4-13-3604/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2013.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-13-3604 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kaebuse esitaja Vaidlustatud lahend

P.O, isikukood XXX; Vene Föderatsiooni kodanik; elukoht: XXX; töökoht: OÜ XXX

PPA Ida prefektuuri KKB Narva PJ 17.04.2013.a. otsus väärteoasjas nr 2376,13,000977 Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata P.O taotlus kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks Ida prefektuuri KKB

Narva PJ 17.04.2013.a. otsusele väärteoasjas nr 2376,13,000977. Jätta P.O kaebus Ida prefektuuri KKB

Narva PJ 17.04.2013.a. otsusele väärteoasjas nr 2376,13,000977 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

P.O esitas 04.06.2013.a Viru Maakohtu Narva kohtumajja kaebuse Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino poolt 17.04.2013.a. väärteoasjas nr 2376,13,000977 tehtud üldmenetluse otsusele.

21.06.2013.a. edastas Viru Maakohus P.O kaebuse vastavalt kohtualluvusele lahendamiseks Harju Maakohtule.

2 Kaebuse esitaja palub tühistada vaidlustatud otsus, kuna ta ei ole talle süüksarvatavat väärtegu toime pannud. P.O on esitanud koos venekeelse kaebusega ka kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotluse, põhjendades tähtaja möödalaskmist sellega, et kohtuvälises menetluses oli ta esitanud taotluse tunnistaja XXX ülekuulamiseks ning ta arvas, et kuni seda

pole tehtud, ei võeta vastu ka väärteootsust tema suhtes. Eestikeelse kaebuse juurde ei ole kaebetäheaja ennistamise taotlust lisatud, kuid kohus võtab arvesse, et vastavasisuline taotlus on esitatud koos venekeelse kaebusega.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtule esitatud väärteotoimikus olevast 18.03.2013.a koostatud väärteoprotokollist AB 1134677, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav alates 17.04.2013.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 18.03.2013.a ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse

esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kuna isik oli menetlustoimingute

tegemise juures, siis oli ta täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).

Kaebuse on P.O esitanud Viru Maakohtule 04.06.2013.a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli

03.05.2013.a. Maakohus asub seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud viite, millisel kuupäeval on kohtuvälise menetleja lahend isikule kättesaadav, täieliku selguse tõttu ei saanud

kaebajal olla mingit ebaselgust selles, mis kuupäeval on tal võimalik väärteoasjas tehtud otsusega tutvuda. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud asjaolu, et ta

arvas, et väärteootsus ei tehta enne tema poolt taotletud tunnistaja ülekuulamist, ei ole mõjuv

põhjus kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, kuivõrd isikul oli teada väärteootsuse kättesaamise kuupäev ning seda ei olnud muudetud. Kaebaja pidi ise üles näitama aktiivsust ning tutvuma väärteoasjas tehtud otsusega ettenähtud kuupäeval kohtuvälise menetleja juures. Teades

kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks

kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne

kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et P.O pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

3

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

P.O niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist

kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kaebetähtaja möödalaskmise seisukohalt ei oma mingisugust tähendust asjaolu, et kaebaja esitas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Nähtuvalt väärteomaterjalidest esitas P.O eelpool märgitud taotluse posti teel 03.04.2013.a.

Uuesti pöördus ta kohtuvälise menetleja poole alles 27.05.2013.a, kui talla väljastati ka

väärteootsus, mis tähendab, et isik ei tundnud ligemale 2 kuud huvi enda väärteoasja vastu. Ennistamise taotluses ega ka kaebuses ei ole isik toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, mis

takistas tal menetluse vastu varem huvi tundmast. P.O-le oli teada aeg, millal

kohtuväline menetleja oli lubanud teha teatavaks tema kohta tehtava karistamisotsuse ning

asjaolu, et ta ootas tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendust, ei anna alust lugeda märgitud asjaolu objektiivseks takistuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Tulenevalt eeltoodust asub kohus

seisukohale, et P.O ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei

kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Kohus juhindub KrMS §-st 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193.

Aulike Salo Kohtunik