 7 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud varavastase kuriteo (vargused) toimepanemise eest.

Karistusregistri teati korral karistatud sest (isiklik toimik lk 7) on näha, et kinnipeetavat on 3

väärteokorras, nendest 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest 2011 aastal ja 1 korral avaliku korra rikkumise eest.

3(4)

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja mää iminaalhooldus D.F ratud kr

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on alates 29.04.2013 hõivatud tööga. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avald

ab D.F-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

D.F -kaart kehtivusega kuni 17.10.2013. on ID

Vab kindel elukoht. Kindla elukoha olemasoluta ei ole anedes puudub D.F

võimalik teostada isiku suhtes käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt saab aga kinnipeetavat vabastada üksnes kriminaalhooldusele ning

käitumiskontrolli alla. Kindla elukoha puudum äesoleval ajal D.F ine on k

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist välistavaks asjaoluks. Kinnipeetav avaldas, et tema alu xxx kohaks võob . Kohus märgib, et kiriku juures tegutsemine ja sealt toe saamine eo ole võrdsustatav kindla elukoha olemasoluga. Asjaolu, et isik saaks xxx juures viibida, ei muuta kohtu seisukohta.

Vabanedes ei ol kindlat t Samuti puudub e D.F öökohta ega sissetulekuallikat. kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik.

Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi D.F (korduvad varavastased kuriteod), seajal tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kat

uue kuriteo toimepanemine), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused) ja

süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töö ja elukoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole - kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Isik oli juba korra tingimisi karistusest vabastatud, kuid katseajal pani toime uued samalaadsed kuriteod.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema

vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine (süütegude toimepanemine alkoholijoobes) omakorda suurendab uue kuriteo

toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et

vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on

võimalik üksnes siis, kui kohtul on piisavalt veendumust, et isik tuleb kriminaalhooldusega toime

ega ole enam ühiskonnale ohtlik. Praegu maakohtul sellist veendumust ei ole. Samas alkoholi

kuritarvitamine ja eurot omakorda suurendavad uue kuriteo suured rahalised nõuded 1533,43 toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõist tingimisi ennetähtaegselt etud karistus ning riik ei loo vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõ

istmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

4(4) Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh süüdimõistetu D.F us

mõistetud temale Viru Maakohtu 04.03.2013 kohtuotsustega vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu