2-13-12116/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-12116 Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2013.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500,00 eurot Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Deivi Vaht, Deivi Vaht Õigusbüroo Narva mnt 10-13, 10124 Tallinn, e-post: deivi.vaht@riversen.ee ) Kostja: XXX( isikukood XXX, elukoht XXX)

25.09.2013.a.

RESOLUTSIOON

1. Lahutada XXX( isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. sõlmitud abielu , mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

2. Jätta hagejale abiellumise ajal kantud perekonnanimi X .

3. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Menetluskulud jätta kostja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 15.03.2013.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja poolte vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu lahutada. Hagiavalduse kohaselt kohe peale abiellumist muutus kostja hageja vastu vägivaldseks, kuritarvitas alkoholi, käitus hagejaga ebaväärikalt ja alandavalt. Kostja kohtles hagejat kui enda omandis olevat asja, mitte kui võrdväärset partnerit, kellega koos luua lugupidamisel ja vastastikusel toetusel põhinev perekond. Pooled ei ela koos juba alates 6.jaanuarist käesoleval aastal. Abielulised suhted on

pöördumatult rikutud. Kostja ei ole nõustunud ühist avaldust perekonnaseisuametile esitama, mistõttu hageja ainuke väljapääs on hagi esitamine kohtusse. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. KOSTJA SEISUKOHT Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikke vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostja on kutsutud kohtusse väljaanded Ametlikud Teadaanded kaudu, samuti on kutse jäetud postkasti. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja kinnitas kohtuistungil kohtule, et ta ei soovi kostjaga suhet jätkata. Hageja kinnitas ka kohtule, et kostja on teadlik istungist ja ta viibib kohtuistungi toimumise päeval Tallinnas.

Kostjal on lihtsalt abielu lahutamisest ükskõik. Kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, ei õnnestunud kohtul teada saada, kas kostja näeb abielusuhete taastamise võimalust. Kohus asub kogutud tõendite alusel seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kuna on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada. Nimeseaduse §11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Hageja ei ole teinud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi X . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool omas menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on pidanud hageja tegema kulusid, mida ei oleks pidanud tegema abielu lahutamise korral perekonnaseisuametis. Nii on hageja kandnud esindaja tasu ja tasunud hagi esitamisel riigilõivu. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on õiglane menetluskulud jätta kostja, XXX , kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik