Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-12-764/41 AI generated

1-12-764/41 · 1-12-764/41 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-12-764/41
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1-12-764 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-9913 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Katre Korela Tõlk Oksana Mametova Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Z.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Z.Z (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 23.09.2013.a T...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-12-764/41

1-12-764

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-9913

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Katre Korela

Tõlk

Oksana Mametova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Z.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Z.Z (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 23.09.2013.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Z.Z karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla (asukoht:

Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada Z.Z-i järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 2. Kohaldada Z.Z-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda AL & H psühhiaater AL (XXX) poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

Z.Z vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnle ja Z.Z.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 05.08.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 03.04.2012.a kohtuotsusega tunnistati Z.Z süüdi KarS § 120 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 9-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg.

14.08.2013.a laekus kohtule vanglast õiend selle kohta, et kinnipeetava kohta jõustus 29.07.2013.a Harju Maakohtu otsus, kus talle määrati karistuseks 1 aasta ja 25 päeva vangistust

KarS § 120 ja § 121 vastavate kuritegude sooritamise eest. Tulenevalt sellest on muutunud kinnipeetava karistusaja lõpp ning kuupäevad, millal kinnipeetaval on võimalik tingimisi enne

tähtaega vabaneda. Kinnipeetava karistusaja lõpp on 02.03.2014.a, tingimisi enne tähtaega on

kinnipeetaval võimalik vabaneda 14.08.2013.a ja tingimisi enne tähtaega vabaneda koos elektroonilise järelevalvega on võimalik vabaneda 02.08.2013. a.

Karistuse kandmise algus oli 05.02.2013.a ja lõpp on 02.03.2014.a.

Z.Z-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibib esimest korda. Distsiplinaarkaristused

puuduvad. Enne vangistust elas koos oma abikaasaga XXX, millest 2 tuba on tema abikaasa

nimel privatiseeritud ja 1 tuba kuulub naabrile. Isik on aastast 2008.a seoses astme ja

südameprobleemidega 60 % töövõimetuspensionär. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Z.Z-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et Vangla

taotluse kohaselt soovib kinnipeetav vabanedes elama asuda abikaasa juurde XXX. Antud aadressil asub 3-toaline korter, millest naisele kuulub 2 tuba ja mõtteline osa köögist, vannitoast,

koridorist ja WC-st. Kolmandas toas elab võõras isik, kes on üürinud toa välja. Korter heas korras. Abikaasa sõnade kohaselt soovib ta talle kuuluvad toad müüa ja osta kaks eraldi asuvat

elamispinda, kuna ta ei soovi kinnipeetavaga koos elada. Kogutud materjalide kohaselt oli

kinnipeetavale enne vangistust määratud seoses terviseprobleemidega töövõimetuspension.

Kinnipeetava abikaasa on samuti pensionär, ei tööta. Kogutud materjalide kohaselt on

3 kinnipeetaval minevikus probleeme olnud seoses alkoholi tarvitamisega. Kuriteod on sooritatud

alkoholijoobes, mil on vägivaldne ja ei kontrolli oma käitumist. Z.Z on varem olnud kriminaalhooldusel ja eiranud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ei saa välistada asjaolu, et kinnipeetaval võib taastuda endine sõltuvuslik käitumismuster, mis takistab

kriminaalhoolduse teostamist. Risk on kõrge, kuna vägivalla kuriteod on sooritatud oma lähedaste ja korterinaabrite vastu.

Z.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokurör abi Marina Ninaste edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei

toeta Z.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Z.Z-i on kriminaalkorras

karistatud 3 korda samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Harju Maakohtu 06.03.2013 otsusega mõisteti Z.Z süüdi KarS § 121 järgi kehalises väärkohtlemises ning KarS § 120

järgi ähvardamises, kusjuures üks episoodidest on toime pandud Harju Maakohtu 17.05.2011 otsusega mõistetud katseajal. Prokurör leiab, et kuna Z.Z on kalduvus kasutada ennast ümbritsevate isikute suhtes vägivalda ning ähvardusi, sh pole ta suutnud end tagasi hoida isegi

samalaadsete kuritegude eest kohaldatud katseajal, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne

vabastamine põhjendatud. Samuti kuna Z.Z eiras kriminaalhooldusel olles

kontrollnõudeid ja –kohustusi ning jätkas kuritegude toimepanemist, võib sellest järeldada, et

kriminaalhooldus ning katseaeg ei avalda Z.Z-ile soovitud mõju ning seeläbi ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Prokurör on seisukohal, et vangistuse edasise kandmise

aja jooksul on Z.Z võimalik tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Tema kuriteod on

toime pandud alkoholijoobes, mil ta on vägivaldne ning ei kontrolli oma käitumist. Iseloomustuse kohaselt ei tunnista Z.Z oma probleeme alkoholiga, mistõttu on oht, et

tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel jätkab ta alkoholi tarvitamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt peab ta Z.Z-i sõltuvuslikku käitumist kriminaalhooldust takistavaks asjaoluks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

Z.Z-i arvamuse, leiab, et Z.Z-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik Z.Z-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Z.Z-i on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, praegust karistust kannab

liitkaristusena ähvardamiste ja kehaliste väärkohtlemiste eest. Vangla materjalides on välja

toodud, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol, isik ei tunnista probleeme seoses alkoholi tarvitamisega. Kohtuistungil tunnistas Z.Z probleeme alkoholiga

ning avaldas soovi pöörduda vabaduses vastavale ravile. Probleemi tunnistamine ning

valmisolek sellega tegelemiseks annab aluse väita, et Z.Z on mõistnud sõltuvusainete negatiivset mõju oma käitumisele ning püüdleb õiguskuuleka elu poole. Seda, et

Z.Z püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka distsiplinaarkaristuste

puudumine vanglas. Arvestades, et kinnipeetava karistusaja lõpp on 02.03.2014.a, võimaldab kohtu hinnangul Z.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga

kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool

kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Z.Z-ile

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima

4

seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on Z.Z olemas ka kindel elukoht, samuti on kriminaalhooldusega nõustunud Z.Z, saades aru selle vajalikkusest oma

igapäevaelu korraldamisel. Arvestades, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, usub

kohus, et praeguseks üle 7 kuu vangistust on pannud kinnipeetava mõistma õiguskuuleka

käitumise vajadusest ning ta on enda õigusvastasest käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused teinud. Kuigi kohtule esitatud andmetel ei ole kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökohta, mida samuti saab pidada õiguskuulekat käitumist soodustavaks teguriks, arvestab kohus, et

kinnipeetav on 60 % töövõimetuspensionär, mistõttu võimetekohase töökoha leidmine on

kindlasti raskendatud. Vangla on iseloomustuses märkinud, et isik ei ole enda sõnul 5 aastat

töötanud, igakuine sissetulek pensioni näol oli 150 eurot kuus. Kinnipeetava ennetähtaegset

vabastamist toetab ka vangla, hinnates uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul 12 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul 29 %. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik