2-13-7309/33 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. september 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-7309

Tsiviilasi

XXXhagi XXXOÜ vastu asja väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest ning kahju ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

60 481,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnu

Tuulas, e-post menetlus@leppik.ee

Kostja: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Teele Viilup,

e-post teele.viilup@phlaw.ee

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 9. septembril 2013, millel osalesid hageja

XXX, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu

Tuulas ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Teele Viilup

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Kohustada kostjat XXXOÜ (registrikood 10642975) andma hagejale XXX

(isikukood XXX)

üle

mootorpaadi

Finmaster

Grandezza

26CA

registreerimisnumbriga XXX(varustusega GPS plotter Raymarine A 70, 6,4'';

220 liitrine kütusepaak; pilsspump; tulekustuti; avatav kaaneluuk; fenderi

hoidik; fenderid 4 tk; valge korpuse värv; soojapuhur; kahe aku süsteem;

tulekustutussüsteem; tuuleklaasipuhastajad (kojamehed) 2 tk; roostevabast

terasest piirded; keraamiline pliit/soojendus, diisel; kompass; trimmilabad;

49 liitrine külmkapp; 50 liitrine septiline paak; 55 liitrine veemahuti; veega WC;

külgkardinad; vööritrasteri toru; korpuse aknad 2 tk; paadi tagumise (väli)osa

liistpõrand; salongi laud; RST kraanikauss; helisignaal; sõidutuled ning

alljärgneva lisavarustusega: Raadio + CD mängija + 2 kõlarit; vööritraster, QL2

Kw; kaldalt tulev elektrisüsteem CTEK) valdus.

3. Määrata otsuse resolutsiooni punkti 2 täitmise tähtajaks üks nädal alates otsuse

resolutsiooni punkti 2 jõustumisest.

2-13-7309

2 (9)

4. Jätta rahuldamata hageja XXXhagi kostja XXXOÜ vastu otsuse resolutsiooni

punktis 2 nimetatud mootorpaadi asemel 60 000 euro väljamõistmise, kahju

447 eurot hüvitamise ja sellelt arvutatava viivise nõudes.

5. Jätta rahuldamata hageja 13. septembri 2013 taotlus 9. septembri 2013 istungi

protokolli parandamiseks.

6. Rahuldada tunnistaja XXX18. septembri 2013 taotlus tunnistajatasu maksmiseks

ja kulutuste hüvitamiseks osaliselt. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta

147,78 eurot kulude hüvitamiseks ja 15,20 eurot tunnistajatasu, millelt vajadusel

pidada kinni seaduses ette nähtud kinnipeetavad maksud, XXX pangakontole

(Nordea Pank, IBAN XXX). Ülejäänud osas jätta tunnistaja taotlus rahuldamata.

Käesoleva punkti osas on otsus viivitamata täidetav.

7. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

8. Mõista kostjalt XXXOÜ Eesti Vabariigi kasuks välja 168,15 eurot tunnistajatasu,

sellelt arvestatud maksusummade ja kulutuste hüvitamiseks. Eelmises lauses

nimetatud summa tuleb kostjal tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse

resolutsiooni

käesoleva

punkti

jõustumisest

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, märkides viitenumbri 2800049777 ja selgituseks tsiviilasja

numbri 2-13-7309. Käesoleva punkti esimeses lauses märgitud summalt tuleb

tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määraga alates

punkti jõustumisest kuni summa tasumiseni.

9. Saata kohtuotsus selle kuulutamisel Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni

punkti 6 täitmiseks. Samuti saata otsus resolutsiooni punkti 8 jõustumisel koos

vastava jõustumismärkega Riigi Tugiteenuste Keskusele punktis 8 märgitud

summa sissenõudmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele (resolutsiooni punktid 1–4, 7 ja 8) võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Tunnistaja ei saa esitada kaebust otsuse resolutsiooni punktis 6 tema taotluste osalise

rahuldamata jätmise peale.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

2-13-7309

3 (9)

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX (edaspidi „hageja”) esitas 14. veebruaril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu

kohtule

hagiavalduse

XXXOÜ

(edaspidi

„kostja”)

vastu

mootorpaadi

Finmaster

Grandezza 26CA registreerimisnumbriga XXX(edaspidi „mootorpaat”) valduse üleandmise

või sellest keeldumise korral 60 000 euro, samuti kahju 447 eurot hüvitamise ja sellelt

arvutatava viivise nõudes.

2. Kohus võttis hagiavalduse 19. veebruari 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas

1. aprillil 2013 vastuse hagile ja hageja esitas 9. aprillil 2013 arvamuse kostja vastuse kohta.

Kostja esitas 17. aprillil 2013 täiendava vastuse. Kohus lahendas poolte senised taotlused

12. augusti 2013. aasta määrusega, millega selgitas pooltele kohaldatavat õigust ja

tõendamiskoormist. Seejärel esitasid pooled oma täiendavad seisukohad ja taotlused.

3. Kohus kuulas pooled ära 9. septembri 2013 kohtuistungil, samal istungil kuulas kohus ära

ka tunnistaja ütlused. Hageja esitas 13. septembril 2013 taotluse istungi protokolli

parandamiseks, millele kostja vaidles vastu. Tunnistaja esitas kohtule 18. septembril 2013

taotluse tunnistajatasu maksmiseks kahe tööpäeva eest kõrgeima tasumääraga ja sõidukulude

hüvitamiseks summas 208,78 eurot. Hageja toetas tunnistaja taotlust, kostja vaidles sellele

osaliselt vastu. Kostja hinnangul ei ole tunnistaja taotluses põhjendatud kummagi laevapileti

hind 33 eurot ületavas osas ja tunnistajatasu ei tuleks pensionärist tunnistajale maksta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

4. Hageja nõuab kostjalt mootorpaadi valduse üleandmist või keeldumise korral 60 000 euro

maksmist, samuti kahju 447 eurot hüvitamist ja sellelt viivist. Hageja põhiväited on järgmised:

− mootorpaat kuulub hagejale, kes ostis selle kostjalt;

− poolte kokkuleppel asus kostja 2008. aasta sügisel oma asukohas tegelema mootor–

paadi müügiga. Müügist tuli hagejale tasuda 69 500 eurot, seda ületava hinna võis

kostja jätta endale vahendustasuna. Kostja pakkus paati müügiks hinnaga 73 220 eurot;

− kuna 2010. aasta suveks oli mootorpaat endiselt müümata, siis teatas hageja kostjale,

et ta ei soovi paadi edasist müüki kostja vahendusel ning soovis paadi oma valdusesse

tagasi saada. Kirjalikult esitas hageja sama nõude 6.ja 12. aprillil 2011;

− kostja vastas, et ei anna mootorpaati hagejale üle hageja rahalise kohustuse

(mootorpaadi säilitamise tasu) täitmist. Kostja nõue säilitustasu maksmiseks on

põhjendamatu ja kostjal ei ole õigust keelduda hagejale mootorpaadi valduse

üleandmisest. Esiteks puudub pooltel kokkulepe, et hageja peaks kostjale kulud

hüvitama, ja aastate 2008 ja 2009 eest ei ole kostja nõudeid esitanud. Nõue tekkis

pärast seda, kui hageja teatas soovist müük kostja vahendusel lõpetada. Teiseks ei ole

kostjal hoiustamisega seoses olnud lisakulutusi, sest ta hoiab paati niigi tema

kasutuses olevas hallis. Kolmandaks ei ole mootorpaadi säilitamine halli tingimustes

vajalik, analoogilisi veesõidukeid hoiustatakse ka talveperioodil välitingimustes.

Kostja on märkinud, et talvesäilitus kestis kuni 16. juunini 2010, aga aprill, mai ja

juuni ei ole talvekuud;

2-13-7309

4 (9)

− mootorpaat on endiselt kostja valduses ja selle väärtus käesoleval ajal on 52 000 eurot;

− hagejal on seoses mootorpaadi valduse üleandmisest keeldumisega tekkinud kahju.

Hageja tellis mootorpaadi veoks 11. juunil 2010 haagise, millega seotud

transpordikulu olid 447 eurot (7 000 krooni), mille hüvitamist hageja nõuab. Sellelt

summalt soovib hageja viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni.

5. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− kostjal on rahaline nõue hageja vastu 8 292,97 eurot, mis koosneb mootorpaadi

säilitamise kuludest perioodil 1. november 2009–30. aprill 2013 ning tasust kaatri

põhjapesu ning treileri rendi eest. Kostja teavitas hagejat 21. juuni 2010 e-kirjaga, et

kostja on valmis mootorpaadi hagejale üle andma pärast seniste talvesäilituskulude

tasumist summas 16 611,60 krooni. Kostja 16. juuni 2010 arvel nr 2100319 olid

kajastatud kulud kahe erineva paadiga seonduvalt, mistõttu palus hageja kostjal arve

ringi teha selliselt, et mootorpaadiga seotud kulud oleksid kajastatud eraldi arvel.

Kulude kandmisele hageja vastu ei vaielnud;

− kuna hageja kohustus kostja ees on täitmata, siis võib kostja keelduda omapoolse

kohustuse täitmisest, st mootorpaadi valduse üleandmisest;

− lisaks mootorpaadi müügi vahendamisele hoiustas hageja mootorpaadi kostja üüritaval

pinnal. Kui hageja oleks soovinud hoiustamise kulusid vältida, oleks ta saanud

mootorpaadi enda valdusesse jätta. Hageja oli kursis nii kostja hinnakirjaga kui ka

asjaoluga, et sellisel kujul, nagu hageja kostjale mootorpaadi üle andis, ei ole selle

hoidmine välitingimustes talveperioodil võimalik. Kui Hageja oleks soovinud

mootorpaadi jätmist välitingimustesse, siis pidi ta valmistama mootorpaadi selleks ette

(mh teostama veesüsteemi ja mootori konserveerimistööd) või tellima vastavate tööde

teostamise kostjalt. Kostja saab tagada mootorpaadi turvalisuse üksnes sisetingimustes,

kuna tema kasutuses olev väliparkla on valveta ja sinna on ligipääs kolmandatel

isikutel;

− kostja kasutab äripinda üürilepingu alusel, st igakuiselt kaasneb mootorpaadi

säilitamisega kulu, sest sama pinda ei saa muul viisil kasutada;

− analoogselt kõigi teiste kostja klientidega on hageja kohustatud kostja teenuse eest

tasuma.

7. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja taotlus protokolli parandamiseks ja tunnistaja

taotlus tasu saamiseks.

10. Hageja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks jätab kohus rahuldamata, sest

protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele, st kajastab piisavalt menetlustoimingu olulist käiku

ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

2-13-7309

5 (9)

11. Tunnistaja XXXtaotluse tunnistajatasu saamiseks ja sõidukulu hüvitamiseks rahuldab

kohus osaliselt. TsMS § 156 lg 1 näeb ette, et muu hulgas tunnistajale hüvitatakse

menetlusega seotud sõidukulud mõistlikus ulatuses. Tunnistaja taotleb Jämsä-Helsinki-Tallinn

edasi-tagasi sõidu kulude hüvitamist summas 208,78 eurot ja esitas vastavat kulu tõendavad

dokumendid (tlk 148–149). Kostja esitas kohtule seisukoha ja andmed selle kohta, et

tunnistaja sõidukuludes sisalduva laevapileti (Tallinn-Helsinki või vastupidi) hind on kuni

33 eurot (tlk 158). Kohus nõustub kostjaga, et 43 eurot ja 84 eurot, mis on tunnistaja taotluses

märgitud sama kuluna, ei ole selles summas mõistlikud ega vajalikud. Tunnistaja esitas

kohtule nende sõitude kohta üksnes maksedokumendi, mitte aga sõidupileteid, mistõttu kohtul

ei ole võimalik kontrollida, kas vastav kulu oli tervikuna vajalik. Neil kaalutlustel vähendab

kohus tunnistajale hüvitatavat sõidukulu summad 61 euro võrra (=84 + 43 – 2 × 33) ja määrab

maksta tunnistajale sõidukulu hüvitiseks 147,78 eurot. Kuna taotlus jääb rahuldamata

väiksema summa ulatuses kui 64 eurot, siis ei ole kohtu otsustus selles osas vaidlustatav

(TsMS § 159 lg 2). Tunnistaja taotleb ka tunnistajatasu maksmist. Tunnistaja avaldas kohtule,

et ta on pensionär, mistõttu tunnistaja oma sissetulekut kohtusse tuleku tõttu ei kaotanud.

TsMS § 152 lg 4 sätestab, et kui tunnistaja ei ole seoses tunnistuse andmisega sissetulekut

kaotanud või kui tal sissetulek puudub, makstakse talle tunnistajatasu madalaima määra järgi.

Vastavalt TsMS § 152 lg-e 3 määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2005. aasta määruse nr 322 § 7 lg 3 ja 10. jaanuari 2013. aasta määruse nr 6 järgi on vastav

alammäär 1,90 eurot. Arvestades istungi aega ja kestust peab kohus põhjendatuks maksta

tunnistajale tasu ühe tööpäeva, st kaheksa tunni eest. Eelneva põhjal tuleb tunnistajale maksta

tunnistajatasu 15,20 eurot. Kohtu hinnangul ei anna TsMS § 154 käesoleval juhul alust

maksta tunnistajale alammäärast suuremat tasu. TsMS § 151 lg 3 kohaselt maksab kohus

tunnistajatasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas

kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud.

12. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatuks:

− hageja on mootorpaadi omanik (tlk 8–10);

− hageja andis mootorpaadi kostja valdusesse selle müügi korraldamise eesmärgil, mille

kohta pooled ei vormistanud kirjalikku lepingut;

− hageja soovis mootorpaadi talle tagastamist 2010. aasta suvel, millest kostja keeldus

viidates tasumata arvele nr 2100319 (tlk 73 ja 122);

− mootorpaat on kostja valduses.

13. Hageja nõuab esimese nõude esimese alternatiiviga kostjalt mootorpaadi valduse

üleandmist. Selle nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt

omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Eeltoodust

nähtuvalt ei ole poolte vaidlust AÕS § 82 lg 1 järgi hageja tõendamiskoormisesse kuuluvate

asjaolude, st hageja omandi ja kostja valduse üle. Kostja vastuväidetest ning AÕS § 83 lg-st 1

tulenevalt kontrollib kohus, kas kostjal on hageja kui omaniku suhtes õigus mootorpaati

vallata.

14. Kostja väidab, et ta võib mootorpaati kinni pidada, sest hagejal on kostjale tasumata

8 292,97 eurot. Kohus tuvastas, et nimetatud summast 1 061,66 euro (16 611,60 krooni)

tasumist nõudis kostja hagejalt juba 2010. aasta juunis esitades selle kohta 16. juunil 2010

arve nr 2100319 (tlk 73 ja 122). Samal arvel oli kajastatud muid teenuseid, mille eest hageja

tasus arve saamisel (tlk 74 ja 123). Tasumata osasumma kohta koostas kostja

16. oktoobril 2010 kreeditarve nr 2110023 (tlk 75) ja uue arve nr 2110024, millele lisas ka

tasu perioodi eest kuni 30. oktoobrini 2010 (tlk 18). Kohus nõustub kostjaga, et

2-13-7309

6 (9)

vindikatsiooninõude puhul võib AÕS § 83 lg-ga 1 lubatud vastuväide teatavatel asjaoludel

tuleneda võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 1 esimeses lauses sätestatud võlgniku õigusest

keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks

muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja

võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei

tulene teisiti. Sellise vastuväite edukuseks peab kostja siiski tõendama, et tal on viidatud sätte

tingimustele vastav nõue hageja vastu ja see nõue on muutunud sissenõutavaks.

15. Arved ei tõenda kostja nõuet hageja vastu (Riigikohtu 19. veebruari 1998. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-16-98, põhjenduste neljas lõik). Kostja väidab muu hulgas, et hageja on

analoogselt kõigi teiste kostja klientidega kohustatud kostja poolt osutatava teenuse eest

tasuma ja hoiustamistasu tuleb maksta vastavalt kostja veebilehel avaldatud hinnakirjale

(tlk 57). Kohus sellise käsitlusega ei nõustu, pealegi ei nähtu kostja esitatud hinnakirjast

kuutasu kostja juures müügis oleva paadi hoiustamiseks. Hageja kohustus kostjale midagi

tasuda võib tuleneda lepingust või seadusest (VÕS § 3), mitte aga analoogiast kostja ja tema

teiste klientide vaheliste õigussuhetega. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid

käsunduslepingu paadi müümiseks. Kostja väidab lisaks, et samal ajal sõlmiti ka

hoiustamisleping, hageja on seda eitanud. Tõendeid hoiustamislepingu sõlmimise kohta kostja

esitanud ei ole. VÕS § 29 lg 1 esimene lause sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks

teha, siis VÕS § 29 lg 4 alusel tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu

tõlgendamisel muu hulgas arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist

ning p 4 kohaselt ka lepingu olemust ja eesmärki. Kohus leiab, et paatide müügi ja

hooldusega

tegeleva

ettevõtja

kaudu

mootorpaadi

müümiseks

vahendus-

ehk

käsunduslepingut sõlmiv isik ei pea mõistlikult eeldama, et ta peab selle aja eest, mil

müügilepingu ese on ettevõtja valduses, tasuma hoiutasu. Hageja vande all antud ütlustest

(tlk 125 pöördel) ja mootorpaadi müügikuulutusest (tlk 100) nähtub, et kostjale pidi jääma

paadi müügihinna ja hagejale tasutava summa vahe. Sellest järeldab kohus, et pooled sõlmisid

käsunduslepingu mootorpaadi müümiseks, samuti leppisid kokku kostja kui käsundisaaja

tasus, mis tuli maksta müügihinna arvel käsundi täitmisel. Pooled ei vaidle selle üle, et käsund

jäi täitmata. Kohus leiab, et hageja ütles käsunduslepingu üles, nõudes mootorpaadi endale

tagastamist, selline õigus oli tähtajatu käsunduslepingu puhul VÕS § 630 lg 1 järgi mõlemal

poolel. Seadusest ei tulene lepingu ülesütlemiseks vorminõudeid ja paadi tagastamise nõue on

eeltoodud lepingutõlgendust arvesse võttes piisavalt selge, et lugeda see ka lepingu

ülesütlemise avalduseks VÕS § 195 lg 1 tähenduses.

16. Kohus leiab, et kostja keeldumise alust tuleb hinnata selle aja seisuga, millal kostjal

mootorpaadi tagastamise kohustus tekkis, st 2010. aasta 11. juuni seisuga. Kostja on möönnud,

et alates sellest ajast nõudis hageja mootorpaadi tagastamist ja hageja ei ole tõendanud

varasemat tagastamise nõude esitamist. Ka tunnistaja XXXütlustest nähtub, et hageja nõudis

paati tagasi 2010. aasta suvel (tlk 126). Vaatamata sellele, et tunnistaja ei mäletanud täpselt

kohta ja poe nime, kus nad hagejaga käisid mootorpaati nõudmas, on tunnistaja kirjeldatud

asjaolud piisavalt sarnased poolte väidetega mootorpaadiga seotud vaidluse käigu kohta.

Pärast kestvuslepingu ülesütlemist pooltel lepingust enam õigusi ja kohustusi ei teki

(Riigikohtu 27. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-13, p 9 esimene lõik). Kostja

esialgse arve nr 2100319 ja kreeditarve nr 2110023 järgi moodustasid mootorpaadiga

seonduvad kulud 16. juuni 2010 seisuga 10 530 krooni (672,99 eurot). Neist andmetest

lähtudes oli 11. juuni 2010 seisuga kostja võimalik nõue viie päeva hoiutasu 175 krooni

(11,19 euro) võrra väiksem (= 2100 / 30 × 50% × 5) ehk 661,80 eurot.

2-13-7309

7 (9)

17. Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud

tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud

tähtaja möödumist, siis on käsundisaajal vastavalt VÕS § 629 lg-le 1 õigus mõistlikule osale

tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes

käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.

Siiski ei nõua kostja hageja käest osalise tasu maksmist, vaid sisuliselt käsundi täitmisega

seotud kulude hüvitamist. VÕS § 628 lg 2 esimese lause kohaselt peab käsundiandja

käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja

mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta

käsundisaaja tasu arvel. Sama sätte teise lause kohaselt eeldatakse, et tasu arvel kaetakse

käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud,

mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Kohus leiab, et

käesoleval juhul ja eeltoodud lepingutõlgendust arvesse võttes olid mootorpaadi hoiustamise

kulud sellised, mis tekkivad paadi müüjal tavaliselt. Eelnevast tuleneb, et hagejal võis olla

üksnes osalise tasu maksmise kohustus, mida aga kostja oma kinnipidamiseõiguse alusena ei

ole esile toonud.

18. Põhimõtteliselt on siiski võimalik, et VÕS § 628 lg 2 teisest lausest ja § 629 lg-st 1

järeldub nende koosmõjus, et käsundisaaja võib käenduslepingu korralise ülesütlemise puhul

osalise tasu asemel nõuda teatavate kulutuste hüvitamist, kui need pidanuksid sisalduma tasus.

Seetõttu hindab kohus kostja vastuväidet sisuliselt. VÕS § 110 lg-le 1 tuginemiseks peab

kostja tõendama, et vastav kohustus oli muutunud sissenõutavaks enne hageja nõude täitmise

tähtaja saabumist. Kuna kohus ei tuvastanud, et hagejal oleks kostjale hoiutasu maksmise

kohustust enne käsunduslepingu ülesütlemist, siis ei ole VÕS § 110 lg 1 kohaldamise

eeldused täidetud, sest poolte kohustused muutusid sissenõutavaks korraga.

19. Sellises olukorras on kostja kohustuse keeldumise võimalik alus VÕS § 111 lg 1, mille

kohaselt juhul, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks

lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse

täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse

täidab. Käsunduslepingu ülesütlemise tulemusel täidetavad vastastikused kohustused vastavad

neile tingimustele. VÕS § 111 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei

oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine

lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus leiab, et

viimati viidatud normi eesmärk on tagada poolte vastastikuste kohustuste olemasolu korral

kaitse sellele võlasuhte poolele, kelle kasuks täidetava kohususte väärtus on oluliselt suurem

võrreldes sellega, mille täitmist temalt võib nõuda (vrd nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 34). Kui kostjal oli 2010. aasta 11. juunil hageja vastu nõue

mootorpaadi tagastamiseks, mille hind 2008. aastal oli 96 850 eurot (tlk 11–12), 2011. aastal

73 220 eurot (tlk 100) ja väärtus käesoleval ajal 52 000 eurot (tlk 76, tõlge lk 98), aga hagejal

kostja vastu võis olla üksnes 661,80 euro suurune nõue, siis ei ole mootorpaadi üleandmisest

keeldumine asjaolusid arvestades mõistlik ega kooskõlas hea usu põhimõttega. Lisaks nähtub

poolte kirjavahetusest (tlk 34–35, tõlge lk 115 ja 131), et poolte vahel olid pikemaajalised

suhted ja hageja oli kostjale teadaolev klient. Samuti pidi kostjale olema hageja kohesest

osalisest tasumisest (tlk 74 ja 123) olema arusaadav, et hageja ei keeldu kostja põhjendatud

arvete tasumisest. Neil kaalutlustel tuvastab kohus, et kostjal puudub õigus keelduda

mootorpaati hagejale üle andmast. Järelikult tuleb hagi rahuldada hageja esimese nõude osas,

mis puudutab mootorpaadi valduse üleandmist. Kohus ei anna sisulist lõplikku hinnangut

sellele, kas kostjal on rahaline nõue hageja vastu, sest kostja esitas selle üksnes vastuväitena

hagile.

2-13-7309

8 (9)

20. Hageja esimese nõude teine alternatiiv on rahaline nõue, selle õiguslik alus on täiendavalt

VÕS § 132 lg 1, mis sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohus leiab, et kui hagejal on võimalik

kostjalt välja nõuda talle kuuluv asi, siis saab ta nõuda asja asemel kahju hüvitamist selle

väärtuse hüvitamise näol üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. Esmajoones

tuleb hagejal nõuda asja väljaandmist AÕS § 80 alusel ja kahju hüvitamist võib nõuda alles

sellest keeldumisel ning eeldusel, et hageja on kostja viivituse tõttu kaotanud huvi asja

tagastamise vastu (Riigikohtu 11. märtsi 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 21 teine

lõik). Käesolevas asjas ei ole hageja toonud esile oma huvi kaotust mootorpaadi tagastamise

vastu. Seetõttu jääb esimese nõude teine alternatiiv rahuldamata.

21. Hageja teine nõue on kahju hüvitamise nõue, mille õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1.

Hagiavalduse kohaselt tekkis kahju seeläbi, et hageja soovis viia mootorpaati Soome ja tellis

selleks spetsiaalse paatide transpordiks ettenähtud järelhaagise, mis 11. juunil 2010 pidi

mootorpaadi toimetama Soome, aga kui hageja koos tellitud transpordiga kostja asukohta läks,

siis keeldus kostja paati hagejale üle andmast. Transpordi kulud olid hageja väitel 447 eurot.

Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja leiab, et see on tõendamata. Vastavalt VÕS § 127

lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. Kahju tekkimise ja suuruse, st oma olukorra muutumise ulatuse,

peab tõendama hageja. Vaatamata kohtu ettepanekule hageja vastavat tõendit esitanud ei ole.

Seetõttu jääb hageja teine nõue tõendamatuse tõttu rahuldamata.

22. Kolmandaks nõuab hageja kostjalt hüvitatava kahju summalt viivise maksmist, selle

nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja rahalise

põhinõude, siis jääb rahuldamata ka sellelt arvutatud viivise nõue.

23. Hageja esitas mootorpaadi väärtuse vähenemise väite ja arvutused vastuväite ja

tasaarvestusena kostja nõudele hoiutasu ja muude teenuste eest tasu saamiseks. Kohus leidis

eespool, et kostja vastav võimalik nõue ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Järelikult puudub

vajadus analüüsida otsuse tegemisel hageja kõnealust vastuväidet ja tasaarvestust.

24. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata otsuses viitamata

poolte varasema kirjavahetuse (tlk 13–16 ja 19) ja andmed hageja hilisema majandusliku

seisukorra kohta (tlk 51–56), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

25. TsMS § 442 lg 5 teine lause sätestab, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja on oma nõude sõnastanud sel viisil, et

loetles mootorpaadi standard- ja lisavarustuse. Kostja ei esitanud hageja sellekohastele

väidetele vastuväiteid, sarnane varustus nähtub ka mootorpaadi kohta esitatud tõenditest

(tlk 11–12 ja 100). Otsuse täitmise võimaldamiseks märgib kohus hageja loetletud varustuse

otsuse resolutsioonis. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivse nõude mootorpaadi

väärtuse hüvitamiseks, siis ei märgi kohus resolutsioonis lisavarustuse elementide väärtust.

26. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata muu hulgas

otsuse täitmise tähtpäeva. Hageja on nõudnud mootorpaadi üleandmiseks ühe nädala pikkuse

tähtaja määramist, millega kostja nõustus (tlk 125). Ka varasemalt on kostja märkinud, et

mootorpaadi transpordiks ettevalmistamine võtab aega vähemalt kolm tööpäeva (tlk 17).

Seetõttu määrab kohus otsuses kindlaks, et otsus mootorpaadi hagejale üleandmise osas tuleb

täita ühe nädala jooksul alates selle nõude kohta tehtud otsuse jõustumisest.

27. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, § 126 lg 1, § 133 lg 2 ja § 134 lg 1 alusel

60 481,64 eurot.

2-13-7309

9 (9)

28. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt sarnases ulatuses hageja kompromissettepanekuga,

millega kostja ei nõustunud, siis jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda.

Kohus mõistab kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja tunnistajale makstava

hüvitise ja tasu summa koos sellele lisaks tasutavate maksusummadega. Tunnistajale

hüvitatavad kulutused on maksuvabad. Tunnistajatasu summalt 15,20 eurot tuleb tasuda

sotsiaalmaks 33% ja tööandja töötuskindlustusmakse 1%, st kokku 5,17 eurot. Kokku tuleb

kostjalt seega välja mõista 168,15 eurot (=147,78 +15,2+5,17). TsMS § 179 lg 5 sätestab, et

kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule

täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb riigi

kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik