3-12-2264/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2264

Haldusasi J.T.’i kaebus Tallinna vangla vastu materiaalse kahju hüvitamiseks summas 250 eurot Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja J.T. vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.T.i kaebus osaliselt.

2. Mõista Tallinna vanglalt välja J.T.i kasuks kaebajale tekitatud materiaalse kahju hüvitamiseks

12.30 eurot (kaksteist eurot ja 30 senti).

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 27.09.2013. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Tallinna vanglas (edaspidi ka vastustaja) registreeriti 10.06.2011 J.T.i (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) kahju hüvitamise nõue, milles ta soovis saada materiaalse ja moraalse kahju hüvitamist summas 100 eurot seoses asjaoluga, et vangla kaotas ära 08.04.2011 toimunud läbiotsimise käigus äravõetud asjad /tl 14/.

2. Tallinna vangla andis 09.08.2011 kirjaga nr 1-13/25442-1 kaebuse esitajale 10päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja vangla ettepaneku osas oma seisukoha esitamiseks. Vangla selgitas, et vanglale teadaolevalt on kaebuse esitaja kätte saanud osa nõudes märgitud asjadest, ning tegi kaebuse esitajale ettepaneku, et vangla asendab talle vangla tegevuse tulemusel kadunud ajakirjad „Nelli Saatus“ ja „Kroonika“ ning koomiksid „Miki Hiir“. Ühtlasi palus vangla kaebuse esitajal tõendada mittevaralise kahju tekkimist ja välja tuua konkreetsed asjaolud, mida vanglal on võimalik kontrollida /tl 14 pöördel/.

3. 12.08.2011 esitas kaebuse esitaja Tallinna vanglale puuduste kõrvaldamise kirja, milles ta andis teada, et ei ole nõus vangla pakutuga ning et ta soovib jätkuvalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja põhjendas oma seisukohta sellega, et ta soovis lugeda just enda tellitud ajakirju. Mittevaralise kahju olemasolu põhjendas ta muu hulgas sellega, et tal tekkisid tugevad peavalud, unetus ja närvilisus teadmisest, et ta ei saa oma tütrele ja tuttavatele joonistada lemmikkoomiksi tegelastega õnnitluskaarte /tl 15/.

4. Tallinna vangla jättis 17.10.2011 otsusega nr 1-13/25442-3 kaebuse esitaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuna vangla hinnangul oli varalise kahju hüvitamine võimalik asjade asendamisega, kuid kaebuse esitaja tekkinud kahju kõrvaldamist ei soovinud. Mittevaralise kahju tekkimist ei tuvastatud /tl 16 pöördel-17/.

5. 16.02.2012 esitas J.T. Tallinna halduskohtule kaebuse Tallinna vangla poolt tekitatud varalise kahju summas 100 eurot ning mittevaralise kahju summas 100 eurot hüvitamiseks. Tallinna halduskohus tagastas 06.08.2012 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-12-327 kaebuse esitaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning 28.08.2012 kohtumäärusega jättis kaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasjas nr 3-12-327 menetluse.

6. 04.09.2012 registreeriti Tallinna vanglas J.T.i kahju hüvitamise nõue, milles ta soovis saada vangla tegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 250 eurot seoses 08.04.2011 toimunud läbiotsimise käigus äravõetud asjadega. Kaebaja leidis, et kõik asjade hinnad tuleb korrutada 17-ga, kuna läbiotsimisest on möödas juba 17 kuud. Samas kaebuse esitaja märkis, et ta on valmis vanglaga sõlmima kompromissi, kui vangla paneb tema suitsetamistarvete kappi 2 blokki ehk 400 sigaretti ning soetab talle 1 kilo teed „Royal Blend“,

1 kilo kohvi ja 3 karpi sahhariini /tl 2-3/.

7. Tallinna vangla tagastas 24.10.2012 kirjaga nr 5-18/36031-1 kahju hüvitamise nõude J.T.ile läbivaatamatult, kuna vangla oli samasisulise nõude osas juba sisulise otsuse teinud /tl 13/.

8. 29.10.2012 esitas J.T. Tallinna halduskohtule kaebuse Tallinna vangla vastu materiaalse kahju hüvitamiseks summas 250 eurot /tl 1, 35/.

9. Tallinna halduskohus võttis 21.12.2012 määrusega kaebuse menetlusse, kohustades vastustajat muu hulgas teatama, kas asja lahendamine on võimalik kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.

10. Tallinna vangla tegi 15.01.2013 kaebuse esitajale ettepaneku, et hüvitab talle otsese varalise kahju asjade (1 ajakirja „Nelli Saatus“ ja „Kroonika“, 3 koomiksit „Miki Hiir“ ning kirjablokk) asendamise või kompenseerimisega summas 8,2 eurot /tl 31 pöördel/.

11. Kaebuse esitaja vastas 17.01.2013 Tallinna vanglale, et ta tehtud ettepanekuga ei nõustu ja märgib, et vangla on jätnud tähelepanekuta, et lisaks vangla poolt märgitule, läks tal kaduma ka suur ristsõnaraamat maksumusega 5,69 eurot ja tavaline ristsõna hinnaga 1.25 eurot. Kaebaja leidis, et vangla peaks kandma poe arvele vabaks kasutamiseks 14.14 eurot, mis vastab nende asjade poehinnale. Kui vangla seda hiljemalt 29.01.2013 ei tee, siis on kaebaja sunnitud jääma 250 eurose kahjunõude juurde /tl 32/.

12. 03.05.2013 määrusega halduskohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 62/. Pooled neile täiendavate seisukohtade esitamiseks antud tähtajal uusi seisukohti ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja J.T. soovib esitada Tallinna vangla vastu materiaalse kahju nõude 250 euro ulatuses seoses sellega, et Tallinna vangla tegevusetuse tõttu läksid tal kaduma asjad. Kuna Tallinna vangla tagastas talle tema kahjuhüvitise nõude 25.10.2012. a., siis on kaebaja sunnitud õigluse saavutamiseks ja hüvitise saamiseks pöörduma halduskohtu poole. Tallinna vangla jurist Merje Joll väidab enda 21.01.2013 vastuses kohtunõudele, et kuna Tallinna vangla tagastas J.T.ile suure ristsõnaraamatu, siis on selles osas tema nõue põhjendamatu. Kuid kus on Tallinna vangla kirjalik paber selle kohta ja kaebaja allkiri, et ta on kätte saanud enda suure ristsõnaraamatu hinnaga 5.69 eurot ja tavalise ristsõna hinnaga 1.25 eurot. Seega, kui Tallinna vanglal puudub vastav kirjalik kaebaja allkirjaga paber, siis peaks isegi rumal inimene sellest aru saama, et kaebajale on tekkinud materiaalne kahju. Kaebaja jääb lootma sellele, et Tallinna vanglal on endal nii palju mõistvat suhtumist, et maksta kaebajale kohtuväliselt kompromisslahendusel 8.2 euro asemel 14.14 eurot või asetama talle suitsukappi 6 pakki (120 sigaretti) ükstapuha milliseid sigarette, raha tuleks Tallinna vangla kanda nii, et kaebajal jääks poe arvele kasutuseks 14.14 eurot.

120 sigaretti soovib kaebaja saada enda suitsukappi hiljemalt 08.02.2013 õhtuks või muidu, kui Tallinna vangla ei ole nõus kompromissiga, siis lisanduvad Tallinna vanglale veel riigilõiv pluss mõlema poole kohtukulud. Kui Tallinna vangla suudab kusagilt leida sellise paberi, kus on kaebaja allkiri, et ta on saanud kätte tavalise ristsõna ja suure ristsõnaraamatru, siis on kaebaja nõus, et Tallinna vangla asetab talle 80 sigaretti hiljemalt 08.02.2013 sigaretikappi, sest see teeks kokku umbkaudu 8 eurot. Kaebaja ei taha, et Tallinna vanglale lisanduksid lisakulutused.

Vastustaja Tallinna vangla palub jätta J.T.i kaebus rahuldamata ja kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (edaspidi RVastS). Viitega nimetatud seaduse § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 ning võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1, 2 ja 4 ja § 128 lg 1 sätetele nendib vastustaja, et kaebuse esitaja märgib kaebuses, et ta soovib saada

Tallinna vanglalt materiaalse kahju hüvitamist summas 250 eurot põhjusel, et vangla kaotas ära temalt 08.04.2011 toimunud läbiotsimise käigus äravõetud esemed. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Tallinna vanglal ei õnnestunud välja selgitada, kus on kaebuse esitajalt 08.04.2011 läbiotsimise käigus ära võetud ajakiri „Nelli Saatus“ ja „Kroonika“, 3 koomiksit „Miki Hiir“ ja kirjablokk. Tallinna Vangla nõustub, et nimetatud esemete kaotamisega tekitas vangla kaebuse esitajale varalise kahju. Riigikohtu halduskolleegium on 11.11.2006 asjas nr 3-3-1-71-06 tehtud otsuse p-s 11 märkinud, et isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel. Samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks. Nimetatud põhjusel on vangla andnud kaebuse esitajale kahel korral - 09.08.2011 kirjas nr 1-13/25442-1 ja 15.01.2013 kirjas nr 5-18/36031-2 teada, et on valmis asendama kaduma läinud esemed, kuid kaebuse esitaja asendamist ei soovinud. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas, mis tähendab varasema varalise olukorra taastamist. VÕS §

128 lg 1 ja 2 alusel võib hüvitamisele kuuluv varaline kahju olla eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lisaks asjade asendamise ettepanekule on Tallinna vangla teinud kaebuse esitajale 15.01.2013 kirjas nr 5-18/36031-2 ka ettepaneku, et hüvitab talle otsese varalise kahju summas 8,2 eurot, kuid ka seda kaebuse esitaja ei soovinud ning leidis, et talle tuleb hüvitada ka ristsõnaraamatu maksumus. Kuna vangla tuvastas, et kaebuse esitajale tagastati ristsõnaraamat, siis ei ole kaebuse esitaja nõue selles osas põhjendatud. Tallinna vangla hinnangul ei ole kaebuse esitajale 08.04.2011 toimunud läbiotsimise käigus äravõetud esemete kaotamisega tekkinud 250 euro suurust kahju ning leiab, et põhjendatud on üksnes otsese kahju hüvitamine summas 8,2 eurot või siis ajakirjade, koomiksite ja kirjabloki asendamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas haldusasjas taotleb J.T. üksnes Tallinna vangla poolt tekitatud (kuna vangla kaotas ära 08.04.2011 toimunud läbiotsimise käigus kaebajalt ära võetud asjad) materiaalse kahju hüvitamist summas 250 eurot. Samasugune nõue oli esitatud vanglale ka 04.09.2012 kahju hüvitamise nõudes. Samas seoses sama asjaoluga varasemas, 10.06.2011 vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes soovis ta saada materiaalse ja moraalse kahju hüvitamist kokku summas 100 eurot ning haldusasjas nr 3-12-327 Tallinna halduskohtule 16.02.2012 esitatud kaebuses taotles J.T. hüvitada talle Tallinna vangla poolt tekitatud varaline kahju 100 eurot ning mittevaralise kahju 100 eurot ehk kokku summas 200 eurot. Kohus nendib, et kaebaja seisukohad ja soovid kahju hüvitamise viiside osas on samuti olnud ajas muutuvad. Eeltoodust ilmneb, et kaebaja ei ole päris kindel selles, millist liiki ja kui suures ulatuses kahju vangla talle 08.04.2011 toimunud läbiotsimise käigus kaebajalt ära võetud asjade /tl 69/ kaotamisega on tegelikult tekitanud. Samas poolte vahel ei ole vaieldav fakt, et Tallinna vangla on J.T.ile seoses 08.04.2011 toimunud läbiotsimisel kaebajalt asjade ära võtmisega tekitanud varalist (materiaalset) kahju. Küll on aga poolte vahel vaidlus kahju suuruse ja hüvitamise viiside üle.

2. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega, milleks on haldusakti kehtetuks tunnistamine, toimingu lõpetamine või haldusaktist või toimingust hoidumise nõue. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, ning lg 4 lubab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Ka vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lõikest 6 tuleneb, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei saa kindlaks teha, otsustab kahju hüvitamise kohus. RVastS § 12 lg 1 kohaselt kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. RVastS §-s 13 on reguleeritud vastutuse piiramisega seonduv, sh lg 1 alusel hüvitise suuruse määramisel arvestatakse: 1) kahju tekkimise ettenägematust; 2) objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskust; 4) eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.

3. Asja materjalidest nähtuvalt pooled on ühel meelel selles, et läbiotsimisel äravõetud asjadest ajakiri „Nelli Saatus“ (märts 2011), 3 koomiksit „Miki Hiir“ ja ajakiri „Kroonika“ (11.08.2009) ei ole vanglas keelatud esemed ja kaebajale ei ole neid tagastatud. Kaebaja väiteil maksis ajakiri „Nelli Saatus“ 1.60 eurot (25 krooni), üks koomiks „Miki Hiir“ ca 1 euro ehk kokku 3 eurot, ajakiri „Kroonika“ samuti ca 1 euro. Kohus nõustub nende orienteeruvate hindadega. Lisaks väidab kaebaja, et temalt võeti ära kirjablokk hinnaga 1 euro, Suur Ristsõnaraamat hinnaga 5.69 eurot ja tavaline ristsõna („Super Kuma“ või midagi analoogset) ca 1.25 eurot. Ilmselt ei ole ebareaalsed ka need kaebaja nimetatud maksumused. Siiski kohus märgib, et nn Suure Ristsõnaraamatu hind on kaebajal ka eri dokumentides muutunud (10.06.2011 taotluses märgitu kohaselt maksis see 98 krooni ehk 6.26 eurot, 04.09.2012 taotluse järgi aga maksis see

89 krooni ehk 5.69 eurot). Kuivõrd käesolevas haldusasjas tähtsust omavas, st viimases kahju hüvitamise nõudes vanglale on kaebaja nimetanud suure ristsõna hinnaks 5.69 eurot, siis lähtub ka kohus sellest hinnast. Samas 08.11.2011 koostatud aktist esemete äravõtmise kohta, milles märgitu õigsust on kinnitanud ka J.T., ei nähtu kirjabloki äravõtmist ega ka seda, et äravõetud ristsõnad oleksid olnud oluliselt erinevad (mis tingiks olulise hinnaerisuse). Aktist ilmneb, et kaebajalt võeti ära veel poolik katkine ajakiri „Airport Magazine“ ja 2 erootilise ajakirja kaaned /tl 69/. Viimatinimetatute äravõtmise eest kaebaja hüvitist ei nõua, mis on ka mõistetav, kuivõrd ajakirja „Airport Magazine“ jagatakse tasuta ja lisaks oli see veel poolik/katkine ning erootilise ajakirja Tet-a-tet kaaned kvalifitseeruvad vangla sisekorraeeskirja § 161 p 15 mõistes keelatud esemeks. Teisalt, nähtuvalt vangla vastustest kaebajale ja kohtule, Tallinna vangla ei sea tegelikult kahtluse alla, et koos erootilise ajakirja kaantega võeti ära ka nende sees olnud kirjablokk (vt 17.10.2011 vastus, 15.01.2013 kaebuse esitajale tehtud ettepanek kahju hüvitamiseks, seletus kaebuse kohta). Seda järeldust kinnitab ka vangla pakkumine kompenseerida kaebajalt asjade äravõtmisega tekitatud kahju summas 8.20 eurot, milline summa ületab oluliselt pelgalt ajakirjade „Nelli Saatus“ ja „Kroonika“ ning 3 koomiksi „Miki Hiir“ maksumuse (1.60 eurot

+ 1 euro + 3 x 1 euro = 5.60 eurot) ja on isegi suurem kui nende ajakirjade maksumus koos kirjabloki maksumusega. Seetõttu jääb pakutud summa 8.20 eurot kohtule tegelikult arusaamatuks. Ehkki Tallinna vangla väiteil inspektor-kontaktisik Kaja Vikkov on tagastanud J.T.ile pooliku katkise ajakirja „Airport Magazine“ ja 2 ristsõna, siis ei ole vangla selle väite kinnituseks ise esitanud ühtki tõendit (vastavat kaebaja poolt allkirjastatud akti ega isegi mitte Kaja Vikkov sellekohast kinnitust/seletust). Samas peab kohus usaldusväärseks väidet, et vähemalt üks ristsõnadest (ja „Airport Magazine“, kuigi see ei oma asjas tähtsust) on kaebajale tagastatud. Kaebaja on ise võtnud omaks, et talle anti tagasi ajakiri „Airport Magazine“ ja 2011 aprilli „Ristik“ /tl 2 pöördel/. Kuivõrd kaebaja ei teadnud täpselt nn lihtsa ristsõna nimetust (tema sõnul „Super Kuma“ või midagi analoogset), siis kohus loeb, et talle on üks ristsõnadest tagastatud. Kaebaja väide, et tegemist polnud talle kuulunud ristsõnaga, on paljasõnaline. Mis puutub aga Suurde Ristsõnaraamatusse, siis selle kaebajale tagastamise kohta puuduvad isegi kaudsed tõendid. Ühtlasi kohus märgib, et just vastustajal lasub kohustus tõendada, et tegemist ei olnud keskmisest kallima ristsõnaraamatuga. Kohus on juba varasemates analoogilistes kohtuvaidlustes juhtinud vangla tähelepanu vajadusele kinnipeetavatelt asjade äravõtmisel võimalikult täpselt esitada nende olulisemad tunnused, mis võimaldavad hiljem asjade identifitseerimist ja väldivad asjatuid vaidlusi. Antud juhul ei olnud aktis kirjablokki üldse mainitud ning aktis on märgitud lihtsalt „2 ristsõna“, mis võib tähendada ka ajalehesabas igapäevaselt ilmuvat ristsõna, mitte ristsõnaraamatut, millel on konkreetne hind. Niisuguse isikult äravõetud asjade hooletu ülesmärkimisega (ja samamoodi asjade tagastamise fikseerimata jätmisega) võtab vangla endale riski, et tal tuleb hüvitada kahju suuremas ulatuses kui ehk oleks dokumentide korrektse vormistamise korral põhjendatud. Ülaltoodud otsestest ja kaudsetest tõenditest teeb kohus kokkuvõtliku järelduse, et Tallinna vangla on põhjustanud J.T.ile varalist kahju hinnanguliselt summas 12.30 eurot (kuivõrd esemete täpsed hinnad ei ole tuvastatavad, siis VÕS § 127 lg 6 alusel määrab hüvitise kohus).

4. Kohus on seisukohal, et kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud ja puuduvad Tallinna vangla vastutust piiravad asjaolud. Mis puutub vangla valmisolekusse asendada kaebajale äravõetud asjad, siis kohus, arvestades ajafaktorit, ei pea täna enam põhjendatuks, et vastustaja hangib kuskilt kaebajale kompensatsiooniks enam kui kaks aastat vanad ajakirjad. Kohus nõustub põhimõtteliselt kaebuse esitajaga, et kohaseks lahenduseks ei saa pidada kaebajale pakutavat võimalust lugeda praeguseks igasuguse päevakajalisuse kaotanud ajakirju või lahendada nö vananenud ristsõnu. Seetõttu ja eelkõige lähtudes RVastS § 8 lg-st 1, mille kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas, leiab kohus, et antud juhul saab üksnes rahalise hüvitisega „luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.“ Samas kohus rõhutab, et kohtu arvates kaebajal ei olnud mõistlikku põhjendust keelduda asjade asendamisest 2011. a, millega oleks saanud vaidlus kiire ja õiglase lahenduse.

5. Täiendavalt, seoses J.T.i sooviga saada hüvitist summas 250 eurot või kompenseerida talle tekitatud kahju sigarettides, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks kaebaja väide, et talle on mõne ajakirja ja kirjabloki, millistest esemetest kalleim maksis 5.69 eurot, kadumisega tekitatud varalist summas 250 eurot (3911.65 krooni!). Seda enam, et varasemalt on kaebaja hinnanud materiaalset ja moraalset kahju kokku summale 100 eurot (10.06.2011 vanglale esitatud kahju hüvitamise nõue) ja nõustunud lõpuks kahju hüvitamisega ka ükstapuha millise 120 sigaretiga või raha kandmisega nii, et kaebajal jääks poe arvele kasutuseks 14.14 eurot.

Kohus eelnevalt viitas juba RVastS sätetele, mille kohaselt kannatanule hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega ei ole riigivastutuse eesmärk ühelgi juhul kannatanu alusetu rikastumine. Kaebaja ei ole väitnud ja antud asjaolude juures ei oleks see ka võimalik, et tal oleks lisaks otsesele varalisele kahjule (hõlmab eelkõige kaotsiläinud vara väärtust) jäänud saamata veel tulu. Seadusest ei tulene õigust korrutada oma otsene kahju kuude arvuga (küll 2, küll 17 kuud), mis on möödas asjade äravõtmisest.

Nõudes Tallinna vanglalt eri aegadel eri summades ja liikides kahju hüvitamist, esitades vastustajale ultimaatumeid ja ähvardusi (nt et hüvitisele lisanduvad kaebaja kohtukulud ja riigilõivud) ei ole kaebaja ausameelselt oma kahju käsitlenud ja on jätnud endast pigem väljapressija mulje. Seda enam, et kaebaja ei ole ise mingeid riigilõive tasunud (taotles hoopis menetlusabi kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu) ega ole ka mingite muude menetluskulude osas kohtule dokumente esitanud, sh jääb arusaamatuks väide vajadusest nõuda Tallinna vanglalt välja mingite bussipiletite hinnad.

RVastS §-st 11 „Tagajärgede kõrvaldamine“ tuleneb küll võimalus rahalise hüvitise asemel nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist, kuid selle all peetakse silmas nt asjade asendamist samade (samaliigiliste ja sama väärtusega) asjadega, mida antud juhtumil pakkus ka vangla. Seadus ei näe ette võimalust nõuda rahalise hüvitise või asjade samaväärsega asendamise asemel suvalisi esemeid (sigaretid, tee, kohv vms) või suvaliste toimingute sooritamist. Eeltoodut arvestades jääb J.T.i kaebus suuremas osas rahuldamata ja vastustajalt kuulub kaebaja kasuks välja mõistmisele 250 euro asemel üksnes 12.30 eurot, milline summa vastab kaebajale reaalselt tekkinud otsesele varalisele kahjule.

6. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et pooled ei ole menetluskulunõuet esitanud, siis ei tõusetu neile menetluskulude väljamõistmise ega proportsioonide küsimus. Seega kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja §

158 lg-le 5 leiab, et poolte võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo kohtunik