3-11-2727/138 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2013. a, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2727

Haldusasi

E.P.i

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

poolt

10.11.2011 välja antud ehitusloa nr 52643 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: E.P.

Kaebaja esindajad: adv Ramil Pärdi ja v.adv Taivo Ruus

Vastustaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Esindaja: Helvi Kork

Kolmas isik: Eesti Kunstiakadeemia

Esindaja: Anne-Riin Kütt

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung, 29. augustil 2013, Tallinnas

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest ehk hiljemalt 28. oktoober 2013.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 16.06.2011 otsusega nr 114 Tallinna Kesklinna linnaosas

1,11 ha suuruse maa-ala kohta Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

Detailplaneeringuga määrati muuhulgas ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa sihtotstarbega

krundile 16 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks ning

moodustatud kruntide kasutamise tingimused.

2. E.P. esitas 14.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011

otsuse nr 114 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-1741). Tallinna Halduskohus jättis 25.05.2012

otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas sellele otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis oma 12.12.2012 otsusega Tallinna Halduskohtu 25.05.2012 kohtuotsus

haldusasjas nr 3-11-1741 muutmata ja E.P.i apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas

Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis oma 27.03.2013 määrusega

E.P.i

kassatsioonkaebuse

halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS)

§ 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata ja Tallinna Halduskohtu otsus jõustus.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 10.11.2011 ehitusloa nr 52643

sulundseina rajamiseks ja sulundseina paigaldamisele ettejäävate tehnovõrkude ringitõstmiseks

(tl 97 ja selle pöördel, I kd). Ehitusloaga on hõlmatud kinnistud Tartu mnt 1 (katastritunnus

78401:103:0050), Tartu mnt 5 (katastritunnus 78401:103:0020), Tartu mnt T10 (katastritunnus

78401:104:0015), A. Laikmaa tn (katastritunnus 78401:102:0330), Gonsiori tn T3 (katastritunnus

78401:103:0013) ja Gonsiori tn 6 (katastritunnus 78401:103:0023).

4. E.P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 10.11.2011 ehitusloa nr 52643

tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus TLPA 10.11.2011 ehitusloa nr

52463 kehtivuse peatamiseks kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

5. 02.12.2011 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Sama määrusega jättis kohus

kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma

23.12.2011 määrusega kaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata.

6. 06.01.2012 (koos 13.01.2012 täpsustusega) esitas kaebuse esitaja kohtule korduva esialgse

õiguskaitse taotluse, mille kohus jättis oma 19.01.2012 määrusega rahuldamata. Kaebuse esitaja

vaidlustas nimetatud määruse 03.02.2012 määruskaebusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma

16.02.2012 määrusega kaebuse esitaja 03.02.2012 määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 19.01.2012 määruse haldusasjas nr 3-11-2727 muutmata.

7. 07.06.2012 esitas kaebuse esitaja kohtule taotluse liita käesolev haldusasi haldusasjaga nr 3-

12-557 ühte menetlusse, mille kohus jättis oma 27.06.2012 määrusega rahuldamata. Sama

määrusega peatas kohus haldusasja menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-

11-1741.

8. 04.04.2013 määrusega uuendas kohus haldusasja menetluse ning määras menetlustähtajad.

9. 25.04.2013 esitas kaebuse esitaja kohtule korduva taotluse liita haldusasjad nr 3-11-2727 ning

3-12-557 ühte menetlusse, mille kohus jättis oma 14.05.2013 määrusega rahuldamata. Ühtlasi

määras kohus täiendavad menetlustähtajad ning kohtuistungi aja.

10. 01.08.2013 esitas kaebuse esitaja kohtule täiendavad taotlused, mille kohus jättis oma

27.08.2013 määrusega tähelepanuta ning tagastas kaebuse esitajale tema poolt 01.08.2013

esitatud dokumentaalse tõendi, kuivõrd taotlused ja dokumendid olid kohtule esitatud pärast

selleks kohtu määratud tähtaja möödumist. 28.08.2013 esitas kaebuse esitaja kohtu tegevusele

vastuväite ning avalduse kohtuniku taandamiseks, mille kohus jättis oma 02.09.2013 ja

04.09.2013 määrustega rahuldamata.

11. Asjas toimus kohtuistung 29.08.2013.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

12. Kaebuse esitaja palub tühistada TLPA 10.11.2011 ehitusloa nr 52643 ja põhjendab oma

taotlust järgmiselt:.

12.1. Esialgses kaebuses leidis kaebaja, et detailplaneeringu vaidlustamise ajal ehitusloa

väljastamine välistab tema kaebeõiguse efektiivse realiseerimise võimaluse. Kuni ei ole selge,

kas planeering jääb kehtestatud kujul ja mahus kehtima, on lubamatu planeeringu elluviimisele

suunatud mistahes ehitustegevus, seega ei olnud ehitusloa väljastamine õiguspärane ja ehitusluba

tuleb tühistada.

12.2. Kaebaja leiab, et Ehitusloaga antud süvendamise piirid on ebaselged. Ebaselgelt

määratletud ehitusluba võib tõsiselt kahjustada kaebaja huve ning õigusi – nimelt võivad selle

alusel teostatavad süvendustööd kahjustada Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 kinnistul asuva kaebajale

kuuluva korterelamu konstruktsioone ning see võib osutuda hoones elavate inimeste elule ja

tervisele ohtlikuks.

Ehitusloast nähtub kaebaja arvates, et sulundseina ehitusluba annab õiguse kuni 3 m sügavuse

süvendi kaevamiseks. Samas on teises lauses sätestatud, et suurema süvendi kaevamiseks on

vajalik sulundseina toestus, mis lahendatakse eraldi projektiga. Seega ei ole kaebajal vähimatki

kindlust a) kui suures mahus süvendamine toimub ning b) et ehitusloa alusel teostatav

süvendamine ei põhjusta kõrvalkinnnistul asuva kaebaja korterelamu vajumist ulatuses, mis

kahjustab hoone konstruktsioone ning võib osutada ohtlikuks inimeste elule ja tervisele.

Kaebaja viitas oma kaebuses seoses tema õiguste rikkumisega siinkohal asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 144 lg 1 ja § 146 lg 1 ning Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-64-02 punktile 16.

12.3. Kaebaja väidab, et Tartu mnt 1 süvendamine toob kaasa veealanduse intensiivse mõjutsooni

15-20 m ulatuses, süvendustööd on planeeritud 8 m kaugusele Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4

korterelamust, seega võib süvendamine põhjustada Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 hoone vajumise

kuni 10 cm, mis ületab oluliselt mõistliku taluvuse piiri. Kaebaja hirm hoone vajumise osas on

igati põhjendatud, kuna kõige suurema vajumisega ala on geoloogilise uuringu järgi 15-20

meetri kaugusel süvendist. Kaebaja toob välja, et tema vastavasisuline vastuväide jäeti nii

planeeringu kui ehitusloa menetluses tähelepanuta. Samuti pole selge, kuidas tagatakse

korterelamus viibivate isikute julgeolek ning kahju vältimine nende elule ja tervisele.

Süvendamise mõjud on tegelikult teadmata.

12.4. Kaebaja leiab, et ta on esitanud kaebuse põhjendusena enda õiguste ja huvide võimaliku

rikkumise. Kaebaja on Tartu mnt 7 / Kivisilla tn 4 korterelamu omanik ning üürileandja.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 278 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus,

mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne

kasutamine on takistatud, võib üürnik muuhulgas nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse

kõrvaldamist või kahju hüvitamist. Samuti võib üürnik sellisel juhul VÕS § 279, § 314 või § 317

kohaselt üürilepingu ka üles öelda.

Käesoleval juhul, kui mainitud hoone kahjustub ning selle tagajärjel tekib mõnele üürnikule

kahju, võib üürnik pöörduda nõuetega kaebaja vastu, kuna ilmselgelt üürnik ei vastuta sellisel

juhul puuduse eest. Ka ei saa üürileandja öelda üürnikule sellisel juhul, et kahju põhjustaja on

keegi kolmas – nimelt tuleb ennekõike esitada nõuded lepingulistest suhetest, ning kaebajal on

üürisuhe üürnikega. Samuti on kaebaja huvi, et üürnikud oleksid olemas ega ütleks üürilepinguid

üles põhjuseil, mis ei sõltu kaebajast (sh nt võimalik hoone vajumine ning selle tagajärjel

kasutuskõlbmatuks muutmine).

12.5. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis ei ole arvestatud

detailplaneeringu käigus koostatud GIB AS Geotehnika Inseneribüroo geotehnika aruandes 2301

sisalduvate soovitustega mh soovitusega kahjustuste vältimiseks kasutada vaiade või

sulundseinade paigaldamisel vibratsioonivaba tehnoloogiat. See uuring on hüdroloogilise uuringu

nr 2330 koostamiseks kasutatud alusmaterjal.

Kaebaja märgib, et kui kasutatakse vibratsiooniga tehnoloogiat sulundseina paigaldamiseks, siis

toob see ilmsselt kaasa ulatuslikke kahjustusi naaberkinnistute elamutele. Seda kinnitab tõsiasi, et

kahjustused naabermajades on tekkinud juba ehitustööde ettevalmistamise käigus enne

sulundseinte paigaldamist. Seepärast on väga tõenäoline, et sulundseina paigaldamiseks kasutatav

varieeruva sagedusega vibreeriv tehnoloogia ei ole ümbruskonnas elavate inimeste elule ja

tervisele ohutu.

Kaebaja on seisukohal, et detailpalneeringu koostamiseks antud ja seetõttu detailplaneeringu

osaks olevate geotehniliste soovituste eiramine ehitusloa saanud projektis tähendab seda, et

ehitusprojekt ei ole kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga, millega on rikutud ehitusseaduse

EhS § 19 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1 p 1.

12.6. Kohtuistungil täiendas kaebaja seoses tunnistaja ütlustega oma seisukohti märkides, et

arheoloogiliste kaevamiste tarvis tehtud sulundseina projekt on tehtud arvestusega, et sinna saab

sulundseina edaspidiste ehitustööde käigus kasutades rajada EKA hoone tervikuna. Kaebaja on

seisukohal, et EKA hoone näol on tegemist objektiga, mis nõuab lähtudes EhS § 21 ekspertiisi

tegemist projektile. Järelikult oleks tulnud teha ekspertiis ka sulundseina projektile. Seda antud

juhul tehtud ei ole.

Kaebaja toob välja, et esimeses vaidlustatud ehitusloaga teostatava sulundseina kavandatav

pikkus on 17 m, mis ei ole aga piisav, et ulatuda vähemalt 3 m savipinnasesse ja takistada

edasisel süvendamisel veevool ehitussüvendisse. TIPI aruande kokkuvõtte punktist 4 (tl 126-133,

I kd) nähtub, et vee väljapumpamine põhjustab kõrvalhoonete ja rajatiste vajumeid. See, et

ehitusloas on märge, et ei tohi kahjustada naaberhooneid on küll seal olemas, kuid reaalselt on

jäetud ehitusekspertiis tegemata, mis on väga oluline rikkumine kaebaja arvates. Seetõttu ei oleks

tohtinud anda välja ka vaidlusalust ehitusluba.

12.7. Kaebaja leiab, et antud juhul on ehitusloas toodu näol tegemist valeinfo esitamise ja

eksitamise püüdega, kuna ühest küljest räägitakse arheoloogilistest kaevamisest ja selle tarvis

tehtavast sulundseinast, tegelikult tehakse sulundsein aga laiemal eesmärgil ehk EKA õppehoone

vundamendi tarvis. Kaebaja arvates on sellel kohal proportsioonid paigast ära, sest

arheoloogiliste väljakaevamiste teostamiseks tagamiseks on sulundsein liiga suur, aga EKA

õppehoone täieliku vundamendi jaoks liiga väike. Kaebaja on seisukohal, et nii on tekitatud

olukord, kus erinevate ehituslubade kontrollimisel tegelikku vajalikus mahus kontorolli ei

teostatagi. Seda näitab kõige paremini asjaolu, et EKA õppehoone projekti menetlemisel on

teostatud ekspertiisis on öeldud, et sulundseina paigaldamist me ei kontrolli, kuna see on juba

olemas. See tähendab, et tegelikult mingit kontrolli ei ole toimunud ning kõik, mis on seotud

sulundseinaga, on jäänud projekteerija enda suvaotsuse teha.

Kaebaja on seisukohal, et ka kolme meetrine ehitussüvend nõuab ehitusekspertiisi olemasolu.

12.8. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista õigusabikulud summas 6607,87 eurot ning tasutud

riigilõivud kokku summas 79,87 eurot (tl 126-150, III kd).

Kohtuistungiga seoses palub kaebuse esitaja välja mõista menetluskulud kokku summas 1236,00

eurot (tl 165-166 pöördel).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja põhjendab

oma seisukohta alljärgnevalt:

13.1. Vastustaja on seisukohal, et ehitusloa õigusvastasust ei too kaasa asjaolu, et haldusasjas nr

3-11-1741 ei olnud ehitusloa väljastamise ajal kohtulahend jõustunud. Kaebaja toob välja, et

nimetatud asja menetluse käigus esitas kaebaja juba menetluse alguses esialgse õiguskaitse

taotluse ja see jäeti rahuldamata.

Detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.7 Planeeringu elluviimise kava kohaselt antakse

ehitusluba detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamiseks, va arheoloogiliste väljakaevamistega

seotud tööde läbiviimiseks ning maa-aluste korruste ja tehnovõrkude ehitamiseks, pärast

insolatsiooniküsimuste lahendamisest.

Samuti ei tulene õigusaktidest keeldu ehitusloa väljastamiseks ajal, mille selle aluseks olnud

detailplaneering on vaidlustatud halduskohtus. Seetõttu oli ehitusloa väljastamine oli

õiguspärane.

13.2. Vastustaja leiab, et ehitusloaga antud süvendamise piirid ei ole ebaselged. Ehitusloa aluseks

oleva Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone arheoloogiliste kaevetööde süvendi projekti

seletuskirjast nähtub, et: „Käesolevaga on projekteeritud Tartu mnt 1 ehitatava Eesti

Kunstiakadeemia uue õppehoone 3927m² pindalaga 3 m sügavune süvend arheoloogiliste

kaevetööde läbiviimiseks.“. Ehitusloale on lisaks selgelt kantud märkus: Sulundseina ehitusluba

annab õiguse kuni 3 meetri sügavuse süvendi kaevamiseks. Ka tehnovõrkude koondplaanile on

kantud märkus, et ehitusluba annab õiguse kuni 3 meetri sügavuse süvendi kaevamiseks.

Täpsustamaks veelgi ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis ette nähtud tööde mahtu on

tehnovõrkude koondplaanile selgelt kirjutatud, et: suurema süvendi kaevamiseks vajalik

sulundseina toestus, mis lahendatakse eraldi projektiga. Vastav täpsustus on lisatud ka

ehitusloale.

Eeltoodut kinnitab ka ehitussüvendi lõige (tl 170, I kd), millelt nähtub, et sulundseina toestuseta

lubatav kaevesügavus on 3 meetrit.

Seega on projektdokumentatsiooniga igati väljendatud, et ehitusloa alusel on lubatud kaevata 3

meetri sügavune süvend. Kaebaja vastupidised väited on väärad ning otsitud.

13.3. Vastustaja on seisukohal, et ehitusloa realiseerimine ei põhjusta Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4

ehitise vajumist. Vastustaja selgitab, et detailplaneeringu menetluses koostati muuhulgas

spetsiaalne geotehnika aruanne – Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu koostamiseks – AS G.I.B. töö nr 2330 (tl 126-133, I kd). Vastavalt nimetatud

uuringule tuleb süvendi rajamisel loobuda aktiivsest veealandusest. Uuringus on toodud loetelu

meetmetest, mida tuleks rakendada aktiivse veealanduse vältimiseks. Nii tuleb hoone ehitamiseks

rajatav süvend ümbritseda vettpidava sulund- või vaiseinaga, mis on süvistatud vähemalt 3

meetrit savipinnasesse. Sein peatab vee juurdevoolu süvendisse selle külgedelt. Kuna vee

juurdevool süvendi põhjast on väike, võimaldab vettpidav sein loobuda aktiivsest veealandusest.

Vastuabinõuna pinnasevee taseme alanemisele süvendi seinte taga tuleb vesi pumbata

spetsiaalsetesse kaevudesse. Lisaks tuleb kõik ümbritsevad hooned võtta geotehnilise kontrolli

alla juba enne ehitamise algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb

dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid ning nende deformatsioone tuleb

mõõta kaks kuni neli korda kuus.

Seega on detailplaneeringu käigus teostatud uuringus kirjeldatud meetmed, mille rakendamisel

saab vältida aktiivset veealandust ja kaebaja ehitise vajumist.

Nähtuvalt uuringust ongi ehitusloa alusel rajatav sulundsein ette nähtud meede vältimaks

veealandust ning kahju tekkimist naaberhoonetele. Ehitusprojekti seletuskirja peatüki 6

„Hüdrogeoloogilised nõuded“ kohaselt tuleb kõik ümbritsevad hooned võtta geotehnilise

kontrolli alla juba enne ehituse algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisukord tuleb

dokumenteerida (pildistada) ja konstruktsioonidesse tuleb paigaldada reeperid. Ka ehitusloale on

lisatud märkus, et enne ehitamise algust tuleb võtta kõik ümbritsevad hooned geotehnilise

kontrolli alla. Vastav märkus on lisatud ka tehnovõrkude koondplaanile. Lisaks peab tulenevalt

EhS § 12 lg 1 ehitamisel vältima ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitistele, ümbrusele ja

teistele isikutele.

Eeltoodust peab lähtuma ka ehitamisel ehitusloa alusel. Lisaks on ehitusloal märkus: ehitustööde

läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Seega on ehitusprojektis ette

nähtud

kõigi

uuringus

vajalikuks

peetud

meetmete

kasutamine

vältimaks

kahjusid

naaberhoonetele.

13.4. Asjakohatu on kaebuses toodud viide AÕS § 146 lg 1, mille kohaselt ei või maatükki

süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil

kahjustataks seal asuvaid ehitisi. Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt on süvendamine lubatud, kui

süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Ka

Riigikohus on 17.10.2011 kohtuasja nr 3-2-1-89-11 punktis 16 asunud seisukohale, et AÕS § 146

lg 2 alusel on süvendamine lubatud, kui on paigaldatud vajalik tugi. Ehitusloa alusel ehitatav

sulundsein ongi käesoleval juhul kasutusele võetud kahju vältimise abinõu.

Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt: selleks, et vältida arheoloogiliste kaevetöödega tekkiva kuni

3 m sügavuse ehitussüvendi nõlvade varisemist ja lihkumist, mis kahjustaks läheduses

paiknevaid tänavaid ja naaberhooneid, on tulevase ehitussüvendi nõlvade toestuseks

projekteeritud terasest sulundseinaelementidest tugisein.

13.5. Kaebuses on viidatud Riigikohtu lahendi kohtuasjas nr 3-3-1-64-02 punktile 16, mille

kohaselt on ehitusloa andmine diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada

naabri õigusi ja huve. Vastustajale jääb arusaamatuks mida kaebaja toodud viitega tahab öelda.

Käesolevast selgitusest nähtub, et ehitusloa alusel püstitatava ehitise näol ongi tegemist ehitisega,

mis püstitatakse eelkõige naaberkinnistute omanikele kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seega on

naabri õiguste ja huvidega arvestatud.

Lisaks on Riigikohus eelviidatud kohtuasja punktis 17 asunud seisukohale, et ka naabri

omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui

ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist,

mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (PES § 43 lg 1 p 1) ning on ka muidu

õiguspärane.

13.6. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole näidanud, milles seisneb tema subjektiivsete

õiguste rikkumine. Kaebuse täpsustuses viidatud võlaõigusseaduse sätted ei ole asjakohased, sest

võlaõigusseaduse vastavad sätted annavad aluse lepingu ülesütlemiseks olukordades, mille

saabumist käesoleval juhul ette näha ei ole. Ehitusloa alusel rajatav sulundsein ongi meede

vältimaks kahju tekkimist naaberhoonetele.

Tallinna Ringkonnakohus on 16.02.2012 kohtumääruse punktis 18 kaebaja arvates õigesti

märkinud, et sulundseina rajamine on vajalik olemasoleva olukorra säilitamiseks, sh ka kaebajale

kuuluva korterelamu vajumise vältimiseks, ja selle ehitamise keelamine võiks kaasa tuua raskesti

kõrvaldatavaid tagajärgi.

Asja materjalidest nähtub, et sulundseina ohutuks rajamiseks on ette nähtud meetmed, et vältida

kahju tekkimist naaberehitistele (geotehniline kontroll, sulundseina proovirammimine).

Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma kohtuotsuse punktis 19 haldusasjas nr 3-11-1741 asunud

seisukohale, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist on võimalik lihtsate vahendite või

tegevustega kõrvaldada või ära hoida.

13.7. Vastustaja on seisukohal, et ehitusluba ei ole vastuolus detailplaneeringuga. Kaebaja poolt

viidatud geotehnika aruandes nr 2301 toodud tingimus on soovituslik vältimaks ohtu

naaberhoonetele. Kaebaja poolt kohtule esitatud geotehnika aruande koostanud AS Geotehnika

Inseneribüroo, kes on 17.01.2012 andnud hinnangu EKA uue hoone süvendi rajamise kohta.

Hinnangu kohaselt kui tööd organiseeritakse vastavalt tehnoloogilistele nõuetele võib eesti senise

praktika põhjal lugeda mõlemat ülalnimetatud meetodid (Larseni sulundsein või lõikuvatest

vaiadest sulundsein) ohutuks kõrvalolevatele hoonetele.

13.8. Kohtuistungil märkis vastustaja, et kohtutoimikus olevastest materjalidest sh ehitusprojekti

aluseks olevatest materjalidest nähtub, et ehitus ei sea ohtu inimeste elu ega tervist, samuti vara.

Kohaldatakse kõiki vajalikke ohutusmeetmeid ning selles ei ole põhjust kahelda.

Seoses räägitud elemetnide pikkusega märgib vastustaja, et see kui pikad on sulundseina

elemendid sõltub ilmsselgelt projekteerija poolt tehtud arvutustest. Nagu ka tunnistaja

kohtuistungil ütles, et kui on tehtud arvutused, et kavandatud elementide pikkused on piisavad,

siis ei ole mõistlik paigaldada elemente pikemana. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et

mida pikemad on need elemendid, seda kauem võtab nende paiglamine aega, mistõttu avaldub ka

paigaldamise mõju kõrvalhoonetele kauem.

13.9. Projekti ekspertiisi osas märgib vastustaja, et EhS § 21 lg 4 räägib ekspertiisi tegemise

korrast. Korra § 2 lg 1 kohaselt kotrollitakse ehitusprojekti ekspertiisi käigus ehitusprojekti kui

tervikut või ehitisprojekti osa koosmõjus ehitisprojektiga kui tervikuga vastavalt ehitusprojekti

ekspertiisi lähteülesandele.

Kuna kaevetööde süvend oli eeltöödeks ja oli järgmise projekteerimise osa, siis sellest ei saa

rääkida kui hoone terviklikust projektist, millele oleks pidanud tegema ekspertiisi. Eksperdile

antakse projekt tervikuna ning seetõttu ei olnud esimesele osale ehk käesoleva vaidluse aluseks

oleva ehitusloa projektile eraldi ekspertiis vaja teha. Seaduses ettenähtud ekspertiis on tehtud

EKA hoone ehitusprojektile, kus on hinnatud projekti kui tervikut.

13.10. Kaebaja toob eraldi välja, et kohtutoimikus on rida ekspertide arvmusi, kus ei ole kusagil

viidatud, et ehitusprojekt oleks vastuolus seaduse nõuetega või oleks puudustega.

Vastustaja viitas kohtuistungil eraldi asjaolule, et kaebaja ise on küsinud ekspertarvamusi, kas

EKA kui terviku ehitamine on ohtlik, saades põhimõtteliselt vastuseks, et ei ole.

13.11. Vastustaja leiab, et kaebaja menetluskulud on ilmselgelt liiga suured. Vastustaja nõustub

maksimaalselt 1000 eurose menetluskulu suurusega.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

14. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu,

pahatahtlik ja kahju tekitamisele suunatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel:

14.1. TLPA poolt 10.11.2011 väljastatud ehitusloa nr 52643 (edaspidi ehitusluba) väljastamine

on õiguspärane ja selle väljastamisega ei ole rikutud kaebaja ega ühegi muu isiku õigusi.

14.2. Ehitusloa väljastamist ei muuda õigusvastaseks fakt, et kehtiv detailplaneering on

vaidlustatud ega ka asjaolu, et kaebajale meeldib varasem – kehtetu detailplaneering - ning ei

meeldi kehtiv detailplaneering.

14.3. Ehitusloa tühistamine võib vastupidiselt kaebuse väidetele tekitada ohtliku olukorra

naabermajadele ning Gonsiori ja Laikmaa tänava alustele kommunikatsioonidele ja seeläbi ka

laiemale avalikkusele linnakodanike näol, kuna kaebajale kuuluval kinnistul Tartu mnt 7/

Kivisilla tn 4 asuvat hoonet (nagu ka teisi naaberhooneid) ning Gonsiori ja Laikmaa tänavate alla

paigaldatud kommunikatsioone võib suurema tõenäosusega kahjustada EKA krundil oleva

süvendi toestamata jätmine ehk ehitusloaga ettenähtud tööde mittetegemine.

14.4. Vaidlustatud ehitusloa kehtimine kaebajale kahju ei tekita ja ei kahjusta kaebaja huve

eraldiseisvalt, sest ehitusluba võimaldab teha teatud töid ja üksnes nendele töödele kehtivate

nõuete ja ohutusreeglite rikkumine tööde tegemisel võiks olla kaebajale kahjulik. Ei ole olemas

alust ega fakti, mille põhjal oleks võimalik väita, et EKA poolt ehitusloa alusel tellitavaid töid ei

tehtaks nende tööde kohta kehtestatud nõuete kohaselt ja/või nende teostamisel rikutaks ohutuse

tagamise nõudeid.

14.5. EKA selgitab, et kavatseb järgida kõiki ehitusloaga ettenähtud sulundseina rajamise töödele

kehtivaid nõudeid ja ohutusreegleid ning tingimusi ja on valmis hüvitama kahjud juhul, kui need

peaksid ehitustööde tagajärjel tekkima. EKA teeb kõik endast oleneva võimalike vajumite ja

sellega kaasneda võivate kahjude ärahoidmiseks ja minimiseerimiseks (ekspertiis, jälgimine jne)

ning on nõus panustama rahalisi vahendeid täiendavate ohutust tagavate meetmete rakendamisele

(injektsioonivaiad). Juhul kui tekivad vajumid, mis toovad kaasa praod või muud kahjulikud

tagajärjed naaberhoonetele, korraldab EKA koostöös töövõtjaga ekspertiisi teostamise,

kahjustuste kõrvaldamise ja/või hüvitab tekkinud kahjud rahaliselt.

14.6. Kuivõrd kaebaja huviks on, et tema omandiõigusi ei rikutaks, siis kaitseb tema huvisid

kehtiv õigus, millega on tagatud kaebaja õigus ja võimalus nõuda ning saada võimalike

omandiõiguse rikkumiste eest rahalist hüvitist.

14.7.

EKA

selgitab,

et

arheoloogiatööd

võivad

põhjustada

talvel

ja

kevadel

(temperatuurimuudatused, pinnase liikumine ja selles sadevete mõjul tekkivad muutused jms)

kahju pinnase liikumise näol, mida ei saa ilma sulundseina rajamata ära hoida ehk teisisõnu on

ehitusloaga ettenähtud sulundseina rajamine hädavajalik just selle ohu ärahoidmiseks. Sulundsein

rajatakse ka toestamaks Gonsiori ja Laikmaa tänavate kõnniteede alla rajatud trasse ja

kommunikatsioone, mille toestamine on hädavajalik enne kui saab lõpuni viia arheoloogilised

kaevamised kogu krundi ulatuses. Lisaks hoonete vajumisele on tarvis toestada Gonsiori ja

Laikmaa tn kõnniteed, et trassid ei kukuks sisse ja ei põhjustaks elektri- või muude teenustega

varustamises katkestusi kesklinnas (nt on teatavasti Laikmaa tn nurgal paiknev elektrikaabel

sedavõrd jäme, et selle sissevajumisel jääks elektrita Radissoni hotell, Ametiühingute maja jm).

Kõnniteede toestus on tarvilik, et inimesed (nii Laikmaa kui ka Gonsiori tn alguses on

bussipeatus) koos võimaliku kõnnitee katte vajumisega ehitussüvendisse ei kukuks ja viga ei

saaks. Selline olukord võib tekkida seoses võimaliku pinnaselihkega arheoloogiliste kaevamiste

järgselt tekkinud süvendi varisemisest tingituna. Kolmas isik leiab, et süvendi tugevdamine

toestavate sulundseina elementidega on vajalik ka paljude kaebaja suhtes kõrvaliste isikute

(jalakäijad, bussi ootavad linnakodanikud jne) ohutuse tagamiseks.

14.8. Detailplaneeringus kirjeldatud ning vastustaja poolt nimetatud ohutusmeetmed (vt

Hüdroloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, AS G.I.B.

töö nr 2330, on reaalselt rakendust leidnud, mistõttu on põhjendamata ja alusetud kaebaja väited

talle kuuluva hoone vajumisest ning tõsiseltvõetavast kahju tekkimise riskist.

EKA on võtnud tarvitusele abinõud ohutu ehitustehnoloogia rakendamiseks (sulundseina

projekteerimine) ja on valmis täitma nõudeid ja juhiseid ning kandma võimalikku kahjuriski

kolmandate isikute ees koos ehitajaga. Selleks on kavandatud ja ette valmistatud vastavasisulised

lepingud, mille alusel paigaldatakse vajalikud vajumist mõõtvad reeperid mõõtmaks ettenähtud

perioodilisusega

kas

ja

kui

palju

mingi

objekt

vajub

ning

võetakse

tarvitusele

mõõtmistulemustele vastavad meetmed (tehnoloogia ja tööd). Lisaks tehakse enne ehituse

alustamist majadele ekspertiis. Ning juhul, kui tekivad kahjustused, hüvitatakse/parandatakse

need EKA ja/või ehitaja poolt, kellele ehituse töövõtu riigihanke tingimustega seatakse ka

vastava kindlustuse olemasolu nõue.

14.9. Kolmas isik selgitab, et vastavalt süvendi projekti seletuskirjale on projekteeritud Tartu mnt

1 ehitatava Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone 3927 m2 pindalaga 3 meetri sügavune süvend

arheoloogiliste kaevetööde läbiviimiseks. Selleks, et vältida arheoloogiliste kaevetöödega tekkiva

kuni 3 meetri sügavuse ehitussüvendi nõlvade varisemist ja lihkumist, mis kahjustaks läheduses

paiknevaid tänavaid ja naaberhooneid, on tulevase ehitussüvendi nõlvade toestuseks

projekteeritud terasest sulundseinaelementidest tugisein.

Naabritele on EKA projekti tutvustanud korduvalt. Kohtumiste käigus kinnitas projekti koostaja,

mitmete sarnaste projektide autor ning TTÜ õppejõud Johannes Pello, et arheoloogiliste

kaevetööde kindlustamiseks sulundseina paigaldamise puhul pole naaberhoonetele sellist ohtu,

mis põhjustaks hoonete kahjustusi. Projekti koostaja on selgitanud, et suurema riskiteguriga oleks

sulundseina eemaldamine, kuna seina eemaldamisel tekkiv tühimik võib põhjustada

maapinnakihtide nihkumist ja seeläbi kahjustada kõrvalhoonete konstruktsioone. Just sel põhjusel

on projekt koostatud selliselt, et sulundsein rajatakse kohe piisava pikkusega ka hoone maa-aluste

korruste rajamiseks ning Gonsiori 8 ja Tartu mnt 7 poolses küljes sulundseina ei eemaldata ka

peale maa-aluste hooneosade valmimist.

10.11.2011 TLPA poolt väljastatud ehitusluba lubab süvendamise vaid arheoloogiliste

kaevetööde mahus loodusliku liivapinnaseni ning välistab edasise süvendamise hooneosade

rajamiseks, mida tõendab ehitusloa väljaandmise aluseks olev projekt - K-Projekt AS, töö nr

11124 „Sulundsein ja selle paigaldamisele ettejäävate tehnovõrkude ringitõstmine. Põhiprojekt,

seletuskiri ja joonised”; Tallinn 2011 (tl 107-125, I kd).

Igasuguseks edasiseks ehitustegevuseks tuleb EKA-l taotleda uus ehitusluba. Eeltoodust

tulenevalt on EKA seisukohal, et 10.11.2011 TLPA poolt väljaantud ehitusloa aluseks oleva

projekti tööde mahus on naaberhoonete turvalisus tagatud projektis ettenähtud meetmetega ning

EKA ei välju ettenähtud tööde mahus oma krundi piirest naaberkinnistute valdustesse.

14.10. Kohtuistungil märkis kolmas isik, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

Kolmas isik viitab, et selle kohtuasja piiridesse jääb üksnes küsimus, kas sulundsein on ohtlik –

ei ole. Antud kohtuasja piiridest lähtuvalt sulundseina projektile ei olnud vaja teha ekspertiisi.

Kolmas isik on seisukohal, et kohtuistungil osalenud tunnistaja on kompetentne, tema ütlused ja

arvutused on tõsiseltvõetavad ning antud juhul puuduvad igasugused alused vastupidisele

seisukohale asumiseks.

14.11. Kolmas isik on seisukohal, et kohtukulud tuleb jätta kaebaja kanda. Kolmas isik leiab, et

kaebaja poolt esitatud menetluskulud on liiga suured, millest tulenevalt palub kolmas isik kulusid

vähendada. Kolmas isik leiab, et 1000 eurot on piisav menetluskulu.

TUNNISTAJA ÜTLUSED

15. Tunnistaja Johannes Pello (amet ehitusinsener, teadusmagister) märkis kohtuistungil, et tema

poolt koostatud arheoloogiliste kaevamiste projekti alusel saab kaevata ehitussüvendi 3 m.

Edaspidi on süvendamine võimalik kuni 8 meetrit eraldi projekti alusel.

Vesiliivase pinnase tõttu on vajalik selle 3 m sügavuse ehitussüvendi seinade toestamiseks

sulundseinade paigaldamine. On olemas alternatiivne võimalus ka – vaiad, mis puuritakse

pinnasesse. Sulundseinade puhul surutakse valmis elemendid pinnasesse. Vaia paigaldamine

puurimise teel ei ole väiksema mõjuga kui sulundseina paigaldamine. Mõju/tulemus on umbes

sama. Sulundseina nimetatakse teiste sõnadega punnseinaks – haakuvad teraselemendid lähevad

üksteise kõrvale.

3 meetri sügavuse ehitussüvendi tegemiseks tuleb teha u 12 m sulundsein, kuid edasine vajab

eraldi arvutamist. Antud juhul on projektis 17 m sulundsein seoses perspektiiviga edasi ehitada,

kuna sulundseina väljavõtmine on ohtlik. 12 m ja 17 m sulundseina paigaldamisel on ajaliselt

väike vahe - pikema elemendi paigaldamisele kulub umbes 5 minutit rohkem aega.

Sulundseina sissesurumisel ilma vibratsioonita võiks olla mõju kõrvalhoonetele väiksem. Samas

tehakse proovirammimised. Projekt võimaldab paigaldada sulundseina nii vibratsiooniga

tehnoloogiaga kui ka ilma. Projekteerija valib tehnoloogia vastavalt mõõtmiste tulemustele.

Tehakse proovirammimised ja mõõtmised, mille järel saab otsustada, millist tehnoloogiat

kasutada. Tunnistaja teostab projekti autorina ehitusjärelevalvet ja töö käigus tuleb leida sellised

tööviisid ja meetodid, mis ei kahjusta naaberhooneid- ja rajatisi.

Tunnistaja oli nõus, et vibratsioonitehnoloogia võib põhimõtteliselt tekitada kahjustusi, kuid see

ei tähenda, et seda antud juhul kasutada ei saaks. Kaebaja tõi näiteks vastava tehnoloogia eduka

ja probleemideta kasutamise ehituse lähialadel Sakala keskuse/Solarise ja Rotermanni kvartali

ehitamisel.

Tunnistaja selgitas, et tugisein jääb tulenevalt ehitusprojektist alatiseks pinnasesse, kuna selle

väljavõtmisel tekikisid kõrvalhoonetele kahjustused ning see on ohtlik.

Seoses Uuringu 2230 p 9 öelduga, et sulundsein tuleb süvistada 3 m sügavusele savipinnasesse ja

et savipinnas asub 27,8 m, milleni 17 m seinad ei ulatu, selgitas tunnistaja, et geoloogilisi

uuringuid arvestades koostatakse ehitusprojekt ikkagi ehitusinseneri poolt, kes teeb ehituslikud

arvutused arvestades uuringus toodud andmeid. Need on erineva sisuga tööd. Tunnistaja kinnitas,

et tema projekti koostamisel tehtud arvutuste, mille üheks aluseks on uuringus toodud pinnase

tugevuse parameetrid, kohaselt on projekt ohutu. Projekti küsimus ei ole konkreetse tehnoloogia

kasutamine – kõik sõltub proovirammimistest, mõõtmisest jms. Ainult proovirammimise

tulemusel saadakse täpsed andmed.

Seinte pikkuse osas märgib tunnistaja, et seinad peavad taluma survet ja teine element on see, et

veetaseme muutumist vältida. Savi sees liigub vesi väga aeglaselt, liiva sees kiiresti. Kui ei ulatu

savikihini, siis kuni 0,5 – 1 m veetase võib tulla augu vundamendiaugu põhja, kuid see ei

põhjusta kõrvalhoonete vajumist. See ei ületa looduslikku veetaseme kõikumist. 8 m projekti

koostamisel osales tunnistaja samuti. Seal on arvestatud, et vesi võib veidi rohkem süvendisse

voolata, kuid see imbumine ei ole nii suur, et mõjutaks ümbruskonda, kuna ei ületa looduslikku

veetaseme kõikumist. Veetaseme alandamine põhjustaks vajumeid, kuid projekti alusel ei

alandata veetaset rohkem kui looduslik veetaseme kõikumine.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

17. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

17.1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 16.06.2011 otsusega nr 114 Tallinna Kesklinna linnaosas

1,11 ha suuruse maa-ala kohta Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, milles oli ette

nähtud moodustada planeeritud maa-alale krundipiiride muutmise teel kaks krunti ning määratud

ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa sihtotstarbega krundile 16 maapealse ja 2 maa-aluse

korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks, ärimaa sihtotstarbega krundil oleva ärihoone

teenindamiseks ning kruntide kasutamise tingimused. Deatailplaneering on kehtiv (vt Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuotsus haldusasjas nr 3-11-1741 ja Riigikohtu 27.03.2013 määrus).

17.2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 10.11.2011 ehitusloa nr 52643

sulundseina rajamiseks ja sulundseina paigaldamisele ettejäävate tehnovõrkude ringitõstmiseks.

Ehitusloaga on hõlmatud kinnistud Tartu mnt 1 (katastritunnus 78401:103:0050), Tartu mnt 5

(katastritunnus 78401:103:0020), Tartu mnt T10 (katastritunnus 78401:104:0015), A. Laikmaa tn

(katastritunnus 78401:102:0330), Gonsiori tn T3 (katastritunnus 78401:103:0013) ja Gonsiori tn

6 (katastritunnus 78401:103:0023). Ehitusluba annab õiguse kuni 3 m sügavuse süvendi

kaevamiseks, suurema süvendi kaevamiseks oli vajalik sulundseina toestus, mis tuleb lahendada

eraldi projektiga. Enne ehitamise algust tuleb ehitusloa kohaselt võtta kõik ümbritsevad hooned

geotehnilise kontrolli alla. (tl 68-69, samuti tl 97 ja selle pöördel, I kd)

Tutvunud ehituloaga loeb kohus tõendatuks, et ehitusluba nr 52643 annab õiguse kuni 3 m

sügavuse süvendi kaevamiseks.

17.3. Sulundseina ja tehnovõrkude ringitõstmise ehitusprojekti (tl 107-125, I kd) seletuskirja

kohaselt tuleb kõik ümbritsevad hooned võtta geotehnilise kontrolli alla enne ehituse algust.

Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisukord tuleb dokumenteerida (pildistada) ja

konstruktsioonidesse tuleb paigaldada reeperid, mida on vaja mõõta vastavalt ehitustööde

teostamisele. Kui ümbritsevatesse hoonetesse tekib pragusid, tuleb viivitamatult hinnata vajumite

suurus. Geotehnilise kontrolli võib lõpetada pool aastat pärast ehitise 0-tsükli valmimist.

17.4. Projekti lisaks oleva Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uue õppehoone arheoloogiliste

kaevetööde süvendi projekt (maist 2011, koostaja OÜ Johannes Pello IB, seletuskiri tl 120-121, I

kd) näeb ette Tartu mnt 1 ehitatava Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone 3927 m2 pindalaga ja

3 m sügavuse süvendi projekteerimise arheoloogiliste kaevetööde läbiviimiseks. Projekti

seletuskirja kohaselt on selleks, et vältida arheoloogiliste kaevetöödega tekkiva kuni 3 m

sügavuse ehitussüvendi nõlvade varisemist ja lihkumist, mis kahjustaks läheduses paiknevaid

tänavaid

ja

naaberhooneid,

ehitussüvendi

nõlvade

toestuseks

projekteeritud

terasest

sulundseinaelementidest tugisein. Tugisein on projekti kohaselt põhiosas ette nähtud paigaldada

15 m pikkustest elementidest ning Gonsiori tn 8 ja Tartu mnt 7 hoonete juures paigaldatakse

tugisein 17 m pikkustest sama tüüpi elementidest.

Sulundseinaelemendid laiusega 0,6 m süvistatakse varieeritava sageduse ja amplituudiga

sulundseina vibraatoriga, mis on paigaldatud spetsiaalsele suuregabariidilisele roomikmasinale.

Pärast sulundseina paigaldamist võib süvendi kaevata konsoolse tugiseinaga ilma igasuguse

toestamiseta kuni 3 m sügavuseks. Suurema sügavuseni avamiseks tuleb tugisein toestada.

Sulundsein on projekteeritud arvestusega, et EKA hoone kahe maa-aluse korruse rajamiseks on

sellesama sulundseinaga ehitussüvend võimalik kaevata kuni 8 m sügavuseks ja selleks vajalik

sulundseina toestus lahendatakse eraldi projektiga.

Kohus leiab, et eelnimetatud dokumentidega on tõendatud, et arheoloogiliste kaevamiste ohutuse

tagamiseks on ette nähtud ohutusmeetmed, et vältida võimalike kahjustuste teket naaberhoonetele

ja –rajatistele. Samuti on tõendatud, et vaidlusaluse ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt käsitleb

lõplikult üksnes kuni 3 m sügavuse ehitussüvendi tegemist.

17.5. Kohus leiab, et vaidlust ei ole küsimuses, et antud piirkonda on geoloogiliselt põhjalikult

uuritud ning detailplaneeringu menetluses on arvestatud vastavate ekspertide poolt antud

soovitusi sinna ehitusprojektide koostamisel ning ehitustööde planeerimisel.

Kohus tugineb siinkohal Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. poolt koostatud Geotehnika

aruandele nr 2330 „Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailaplaneeringu

koostamiseks“ 2009 tl 126-133, I kd) (edaspidi nimetatud ka aruanne nr 2330) ja Geotehnika

aruandele nr 2301 „Eesti Kunsitakadeemia, Tartu mnr 1, Tallinn“ 2009, mille ülesandeks oli ala

geoloogilise ehituse selgitamine, pinnaseomaduste hindamine ja naaberhoonete (Tartu mnt 7 ja

Gonsiori 8) vundamentide maa-aluse osa kirjeldamine (tl 5-21 pöördel, II kd) (edaspidi nimetatud

ka aruanne 2301).

Aruandes nr 2330 on märgitud, et kunstiakadeemia hoone rostvärgid on plaanis rajada 10,5

meetri sügavusele (abs.kõrgusel -5,80 m) merelisse peenliiva. Ehitussüvendi kaevamisega

avatakse liivades olev vabapinnaline pinnasevee kihind. Veealanduse saavutamiseks tuleb

teostada veetõrjet. Pinnasevee alandamine ja veetõrje võivad muutuda lähiümbruse hoonetele ja

tänavatele ohtlikuks. Pinnasevee alandamine ehitussüvendi ümber kutsub pinnastes esile

efektiivpingete suurenemise, mis põhjustab maapinna vajumist. Vajumise suurus on otseses

sõltuvuses pinnasevee taseme alanemisest. Veetaseme alandamisest tingitud lisavajumised

avalduvad intensiivsemalt ehitistel, sest vajumise suurus sõltub lisaks ka ehitusliku lisapinge

suurusest. Süvendi ümbruse maapinna ja hoonete oodatavad vajumid ulatuksid aruande kohaselt

5-10 cm-ni, mis on ohtlik madalvundamentidele rajatud Gonsiori tn 8 ja Tartu mnt 7 hoonetele,

Laikmaa ja Gonsiori tänavatele ning maa-alustele kommunikatsioonidele. Seetõttu on süvendi

rajamisel aruande kohaselt soovitatav loobuda aktiivsest veealandusest. Süvend tuleb ümbritseda

vettpidava sulund- või vaiseinaga, mis on süvistatud vähemalt 3 m savipinnasesse. See sein

peatab vee juurdevoolu süvendi külgedelt. Kuna vee juurdevool süvendi põhjast on väike,

võimadab vettpidav sein loobuda aktiivsest veealandusest.

Samuti peab uuringu kohaselt projekt sisaldama seireprogrammi pinnasevee tasemete jälgimiseks

ning kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla.

Aruandes nr 2301 on märgitud, et naaberhoonete vundamendid toetuvad veeküllastunud

peenliivale, mistõttu on võimalike kahjustuse (liiva heljundamine, ebaühtlane vajumine)

vältimiseks soovitatav vaiade ja sulundseinte rajamiseks kasutada vibratsioonivaba tehnoloogiat.

17.6. Käesolevas asjas on tuvastatud kaebaja, vastustaja ja kolmanda isiku kohtuistungil

avaldatud seisukohtadega, et vaidlusaluse ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile ei ole tehtud

ehitusseaduse (EhS) § 21 lg 2 sätestatud ning sama paragrhavi lg 4 märgitud korrale vastavat

ehitusekspertiisi.

17.7. Kohus ei pea asjasse puutuvaks kaebuse esitaja poolt 25.04.2013 esitatud Kvatro Eesti

Kinnisvarahalduse OÜ selgitust sulundseina paigaldamise mõjude kohta (tl 44, III kd). Selgitus

on antud 2009 aastal Hiiul toimunud sulundseina paigaldamise kohta. Tegemist ei ole

vaidlusaluse ehitusloaga ehitusõiguse saanud krundi lähipiirkonnaga. Samuti ei ole teada muud

vastava vibrorammise aluseks olnud asjaolud. Seega ei saa kaebaja selle tõendiga tõendada, et

vaidlusaluses ehitusloas ettenähtud sulundseina paigaldamisega võivad kaasneda kahjustused

tema omandis olevale hoonele. Käesolevas asjas ei ole ka vaidlust selle üle, et vibrorammimine

võib üldiselt teatud asjaolude puhul põhjustada kahjustusi naaberhoonetele. Samas on käesoleval

juhul küsimus siiski konkreetsetes asjaoludes ja kaebuse esitaja poolt esitatud tõend nendega ei

seostu.

18. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et ehitusluba on õigusvastane põhjusel, et see anti

välja ajal, mil detailplaneering oli kohtus vaidlustatud ja vastav kohtumenetlus oli alles pooleli.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või

kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

Detailplaneeringu kehtivust ei olnud kohtuasja nr 3-11- 1741 raames esialgse õiguskaitse korras

peatatud. Järelikult oli planeering kehtiv ning selle alusel ehitusloa väljastamine õiguspärane.

Kaebaja ei ole viidanud ka ühelegi õigusnormile, millest tulenevalt ta leiab, et ehitusloa

väljastamine kohtuvaidluse ajal oleks olnud õigusvastane.

Kohus nõustub siinkohal vastustajaga selles, et detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.7

„Planeeringu elluviimise kava“ kohaselt antakse ehitusluba detailplaneeringukohaste ehitiste

ehitamiseks, va arheoloogiliste väljakaevamistega seotud tööde läbiviimiseks ning maa-aluste

korruste ja tehnovõrkude ehitamiseks, pärast insolatsiooniküsimuste lahendamisest. Seega ei

tulenenud ka detailplaneeringust endast keeldu ehitusloa väljastamiseks arheoloogiliste

väljakaevamiste teostamiseks.

19. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et ehitusloast ei selgu süvendamise piirid. Kohus

tuvastas eelpool, et vaidlusalune ehitusluba annab õiguse kuni 3 m sügavuse süvendi

kaevamiseks. See on kinnitust leidnud lisaks ehitusloas endas selgelt märgitule nii kohtuistungil

ülekuulatud tunnistaja ütlustega, kui ka vastustaja ja kolmanda isiku selgitustega. Samuti kinnitab

seda sulundseina ja tehnovõrkude ringitõstmise ehitusprojekti (tl 121, I kd) seletuskiri, kus on

märgitud, et „Käesolevaga on projekteeritud Tartu mnt 1 ehitatava Eesti Kunstiakadeemia uue

õppehoone 3927 m2 pindalaga 3 m sügavune süvend arheoloogiliste kaevetööde läbiviimiseks.“

Lisaks märgib vastustaja õigesti, et projektdeokumentatsioonist nähtuvad üheselt kaevesügavuse

piirid (vt ka ehitussüvendi lõige tl 170, I kd). Järelikult ei ole vaidlusaluse ehitusloaga määratud

süvendamise piirid ebaselgelt.

20. Kohus, arvestades kogumis kõiki asjas kogutud tõendeid, ei saa alljärgnevatel põhjustel

nõustuda kaebajaga ka selles, et vaidlusaluse ehitusloa alusel tehtavad süvendustööd võivad

õigusvastaselt, ettenähtavalt ja ehitusloas toodud riskihinnangust erineval määral kahjustada

Tartu mnt 7/Kivisilla 4 kinnistul asuva kaebajale kuuluva korterelamu konstruktsioone ning see

võib osutuda ohtlikuks hoones elavate inimeste elule, tervisele ja varale.

20.1. Kohus märgib, et kaebaja viitas kaebuse põhjendamisel asjaõigusseaduse (AÕS) § 144 lg 1

ja § 146 lg 1 ning Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-64-02 punktile 16 jättes küll märkimata, mida ta

vastavate viidetega öelda soovib, kuid kohus tõlgendades kaebust saab aru, et kaebaja viitab

vastavates sätete rikkumisele ning Riigikohtu lahendis märgituga arvestamata jätmisele.

AÕS § 144 (Keelatud rajatis või seadeldis) lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda,

et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on

alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Sama paragrahvi lg 2 sätestab,

et kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas

seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse

tegelikku toimumist. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist keelatud rajatise ega

seadeldisega, kuna sellele on väljastatud ehitusluba. Kolmanda isiku, vastustaja ning tunnistaja

ütlustega on tõendatud, et antud juhul ei ole sulundseina kohtuotsuse tegemise ajaks paigaldatud.

Sellest tulenevalt ei ole see saanud ka avaldada keelatud mõjutusi kaebaja kinnisasjale. Järelikult

puudub alus kaebaja poolt viidatud sätte (AÕS § 144 lg 1) kohaldamiseks ning ehitusluba

väljastades ei ole ka vastavat sätet kuidagi rikutud. Seega ei ole kaebaja viidatud norm käesoleva

asja lahendamisel asjakohane.

20.2. Kohtu hinnangul saab käesolevas vaidluses asjakohaseks ja uurimist väärivaks normiks

lugeda AÕS § 146, mille osas kohus nõustub täielikult vastustajaga. AÕS § 146 lg 1 sätestab, et

maatükki ei või süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul

viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi. Sama paragrhavi lg 2 tulenevalt on süvendamine lubatud,

kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Ka

Riigikohus on 17.10.2011 kohtuasja nr 3-2-1-89-11 punktis 16 asunud seisukohale, et AÕS § 146

lg 2 alusel on süvendamine lubatud, kui on paigaldatud vajalik tugi. Ehitusloa alusel ehitatav

sulundsein ongi käesoleval juhul kasutusele võetud kahju vältimise abinõu. Käesolevas asjas ei

ole vaidlust ei ole sisulist asjaolu üle, et vaidlusaluse ehitusloa alusel püstitatava ehitise

(sulundseina) näol on tegemist ehitisega, mis püstitatakse eelkõige naaberkinnistute omanikele

kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seega on naabri õiguste ja huvidega arvestatud ning rikutud ei

ole Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-64-02 punktis 16 avaldatud põhimõtet, et ehitusloa andmisel

tueb naabri huve ja õigusi arvestada. Lisaks on vastustaja õigesti viidanud, et Riigikohus on

eelviidatud kohtuasja punktis 17 asunud seisukohale, et ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu.

Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või

avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga

ja sobib ümbrusse (PES § 43 lg 1 p 1) ning on ka muidu õiguspärane.

20.3. Teiseks leiab kohus, et ehitusloa alusel rajatav sulundsein on vajalik hoidmaks ära

pinnasevee taseme alanemist ja sellest tulenevat naaberkinnistute vajumist ning pinnaselihkeid ja

ehitussüvendi nõlvade varisemisi, mis võiksid ohustada nii naaberkinnistutel asuvaid hooneid ja

nende elanikke kui ka ehitusplatsi ümber tänavatel liikuvaid inimesi. Seetõttu võib öelda, et

sulundseina rajamine on vajalik olemasoleva olukorra säilitamiseks ehitusplatsi ümber.

Seda kinnitavad AS Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. töö nr 2330 „Geotehnika aruanne.

Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks“ ning

OÜ Johannes Pello IB koostatud projekti „Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone arheoloogiliste

kaevetööde süvendi projekt“ seletuskiri. Aruande nr 2330 kohaselt avatakse ehitussüvendi

kaevamisega liivades olev vabapinnaline pinnasevee kihind. Pinnasevee alandamine ja selleks

teostatav veetõrje võivad muutuda lähiümbruse hoonetele ja tänavatele ohtlikuks, sest pinnasevee

alandamine ehitussüvendi ümber kutsub pinnastes esile efektiivpingete suurenemise, mis

põhjustab maapinna vajumist. Veetaseme alandamisest tingitud lisavajumised avalduvad

intensiivsemalt ehitistel, sest vajumise suurus sõltub lisaks ka ehitusliku lisapinge suurusest.

Maapinna ja hoonete oodatavad vajumid ulatuksid 5-10 cm-ni, mis oleks ohtlik

madalvundamentidele rajatud Gonsiori tn 8 ja Tartu mnt 7 hoonetele, Laikmaa ja Gonsiori

tänavatele ja maa-alustele kommunikatsioonidele. Seetõttu tuleks projekti kohaselt loobuda

aktiivsest veealandusest ning süvend ümbritseda vettpidava sulund- või vaiseinaga, mis on

süvistatud vähemalt 3 m savipinnasesse ja peatab vee juurdevoolu süvendi külgedelt.

Eeltoodu põhjal leidis Tallinna Ringkonnakohus oma 23.12.2011 määruses, et sulundseina

rajamine on vajalik olemasoleva olukorra säilitamiseks. Kohus nõustub siinkohal ka kolmanda

isiku selgitustega, milliseid meetmeid on kavas ehituse käigus naaberkinnistute hoonete

kaitsmiseks kasutusele võtta ja kohtul puudub alus nende meetmete efektiivsuses kahelda. Ka ei

ole kaebaja suutnud põhjendada, miks viidatud meetmed ei ole efektiivsed ja ehitussüvendi

süvendamine tooks kasutusele võetavatele meetmetele vaatamata kaasa kahjulikud tagajärjed

kaebajale kuuluvale korterelamule. Kohus märgib siinkohal, et kohtuotsuse tegemise ajal on

nimetatud põhjendused küll asjakohatud, kuna süvend on täidetud ja ehitustöid ei toimu, kuid

võimaliku ehitusloa realiseerimise käigus tekiks kirjeldatud olukord paratamatult uuesti ja

seetõttu on tõi kohus vastavad põhjendused ka kohtuotsuses välja.

20.4. Kolmandaks puudub kohtul alus kahelda alljärgnevates uurimustöödes tuvastatud asjaolude

õigsuses.

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ poolt on koostatud 2012 jaanuaris

„Uurimustöö vahearuanne EKA ehitusobjekti naabrusse jäävate hoonete geotehniline kontroll

koos hoone seisukorra ülevaatusega enne vaiatööde algust EKA objektil Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Gonsiori 8, Tartu mnt 6, Tartu mnt 7“ töö nr GK 0695 (edaspidi nimetatud ka REIB töö

nr GK-0695) (tl 38-45, II kd).

REIB töös nr GK-0695, märgitakse, et Tartu mnt 7 hoone puhul lubab pragude ulatus ja iseloom

oletada, et hoonel on toimunud pikajalised vajumised, kuid mitte väga intevsiivsed. Rohkem

tuleb pöörata tähelepanu asjaolude, et hoone on üle elanud 1944 aasta pommitamised ja võib olla

kahjutunud selle tagajärjel. Väljamõlkumine otsafasaadil on kindlasti asjaolu, mida tuleb arvesse

võtta ehitustööde teostamisel. Täiendavat uurimist vajab hoone otsasein, vahelaed jm

konstruktsioonilised sidemed. Tartu mnt 7 hoonel olemasolevate krohvikahjustuste iseloom

ennustab neile võimalikku arenemist ehitusest tingitud vibratsiooni ja vajumiste mõjul.

Kokkuvõttes viidatakse, et ehitusvibratsioonide mõju prognoosimiseks ja hindamiseks on vaja

teha proovirammimised ja vastavad mõõtmised. Nende tulemuste analüüs peaks võimaldama

anda objektiivse prognoosihinnangu sulundseina tööstusliku rammimise võimalikest mõjudest.

Samuti märgitakse viidatud töös, et ei saa kuidagi tõenäoliseks pidada, et pragude tekke

põhjuseks võiks olla EKA vana hoonestuse lammutustööd või uue ehitamise senitehtud

ettevalmistavad tööd. Ka ei saa taolised praod olla tekkinud hoone varasemast vajumisest.

Ehituskonsultant Tiit Masso poolt on 12.01.2012 koostatud eksperthinnang „EKA hoone ehituse

mõju elamule Tallinnas, Tartu mnt 7“ (tl 50-54 pöördel, II kd).

Tiit Masso eksperthinnangus kummutatakse kaebuse esitaja väited selle kohta, et EKA hoone

ehitustegevus (seega ka vaidlustatud ehitusloa alusel toimuv) tooks kaasa ohu Tartu mnt 7 elamus

viibivate inimeste turvalisusele, elule ja tervisele. Eksperthinnangus antakse vastus OÜ REIB

jaanuaris 2012 koostatud vahearuandes (töö nr GK-0695) tõstatatud kahele ohutegurile: pragu

teise korruse raudbetoonlaes läänepoolse otsaseina lähedal ja väljamõlkunud välissein. Prao

kohta leidis ekspert selle lahtiraiumise tulemusel, et lagi on terastaladel, mis toetuvad hoone piki-

välisseinale ja keskmisele kandeseinale, mistõttu on koormus otsaseinale (kus on väljamõlkunud

sein) väike. Pragu vahelaes on eksperdi hinnangul põhjustatud veelekkest, sest prao juures

täheldati lekkejälgi, ja on põhjustanud betooni sees oleva terastala roostetamise. Eksperdile jääb

mulje, et laest on aastate või aastakümnete jooksul vett läbi nõrgunud, mis on betooni

kaitsevõime hävitanud, hoone plaanidel on selles kohas vannitoad. Vahelae kandevõime on

säilinud, sest terastala ristlõiget ei ole roostetamine kuigivõrd vähendanud. Mõlkumise kohta

leidis ekspert, et sein ei ole kõverdunud, vaid lokaalselt paksenenud, hoone vajumine ei saa sellist

defekti põhjustada. Mõlkunud seinaosa paikneb täpselt samas kohas, kus pragunenud vahelagi.

Näib, et müüri väljamõlkumise põhjuseks on samuti veeleke, ilmelt on vesi pääsenud kolmanda

korruse põranda alla, teise korruse raudbetoonlae peale ja sealt välisseina müürivuukidesse,

millest paljud on lohakalt täidetud või tühjad, ning vee külmudes tekkinud jää on surunud osa

müürikividest pinnalt välja. Kuna mõlkumine on suur, on see protsess kestnud palju aastaid.

Hoone kandevõimet see ei mõjuta, sest sein on vähekoormatud.

Täiendavalt on Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ selgitanud, et nende

poolt 09.01.2012 väljastatud geotehnilise kontrolli töö nr GK-0695 vahearuande eesmärgiks ei

olnud mitte lõplike eksperthinnangute andmine, vaid EKA uusehitisega piirnevate ning

eeldatavalt uusehitise mõjualasse jäävate naaberhoonete olemasolevate defektide fikseerimine ja

hoonete geotehilise kontrolli alla võtmine. Koos sellega on antud omapoolsed viited,

tähelepanekud ja soovitused edasiste toimingute korraldamiseks.

Tartu mnt 7 II ja III korruse vahelise vahelae olukorra hindamisel nõustume ekspert Tiit Masso

arvamusega, kuna tema uuris prao olemust peale meid lähemalt, avades prao ümbert ka

betoonikihi. /.../

/.../ Kindlasti ei ole Tartu mnt 7 ja Gonsiori 8 hoonete olukord selline, et kõrvalkrundil ei saaks

teostada ehitustöid. Mõistlikuks kontrolltegevuseks on antud soovitused vahearuandes (tl 159, II

kd).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus kokkuvõtvalt, et antud juhul puudub põhjus kahelda vastustaja

ja kolmanda isiku vastustes toodud ja ekspertide hinnangul põhinevas seisukohas, et

ehitusprojektis kirjeldatud Larsen-tüüpi tehnoloogia on tööde organiseerimise korral vastavalt

tehnoloogilistele nõuetele ohutu kõrvalolevatele hoonetele ning seega ka kaebaja varale, elule ja

tervisele. Seda kinnitavad eelpool viidatud dokumendid ja AS Temiir koostatud tehnoloogia

kirjeldus (tl 68, II kd). Ka REIB uurimustöö vahearuanne töö nr GK-0695 kokkuvõtvas osas

toodud seisukohtades tehakse sisuliselt ettepanek rakendada täiendavaid meetmeid võimalike

Tartu mnt 7 ja Gonsiori tn 8 hoonete vanusest ja ajaloost (II maailmasõja ajal toimunud

märtsipommitamise mõjud) tulenevate ettenägematute riskide täiendavaks maandamiseks ja

ehituse ohutuse tagamiseks. Dokumendi kokkuvõtvas osas soovitati ehitusvibratsioonide mõju

prognoosimiseks ja hindamiseks enne tööstuslikku plaanipärast sulundseinte vibrorammimist

teha sulundseinte proovirammimine ja samaaegselt mõõta naaberehituste vibratsioone, samuti

markeerida hoonete konstruktsioonides olevate oluliste pragude algused ja lõpud ning neid

regulaarselt jälgida.

Kaebaja ei ole kohtule usutavalt näidanud ja tõendanud, miks ta on seisukohal, et vastavatest

soovitustest ei kavatseta kinni pidada. Ka kohtus tunnistusi andnud Johannes Pello, kes on

ehitusprojekti autor ning kes teostab vastaval objektil ka ehitusjärelevalvet, kinnitas, et kõiki

vajalikke meetmeid rakendadatakse ning tehakse proovirammimised, mille järel võidakse

otsustada ka mõne alternatiivse tehnoloogia kasuks. Seda otsustatakse vastavate mõõtmiste

tulemusel. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste õigsuses. Samuti oleks selline kahtlus

vastuolus kogu senise kolmanda isiku poolse praktilise tegevusega ehitusloa realiseerimiseks.

Seega on kaebaja väited vaidlualuse ehitusloa alusel ehitamise ohtlikkusest kaebaja varale, elule

ja tervisele põhjendamatud.

Vastustaja ja kolmanda isiku poolt kohtule esitatud dokumentaalsetes tõendites toodud ning

kohtu poolt üle kuulatud tunnistaja väljendatud vastavaid seisukohti ei lükka ümber ka kaebaja

poolt kohtule esitatud RPN Projekt OÜ 2013 aasta aprillis koostatud ekspertarvamus „Mõjud

hoonele vibrorammitavast sulundseinast Korterelamu Tartu mnt 7, Tallinn“ (tl 46-54, III kd),

milles ei soovitata sulundseina ehitamiseks kasutada projekteeritud vibrorammi tehnoloogiat ning

leitakse, et see seaks ohtu hoone püsimise. Arvamuses puuduvad kohtu hinnangul veenvad

argumendid ja arvutused, mis lükkaksid ümber vastustaja ja kolmanda isiku poolt kohtule

esitatud dokumentides märgitu. Seejuures tuleb arvestada ka tunnistaja poolt selgitatuga, et alles

peale proovirammimise teostamist ning vastavate mõõdistuste tegemist on võimalik arvutada

välja täpsed mõjud naaberhoonetele ja – rajatistele sh kaebajale kuuluvale korterelamule, mille

järel võetakse vastu lõplik otsus, millist tehnoloogiat kasutatakse. Kohus leiab, et kuigi ka

geotehnika aruandes on tehtud soovitus kasutada riskide vältimiseks vibratsioonivaba

tehnoloogiat, ei välista see soovitus vibrorammimise kasutamist juhul, kui võetakse kasutusele

riske vajalikul määral vähendavad meetmed. Kohtu hinnangul on need vajalikul määral ette

nähtud.

20.5. Kohus leiab, et ehitusluba on kooskõlas detailplaneeringuga sh. selle aluseks olevate

uuringutega. Detailplaneeringu ülesanne ei ole ehitustehnoloogia kindlaks määramine (vt

planeerimisseaduse § 9). Geotehnika aruandes toodu näol on tegemist soovitusega, mille

põhiliseks eesmärgiks on tagada ehitamise ohutus, mitte määrata lõplikult kasutatav tehnoloogia

ja insenerilahendused. Konkreetse tehnoloogia valiku üle otsustab projekteerija kasutades

detailplaneeringus ja selle alusel tehtud uuringutes olevaid andmeid.

Eeltoodut kinnitab ka EhS § 20 lg 1, mis sätestab, et ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde

(edaspidi ehitusuuringud)

eesmärgiks

on

saada

vajalikke

lähteandmeid

maa-alade

planeerimiseks, ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.

Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vaidlusaluse ehitusloa väljastamisel ei ole rikutud

EhS § 19 lg 1 p 1 ja 24 lg 1 p 1.

Ka ei ole põhjendatud kaebaja kohtuistungil avaldatud seisukoht, et me ei saa rääkida ohutust ja

kontrollitud ehitamisest, kui projekteerijal on õigus suvaõiguse alusel otsustada, millist

tehnoloogiat kasutada. Just projekteerija, omades vastavat haridust ning võttes arvesse

lähteandmed, omab pädevust koostada ehitusprojekt. Kaebaja ei ole ehitusprojekti koostaja

pädevust kahtluse alla seadnud. Ka kohtul puudub aga alus kahelda projekteerija pädevuses ja

asjaolus, et ta on teinud oma tööd lähtudes professionaalsetest standarditest ja ehitusnõuetest.

Ehitusseadusest tulenevad konkreetsed nõuded ehitusprojektile ja projekteerijale (EhS § 18 ja §

19, § 47 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrus nr 67). Käesoleval

juhul ei ole kohus vastavate nõuete rikkumist tuvastanud.

21. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga selles, et kuna vaidlusaluse ehitusloa aluseks

olevale ehitusprojektile on tegemata ehitusekspertiis, siis sellega on rikutud EhS § 21 lg 2 ning

ehitusluba tuleks sel põhjusel tühistada.

EhS § 21 lg 2 sätestab, et ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade

kogunemise, suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitise ehitusprojektile.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kehtestab ehitusprojekti ekspertiisi tegemise korra majandus- ja

kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.02.2012 määrusega nr 16

on vastu võetud „Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kord“.

Kohus leiab kõigepealt, et sisuliselt võib kahtluse alla seada, kas käesoleval juhul on üldse

tegemist tegemist EhS § 21 lg 2 sätestatud ehitusprojektiga. Kõigepealt ei ole ei nimetatud

seadusesättes ega ka selle rakendamiseks antud määruses sisuliselt ja kvantitatiivselt defineeritud

mõistet „suurte rahvahulkade kogunemine“. Kohus leiab, et nimetatud mõiste ei ole

reservatsioonideta rakendatav tavaliste büroo- ja õppehoonete kohta. Seadusandja mõtet

tõlgendades on kohus siinkohal pigem seisukohal, et silmas on peetud eelkõige selliseid hooneid,

kus korraldatakse suure osavõtjate arvuga massiüritusi (kontserdimajad, spordisaalid, staadionid

jne.). Samuti ei ole kohtu hinnangul EKA kavandatava hoone puhul otseselt täidetud tingimus, et

tegemist on suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitise ehitusprojektiga.

Nagu kohus eelpool tuvastas, siis vaidlusaluse ehitusloaga anti luba sulundseina rajamiseks ja

sulundseina paigaldamisele ettejäävate tehnovõrkude ringitõstmiseks, kusjuures ehitusluba annab

õiguse kuni 3 m sügavuse süvendi kaevamiseks. Seega ei anna vaidlusaluse ehitusluba luba

ehitada objekti, mis oleks suurte rahvahulkade kogunemise kohaks, samuti ei ole kaebaja ära

tõendanud, et tegemist oleks projektiga, mille tagajärjel võiks tekkida suurõnnetuse oht või

tegemist oleks muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitise ehitusprojektiga. Seetõttu leiab

kohus, et käesolevas asjas vaidluse all oleva ehitusloa ehitusprojektile eelpool viidatud EhS § 21

lg 2 sätestatud ekspertiisi teha ei tulnud, kuna vaidlusaluse ehitusloa näol ei ole tegemist

ehitusloaga, mis kuuluks viidatud paragrahvi alla.

Isegi kui asuda seisukohale, et sulundseina ehitusprojektile oleks tulnud teha ehitusekspertiis, siis

vastavalt ehitusprojekti ekspertiisi tegemise korra § 2 lg 1 kontrollitakse ehitusprojekti ekspertiisi

käigus ehitusprojekti kui tervikut või ehitisprojekti osa koosmõjus ehitisprojektiga kui tervikuga

vastavalt

ehitusprojekti

ekspertiisi

lähteülesandele.

Kuna

käesolevas

kohtumenetluses

vaidlustatud ehitusluba ei mahu kohtu hinnangul EhS § 21 lg 2 toodud kohustusliku ekspertiisiga

ehituslubade hulka juba tulenevalt sellega planeeritust, ei ole kohtu arvates õigustatud ka selle

suhtes eraldi ekspertiisi tegemise nõudmine. Kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et sulundseina

on kavandatud kasutada ka põhiprojekti realiseerimisel, tähendab seda, et selle sobivust ja

nõuetele vastavust oleks ilmselt tulnud kontrollida põhiprojektile tehtava ekspertiisi raames, sest

alles põhiprojekti realiseerimisel tekib vajadus hinnata tugiseina nõuetele vastavust suuremas

ulatuses kui käesoleva ehitusloa puhul.

Kohus

märgib,

et

ehitusloa

väljastamine

on

kaheldamatud

halduse

kaalutlusotsus.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride

ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda

eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust

kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus leiab, et sulundseinte pikkuse küsimuses

ekspertiisi korraldamise hetk on otseselt seotud otstarbekuse küsimusega. Käesoleval juhul ei ole

kaebaja pidanud otstarbekaks teha sulundseinale ekspertiisi vaidlustatud ehitusloa menetluses

tulenevalt asjaolust, et kavandatav ehitis seda ei nõua. Järelikult oleks tulnud teha ehitusekspertiis

EKA hoone projektile kui tervikule või selle põhiprojektile. See väljub aga käesoleva vaidluse

piiridest, millest tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas vaidlustatud ehitusluba ei ole

õigusvastane põhjusel, et sellele ei ole eraldi ehitusekspertiisi teostatud. Kohus märgib, et kaebaja

on vaidlustanud halduskohtus ka EKA uue hoone põhiprojekti ja tulenevalt selle selgest

primaarsusest ja sellega seotud võimalikust ohust, tuleb kohtu hinnangul EhS § 21 lg 2 sätestatud

ekspertiisi kohustuslikkuse küsimus lahendada nimetatud vaidluses, hinnates seal vaidlustatud

ehitusloa õiguspärasust.

22. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole suutnud veenvalt ära näidata ka oma subjektiivsete

õiguste rikkumist. Kaebaja märgib küll õigesti, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 278 sätestab, et kui

üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea

oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik

muuhulgas nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist või kahju hüvitamist. Samuti

võib üürnik sellisel juhul VÕS § 279, § 314 või § 317 kohaselt üürilepingu ka üles öelda.

Samas on käesolevas asjas vastustaja ja kolmanda isiku poolt ära tõendatud, et vaidlusaluse

ehitusloa alusel teostatavad tööd aitavad vältida kaebaja poolt märgitud kahju tekkimist. Lisaks

on kolmas isik õigeti märkinud, et kuivõrd kaebaja huviks on, et tema omandiõigust ei

kahjustataks, siis kaitseb kaebaja huvisid kehtiv õigus, millega on tagatud kaebaja õigus ja

võimalus nõuda ning saada võimalike omandiõiguse rikkumiste eest muuhulgas rahalist hüvitist.

Isiku subjektiivseid õigusi ei riku pelgalt võimalus, et tema ja kolmandate isikute lepingulised

suhted võivad lõppeda, muutuda või, et kolmandatel isikutel tekib nõudeõigus kaebaja vastu.

Tegemist on eraldiseisvate suhetega. Lisaks on tegemist puhtalt oletusliku situatsiooniga, mille

realiseerumise võimalus ei ole tulenevalt ehitamisel kavandatavatest riski alandamise

meetmetest nii suur, et saaks tõsiselt rääkida kaebaja õiguste teadlikust ja tahtlikkust rikkumisest.

Puhtalt riski olemasolu arvestamine linnas ehitamisel ilma selle suurust arvestamata ei

võimaldaks linnatingimustes üldse ehitamist teostada. Olemasolevate hoonete kõrvale uute

hoonete püstitamine sisaldab endas alati teatud riskimomente nii ehituse ajal, kui ka näiteks

täiendavat tulekahjuriski pärast ehitamist. Seetõttu ongi vajalik riske hinnata ja käesoleval juhul

on kohus tuvastanud, et seda on tehtud ja õiguspäraselt. Antud juhul kohus kaebaja subjektiivsete

õiguste rikkumist ei tuvastanud.

23. Kohus leiab, et sulundseinte pikkuse küsimus on otseselt seotud otstarbekuse küsimusega,

millest tulenevalt kohus ei pea hindama, kas sulundseinte pikkus on käesoleva ehtisuloa

realiseerimise ulatusest välja jääva ehitiserealiseerimiseks vajalik ja otstarbekas. Kohus leiab, et

projekti seletuskirjas on selgelt välja toodud, miks sellise pikkusega sulundseinu on vaja (vt tl

121, I kd). Mis puutub kaebaja poolt esitatud eksitamise väitesse, mille tagajärjel väidetavalt

tegelikkuses mingit kontrolli ei teostata, siis see on kohtu arvates paljasõnaline ja tõendamata.

Asjas kogutud materjalidest ja vaidlusalusest ehitusloast nähtub üheselt, millised meetmed tuleb

kasutusele võtta ohtuse tagamiseks (enne ehitamise algust tuleb võtta kõik ümbritsevad hooned

geotehnilise kontrolli alla). Samuti on selgesõnaliselt keelatud kahjustada/rikkuda ehitustööde

läbiviimisel teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Kohtul puudub igasugune põhjus kahelda

selles, et kolmas isik vastavaid kohustusi ei täida.

24. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 10.11.2011 välja antud

ehitusluba nr 52643 on antud pädeva haldusorgani poolt selle andmise hetkel kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas. Seega on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 10.11.2011 välja

antud ehitusluba nr 52643 õiguspärane ja kaebus selle tühistamiseks jääb rahuldamata.

25. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud taotlust

oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik