2-13-1017/21 · 2-13-1017/21 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-1017

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-1017 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind XXXhagi XXXja XXXvastu XXXpärandist sundosa saamise nõudes 5 009,33 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende sindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Ivo K (isikukood XXX e-post XXX); Kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja I lepinguline esindaja Vjatšeslav V (e-post XXX); Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX). Asja läbivaatamine 24.09.2013.a kohtuistung ja sellel osalenud isikud: Hageja lepinguline esindaja Ivo K Kostja I XXX Kostja I lepinguline esindaja Vjatšeslav V Kostja II XXX RESOLUTSIOON

I Kinnitada hageja XXXning kostjate XXXja XXX vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1. XXXtasub 3 900 (kolm tuhat üheksasada) eurot XXX hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest XXXarveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank AS-is. 2. Menetluskulud jäävad poolte kanda. II Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-1017 menetlus seoses kompromissi kinnitamisega. III Vabastada XXXmenetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 350 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse osa peale, millega kohus kinnitas poolte vahelise kompromissi, ei saa edasi kaevata. Menetlusabi andmise määruse peale võivad menetlusabi saaja ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

2-13-1017

2

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Harju Maakohtu menetluses on XXXhagi XXXja XXXvastu XXXpärandist sundosa saamise nõudes. 24.09.2013.a toimunud istungil saavutasid pooled kokkuleppe, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 30.01.2013.a määrusega vabastas Harju Maakohus hageja riigilõivu summas 350 euro tasumisest hagi esitamisel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis ei ole hagejalt menetluskulude välja mõistmine riigituludesse põhjendatud ning hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ulatuses, milles ta oli menetluskulu (riigilõivu) tasumisest vabastatud hagiavalduse esitamisel, s.o 350 euro ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik