1-11-6308/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-11-6308

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. septembril 2013.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-11-6308 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Prokurör Kirjaliku arvamusega prokuröri abi X Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

Z.O Elukoht: X; isikukood:XXX; kodakondsus: X Kaitsja adv X (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras

jätta vabastamata .O (isikukood: XXX) Tartu Maakohtu 26.05.2011.a otsusega Z mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Välja mõista Z.O-lt menetluskulu kaitsjatasu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot), mis

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr

221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874.

Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

2

Tartu Maakohtu 26.05.2011. a otsusega mõisteti .O süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning Z

karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus, suurendades mõistetud karistust .O-le Tartu Maakohtu 05.01.2011. a otsusega mõistetud vangistuse Z

ärakandmata osa 2 aastat 9 kuud 22 päeva vangistuse võrra ja mõisteti .O-le Z ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust.

Z.O-le mõistetud karistuse kandmise aega määrati lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.05.2011. a.

Karistuse kandmise algus oli 26.05.2011. a ja lõpp on 17.09.2014. a. Õigus uuesti taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 08.08.2013. a.

Z.O on varem enne käesolevat karistust kriminaalkorras karistatud 5-l korral:

- 16.09.2002. a Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 alusel 30-päevase vangistusega

tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

- 31.03.2004. a Jõgeva Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8- KarS § 25 lg 2 alusel 1 kuu

pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust; - 28.09.2006. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 3 kuu

pikkuse vangistusega, KarS § 263 p 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 64 lg 1 alusel 7 kuu pikkuse vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga; - 12.02.2010. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4-KarS § 25 lg 1,2

järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 9700 krooni; - 05.01.2011. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,10 järgi 4 aasta

pikkuse vangistusega.

Tartu Vangla 16.07.2013. a iseloomustuse kohaselt on .O kriminaalkorras karistatud 6- Z l korral ning ta kannab teist reaalset vangistust. Käesolevalt kannab liitkaristust röövi ning vägivalla

eest võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes. Varasemalt on karistatud salajase varguse, avaliku korra raske rikkumise ning varguste eest. Kinnipeetavaga on leidnud aset vestlused

motiveerimaks omandama kutseharidust, eesmärgil teadvustada senise elustiili kahjustavat mõju

ning suunamaks õiguskuulekale teele, majanduslike toimetulekuoskuste parandamiseks, tegutagajärg seoste teadvustamiseks. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, lõppenud

distsiplinaarkaristuseks on 19.01.2011. a noomitus, kuna omas temale mittekuuluvaid esemeid.

Aadressile X, kuhu peaks väidetavalt vabanedes elama minema, ei olnud võimalik kodukülastust teha. Vangistuse ajal ei ole osalenud tööhõives. 11.07.2013. a seisuga on rahalisi nõudeid 3372,19

eurot ning vabanemisfondis 26,45 eurot. Rahaliselt keegi ei toeta. Vabanedes kindel töökoht puudub. Tutvusringkonnas mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega vabanedes suhelda ei

soovi. Tunnistab senist riskivat-hoolimatut eluviisi, vabanedes on soov mitte suhelda esinduste

tuttavatega ning elada õiguskuulekat elu, näib selleks vajavat tugiisiku abi. Esimene kokkupuude

alkoholiga 14-aastasel ning perioodil 15-19 eluaastat tarvitas alkoholi ohtralt, mis väljendus

igapäevases pruukimises. Enda sõnul kuriteod pannud toime kainena, samas langeb esimene

isikuvastane tegu aega, kus tarvitas sageli alkoholi. Korduvalt karistatud alkoholi tarvitamise eest avalikus kohas, kuid probleemi selles ei näe. Ei soovi osaleda sotsiaalprogrammis. Enda sõnul on elu jooksul kolm kuni neli korda proovinud kanepit, väidetavalt ei soovi edaspidi narkootikumidega

kokku puutuda. Diagnoositud X, hetkel saab X. Vabaduses olnud kuu aega X. Tartu Vangla hinnangul on .O ohtlik ning üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta Z jooksul on 55 % ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus on 54 %. Tartu Vangla ei toeta .O Z vabanemist tingimisi ennetähtaega.

3

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt võib .O sotsiaalset võrgustikku hinnata Z

pigem väheseks. Teadaolevalt on kinnipeetaval X ja X ning X. X on olnud korduvalt arvel kriminaalhoolduses. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik teostada kodukülastust aadressile

X, milline on toodud vabanemisjärgse elukohana. Üritatud telefoni teel ja kutset saates .O Z

X kontakti saada, kuid X ei näidanud üles mingit huvi X .O tingimisi Z

ennetähtaega vabastamise menetluse osas. Teadaolevalt Z.O vabanemisjärgne kindel

töökoht puudub. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et .O oleks suureline Z

täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Ametnik palub juhul, kui .O vabastatakse, Z käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta .O vabastamist järgmistel põhjustel. Z Teda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kannab teist reaalset vanglakaristust karistuse

kandmise ajal Tartu Vanglas toimepandud kuriteo eest, mis näitab, et varasemad karistused,

sealhulgas reaalsed vangistused ei ole mõjutanud kinnipeetavat asuma seaduskuulekale

eluviisile ega takistanud temapoolsete korduvate uute kuritegude toimepanemist isegi mitte

karistuse kandmise ajal kinnipidamisasutuses. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt karistatud varguste, röövimiste, vägivalla kasutamise eest võimuesindajate suhtes eest. .O Z puudub vabaduses kindel alaline elukoht, millest tulenevalt ei ole võimalik tema

suhtes ennetähtaegset vabastamist kohaldada. Kinnipeetava iseloomustuses näidatud elukohta ei olnud võimalik kriminaalhooldajal kontrollida, kuna kinnipeetava kriminaalhooldusel olev X ei võtnud ühendust kriminaalhooldajaga ja kriminaalhooldajal puudus võimalus kontrollida .O Z

vabanemisjärgset elukohta. .O on Tartu Maakohtu 05.01.2011 Z kohtuotsusega mõistetud reaalse vangistuse kandmisele, millisel ajal on ta toime pannud KarS

§ 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltoodust järeldub, et suure tõenäosusega ei ole ta

võimeline katseaega edukalt läbima ega alluma käitumiskontrollile ning tegema koostööd

kriminaalhooldajaga. .O on karistuse kandmisel ajal ühel korral toime pannud Z distsipliinirikkumise, mille eest karistati teda noomitusega. Kehtivad distsiplinaarkaristused

käesoleval ajal puuduvad. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval vabaduses

töökoht, mis kindlustaks talle legaalse sissetuleku ja sisustaks vabaduses aja positiivse

tegevusega. Samuti on olemas maandamata riskid, mis on seotud .O Z

alkoholisõltuvusega.. Ei tunnista alkoholiga seonduvate probleemide olemasolu ja ei soovi

osaleda sotsiaalprogrammides vangistuses. Prokurör hindab uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks juhul, kui .O jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist. Tartu Vangla Z

hindab kinnipeetavat ohtlikuks nii ametnikele, kui avalikkusele, kusjuures üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55% ja vägivalla kuriteo puhul 54%.

Z.O avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja arvamuse kohaselt tuleks .O vanglast ennetähtaegselt vabastada Z

Kohtunik, läbi vaadanud esitatud materjalid, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et .O tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole Z põhjendatud.

Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt asja vaadates tegi kohus kindlaks, et .O on kriminaalkorras korduvalt Z

karistatud, s.h. tingimisi katseajaga ja rahalise karistusega, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta on vangistust kandeski toime pannud kuriteo. Peale selle on .O vanglas sotsiaalprogrammidest keeldunud, kusjuures materjalidest on Z näha alkoholiprobleem vabaduses.

4

Võimaliku elukohana märgib .O oma X elukohta, kuid selles osas puudub Z

kriminaalhoolduse rakendamiseks vajalik kindlus ja konkreetsus. Tänase päeva seisuga ei ole X omavahelise suhtlemise kohta usaldusväärset teavet. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse risk on väga kõrge, üle 50% ja sellest ei ole võimalik kuidagi mööda vaadata ülaltoodu taustal. Nimetatud asjaolud kogumis näitavad, et .O ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole Z võimalik, kuna ta käesoleva aja seisuga ei vasta sellega kaasneva kriminaalhoolduse rakendamiseks vajalikele tingimustele. Uue kuriteo toimepanemise risk on väga kõrge ja elukoha küsimus on usaldusväärse lahenduseta.

Kohtunik