1-13-2154/43 · Tallinna Ringkonnakohus

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2013. a, Tallinn kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-13-2154 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Pavel Gontšarov Kriminaalasi Vladimir Holostovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2, KarS § 188

lg 1., KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja KarS § 266 lg 1 järgi ning B.J-i süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18.04.2013. a otsus

Apellant Süüdistatav Vladimir Holostov Prokurör Marika Reintop Süüdistatavad

Vladimir Holostov isikukood 38903110380, elukoht xxxxxxxxxxxx, kodakondsuseta,

keskharidusega, emakeel vene keel, töökoht puudub.

Kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimati Harju Maakohtu 12.01.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 - § 22 lg 3 ja KarS § 202 lg 1 järgi vangistusega 8 k 6 p tingimisi, katseajaga 2 aastat; väärteokorras karistatud korduvalt.

Kahtlustatavana kinni peetud 25.05.2012-26.05.2012 ja 18.09.2012 Tõkend: vahistamine alates 19.09.2012

B.J (isikukood xxx) Kaitsjad Eva Tibar-Šuvalova, Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 18.04.2013. a otsus sisuliselt muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse

põhiosa, jättes sellest välja asjaolu, et V. Holostovi kodust leitud kanepitaim oli toas paigutatud valgusküllase ning kergesti märgatava koha peale. Jätta süüdistatava Vladimir Holostovi apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

2 (4)

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus mõistis 18.04.2013. a otsusega mõisteti V. Holostov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2,

§ 188 lg 1, § 199 lg 2 p 8; 9 ja § 266 lg 1 ning teda karistati vastavalt 3-aastase, 9-kuuse,

1-aastase ja 3-kuuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluse korras, vähendas maakohus KrMS § 238 lg 2 alusel Vladimir Holostovile mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra, s.o 2 aasta 8 kuuni. KarS

§ 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.01.2012 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 8 kuu ja 6 päeva – võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistuse hulka V. Holostivi eelvangistuses viibitud aja.

B.J mõisteti süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 9-kuulise

vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ka tema karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 6

kuuni. KarS § 74 lg 1 alusel jättis kohus B.J-i vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et B.J ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. Holostov.

V. Holostov ei ole nõus sellega, et ta mõisteti süüdi kanepitaime kasvatamises. Nimelt ei leitud läbiotsimisel tema kodust mingeid taime kasvatamiseks vajalikke vahendeid. Samuti vaidlustab V. Holostov talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistust, selgitades, et ta tarvitab narkootikume ja leitud narkootiline aine (metamfetamiin) oli mõeldud tema enda jaoks. Veel ei ole V. Holostov nõus sellega, et talle mõisteti liitkaristus raskeimat karistust suurendades, mitte ei loetud kergemaid karistusi raskeimaga kaetuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

4. Kanepitaime kasvatamise episoodi käsitledes on maakohus otsuses õigesti märkinud, et

kasvatamine KarS § 188 lg 1 tähenduses ei piirdu pelgalt agrotehnilise aspektiga, vaid kasvatamisena on käsitatav igasugune tegevus, mis tagab taime arengu. Sellist seisukohta on oma

18.10.2004. a kriminaalasjas nr 3-1-1-85-04 tehtud otsuses väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium. Seega ainuüksi see, et V. Holostovi korteri läbiotsimisel ei leitud nt väetist,

ei tähenda, et V. Holostovi süüdimõistmine kanepi kasvatamises oleks välistatud. Küll peab

ringkonnakohus nentima, et maakohus on seda V. Holostovi tegevust kirjeldades, mida ta loeb kanepi kasvatamiseks, väljunud süüdistuse piirest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud KrMS § 268 lg-test 1 ja 5 tunevat kohtute seotust süüdistuse piiridega. Viimati on Riigikohus põhjalikult selgitanud seda, mida kohtu seotus süüdistuse piiridega tähendab, kriminaalasjas nr 3-1-1-109-12 23.11.2012. a tehtud otsuse punktis 10: „Riigikohus on

korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses

kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik

3 (4)

faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis

prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (Vt nt Riigikohtu üldkogu 4. novembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-24-05, p 14 ja Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-31-10, p 9; 14. veebruari 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-10, p 8; 3. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1- 1-68-11, p 10 ning 13. detsembri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-11, p 15.3).“

Ringkonnakohtu hinnangul on V. Holostovile kanepi kasvatamises esitatud süüdistus

kahetsusväärselt üldsõnaline. Süüdistuse kohaselt V. Holostov „omandas kohtueelsel uurimisel

kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult kanepitaime, mille ebaseadusliku kasvatamisega tegeles,

kuni 25.05.2012 Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse Lääne teenistuse politseiametnike poolt Tallinnas, Sõpruse pst 5-169 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kanepitaim kaaluga 12,72 g (kaal ilma juurteta), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2 % (1,1 %).“ Täpselt samas sõnastuses on seda tegu kirjeldatud süüdistusakti osas „Kuriteo asjaolud“. Kuivõrd kasvatamine tähendab, nagu eespool märgitud, mingisugust tegevust taime

arengu huvides, eeldab isiku süüdistamine taime kasvatamises vähemalt mingisuguste tegude

äranäitamist, millega taime arengule kaasa aitas. Käesoleval juhul on ainus otse süüdistusest tulenev asjaolu see, et V. Holostov hoidis kanepitaime oma kodus, kuni see sealt leiti ja ära võeti.

Süüdistuses ei ole välja toodud seda, et V. Holostov oleks paigutanud taime oma kodus tema

arvates taime jaoks võimalikult soodsasse kohta, mistõttu ei võinud ka maakohus tugineda

küsimuses, milles seisnes V. Holostovi tegu, sellele, et taim oli pandud valgusküllasesse kohta. Arvestades süüdistuses märgitut, tuleb hinnata seda, kas see, et V. Holostov hoidis potti istutatud kanepitaime oma kodus, on piisav, rääkimaks kanepitaime kasvatamisest. Teisisõnu tuleb hinnata

seda, kas taime jaoks võib pidada soodsaks seda, et ta oli toatingimustes, mitte aga seda, kui soodsad tingimused taimele korteris loodud olid.

Kuigi süüdistuses on märgitud, et V. Holostov omandas kanepitaime „kohtueelsel uurimisel

kindlakstegemata ajal“, juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et tõend selle kohta, millal V. Holostov taime endale sai, on tegelikult olemas – V. Holostov on andnud ütlusi, et taim toodi talle 5 päeva enne läbiotsimist. Ühtegi tõendit, mis selle väite ümber lükkaks või kahtluse allagi

seaks, ei ole. Seega tuleb lähtuda sellest, et V. Holostov omandas kanepitaime 5 päeva enne läbiotsimist ja hoidis kanepitaime oma kodus alates sellest ajast. Kohtukolleegium leiab, et potis kasvava kanepitaime suhteliselt lühiajaline hoidmine toas, isegi kui

selle aja jooksul taime ei kasteta ega muul viisil ei hooldata, tähendab taime kasvatamist, kuna taolisel moel tagatakse taimele suhteliselt stabiilselt soe keskkond. Tänu sellele võib V. Holostovi tegevust käsitada taime kasvatamisena KarS § 188 lg 1 tähenduses. Selline tegevus on võrreldav oma maal kellegi teise rajatud kanepivõi unimagunakasvanduse säilitamisega, mida Riigikohus on pidanud KarS § 188 lg-le 1 vastavaks teoks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.10.2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-04; p 7). Eelnevast tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus V. Holostovi

KarS § 188 lg 1 järgi süüdimõistmise osas jätta sisuliselt muutmata, kuid jätta maakohtu otsuse põhiosast välja viited sellele, et V. Holostov on paigutanud taime toas just akna ja pliidi lähedale ja seega taime jaoks võimalikult soodsalt.

5. Seoses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusega märgib kohtukolleegium esiteks, et

maakohus on otsuses mõistetud karistust põhjendades otsesõnu märkinud ära selle, et võtab

V. Holostovi süü suuruse hindamisel arvesse seda, et omandatud aine oli mõeldud enda tarbeks,

mitte edasiandmiseks kolmandatele isikutele, millele viitab V. Holostovi korduv karistatus

NPALS § 151

alusel. Seega on apellatsioonis tuginetud asjaoludele, mida on maakohus otsuse

tegemisel juba arvestanud. Teiseks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et maakohus on

V. Holostovile mõistnud KarS § 184 lg 2 sanktsiooni alammäärale vastava karistuse. S.t selle

4 (4) kuriteo eest kohus kergemat karistust mõista ei saanudki.

6. Mõistetud liitkaristusega seoses märgib ringkonnakohus, et karistusseadustik ei näe ette mingeid juhtumeid, mille puhul on kohus kohustatud liitkaristust mõistes kergemad karistused raskeimaga

kaetuks lugema. Seega ka liitkaristuse mõistmisel peab kohus arvestama sellega, et mõistetud

karistus vastaks KarS § 56 lg 1 nõuetele, s.t eelkõige peab mõistetud liitkaristus vastama isiku süüle. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul räägivad mitmed asjaolud kergemate karistuste raskeimaga kaetuks lugemise vastu, mistõttu on maakohus põhjendatult ja õiguspäraselt mõistnud liitkaristuse raskeimat karistust suurendades. Nii tuleb arvestada seda, et V. Holostov on mõistetud

neljas erinevas kuriteos, kusjuures need kuriteod on eriliigilised, s.t pandud toime erinevate õigushüvede vastu. Ka tuleb arvestada, et maakohtu mõistetud kolm kergemat karistust - 9 kuud, 1aasta ja 3 kuud vangistust – annavad kokku 2 aastat vangistust, mis on küll ka kokku raskeimast

karistusest väiksem, kuid mitte niivõrd, et nende tegude saaks rääkida oluliselt väiksemast

süümäärast. Lõpuks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida seda, et maakohus ei mõistnud V. Holostovile maksimaalselt rasket liitkaristust – maakohus ei ole liitnud mõistetud üksikkaristusi täies ulatuses. Vastasel juhul oleks liitkaristuseks olnud 5 aastat vangistust.

7. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, jättes aga otsusest välja asjaolu, et kanepitaim oli toas paigutatud valgusküllase ning kergesti märgatava koha peale.

Sten Lind

Meelika Aava

Pavel Gontšarov