2-11-42000/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-42000

Tsiviilasi

Valter Malm ja Roland Põder hagi AS DNB Pank ja Airi

Jansen-Uueda

vastu

avaldatud

andmete

ümberlükkamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. mai 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valter Malm ja Roland Põder määruskaebus

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (hagejad):

1) Valter Malm (IK: XXX), e-post XXX;

2) Roland Põder (IK: XXX).

Vastustaja (kostja): AS Bank DNB (RK: 1131593) (Bank

DNB Nord AS Eesti filiaali õigusjärglane); lepinguline

esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Kostja 2 maakohtu menetluses: Airi Jansen-Uueda (IK: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Valter Malmi ja Roland Põdra määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 20. mai 2013.a määrus osaliselt, s.o osas, milles maakohus

rahuldas täielikult AS DNB Pank menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise

avalduse,

määras

tsiviilasjas

nr

2-11-42000

AS

Pank

DNB-le

hüvitatavate

menetluskulude (õigusabikulude) suuruseks 2472 eurot ja mõistis nimetatud summa

hagejatelt V. Malmilt ja R. Põdralt solidaarselt AS DNB Pank kasuks välja

(kohtumääruse resolutsiooni p-d 1-3).

Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada AS DNB Pank menetluskulude

kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt. Lugeda AS DNB Pank

vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 1764 eurot, milline summa kuulub Valter

Malmilt ja Roland Põdralt solidaarselt AS-i DNB Pank kasuks väljamõistmisele.

3. Lugeda kohtumääruse resolutsiooni p-d 1-3 sõnastatuks järgnevalt:

„1. Rahuldada AS DNB Pank menetluskulude kindlaksmääramise ja

väljamõistmise avaldus osaliselt.

2. Määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-11-42000 AS-le Pank DNB hüvitatavate

menetluskulude suurus kogusummas 1764 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend

neli) eurot, mis koosneb õigusabikuludest.

3. Välja mõista hagejatelt Valter Malmilt ja Roland Põdralt kostja AS Bank

DNB kasuks menetluskuluna õigusabikulud solidaarselt summas 1764 (üks

tuhat seitsesada kuuskümmend neli) eurot. Välja mõistetud summad tuleb

hagejatel kanda AS DNB Pank arveldusarvele nr 9670000007803.“

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Valter Malm ja Roland Põder (hagejad) esitasid hagi Bank DNB Nord AS Eesti filiaali

(õigusjärglane AS Bank DNB) (kostja 1, vastustaja) ja Airi Jansen-Uueda (kostja 2) vastu

avaldatud andmete ümberlükkamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu

24. augusti 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-42000 jäeti hagi läbi vaatamata ning

menetluskulud jäeti hagejate kanda. Määrus jõustus 22. oktoobril 2012 Tartu Ringkonnakohtu

määrusega.

Kostja 1 esitas 9. novembril 2012 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldusest

nähtuvalt on kostja menetluskuludeks õigusabi kulud summas 2 472 eurot (koos

käibemaksuga). Kostja lisas avalduse ka arved. Arvete lisaks olevates spetsifikatsioonides on

toodud detailne ülevaade lepingulise esindaja poolt tehtud toimingutest ja toimingute

tegemisele kulunud ajast. Kostja kinnitas, et kõik avaldusele lisatud arvetelt nähtuvad

lepingulise esindaja kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

2. Hagejad vaidlesid menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Hagejad pidasid

kõiki kostja kohtuväliseid menetluskulusid põhjendamatuks ja palusid jätta kostja 1

menetluskulude hüvitamise nõude rahuldamata. Kui kohus ei rahulda eelnimetatud nõuet, siis

palusid hagejad alternatiivselt määrata menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Vastuväidete kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada,

et tegemist on krediidiasutusega. Airi Jansen-Uueda on kostja 1 töötaja, kel on õigusalane

kõrgharidus ja keda kostja 1 on volitanud end kohtuvaidlustes esindama. Kostja 1 vastu esitati

hagi

seoses

tema

majandustegevusega.

Menetluskulude

kindlaksmääramisel

ja

väljamõistmisel tuleb reeglina arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha.

Kui kostja 1 suutis esitada seoses oma majandustegevusega pankrotiavalduse välist õigusabi

kasutamata, pidi ta suutma ka pankrotiavalduses sisalduvaid väiteid vajadusel tõendada ja

kaitsta. Advokaadi abi peab olema põhjendatud ning advokaadi abi kasutamise mõtteks ei saa

olla vastaspoole kulutuste suurendamine.

Kostja 1 kantud õigusabi kulu on tegelikkuses tehtud ka kostja 2 huvides. Menetluskulude

kindlaksmääramise avaldust ei saa esitada kolmas isik tema eest.

Tegemist ei olnud

keeruka ega mahuka vaidlusega. Kostja 1 menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele kulutatud aeg on põhjendamatu. Põhjendamatud on arve

nr 1206015 lisaks olevas tööaruandes märgitud tööd (e-kirjade saatmine kohtusse ja

edastamine klientidele), kuna neid toiminguid oleks kostja 1 saanud teha iseseisvalt. Samuti

on põhjendamatu ning arve nr 1206011 (taotluse esitamine hagi läbivaatamata jätmiseks).

TsMS § 196, § 197 ja § 423 lg 1 p 12 on kohtul kohustus tagatise andmata jätmisel jätta hagi

läbi vaatamata ning selleks pole vaja esitada eraldi taotlust. Samuti on põhjendamatu arvel nr

1210006 märgitud kulu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest.

Kohtupraktikast tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisega seotud

lepingulise esindaja kulusid ei hüvitata.

3. Kostja ei nõustunud hagejate vastuväites toodud seisukohtadega. Õigus menetluses

lepingulise esindaja kaudu osaleda on kõikidel menetlusosalistel, sõltumata sellest millised on

menetlusosalise enda või tema töötajate teadmised ja oskused. Juhul kui hagi jääb läbi

vaatamata, jäävad lepingulise esindaja kulud piirmäära ulatuses hagejate kanda, seega ei

saanud hageja eeldada, et menetluskulusid ei teki või need jäävad kostja enda kanda.

Hageja väide, et kostja avalduses ei kajastu üksnes kostja poolt kantud lepingulise esindaja

kulud, on vale. Airi Jansen-Uueda osales kohtumenetluses isiklikult, mitte esindaja kaudu.

Kostja 1 nõuab hagejatelt ainult vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude

hüvitamist. TsMS § 178 lg 3 välistab üksnes menetluskulude kindlaksmääramise määruse

peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulude hüvitamise. Seega võimaldab

TsMS menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulude hüvitamist. See

tuleneb ka kohtupraktikast (nt Harju Maakohtu 3. novembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 2-06-

6060). Samuti on menetlusosalisel lepingulise esindaja kasutamisel õigus teha kõiki

toiminguid esindaja kaudu ning see, et kostja 1 oleks saanud päringuid ise teha, ei välista

nimetatud kulutuste hüvitamist. TsMS §-st 197 tuleneb, et kohus jätab hagi läbi vaatamata

üksnes kostjate vastava taotluse alusel. Seega jääb arusaamatuks määruskaebuse esitajate

väide, mille kohaselt ei olnud taotluse esitamine hagi läbi vaatamata jätmiseks vajalik

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 20. mai 2013 määrusega AS-i DNB Pank menetluskulude

kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduse ja määras kindlaks tsiviilasjas nr 2-11-42000

AS-le Pank DNB hüvitatava menetluskulude suurus kogusummas 2 472 eurot ning viivise

menetluskuludelt VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a määruse nr

137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2

kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 kr (12 782,33 eurot). Kostja

on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on õigusabiks teostatud

toimingud: hagiavaldusega tutvumine, taotluse koostamine (arve nr 1110027), hagejate

arvamusega tutvumine, kostjate seisukoha koostamine hagejatele (arve nr 1201010), vastuse

koostamine määruskaebusele (arve nr 1203034), ringkonnakohtu määrusega tutvumine (arve

nr 1204007), päringu koostamine Riigikohtule hagejate määruskaebuse menetlemise kohta,

e-kiri kliendile seoses hagejate määruskaebuse menetlemisega riigikohtus (arve nr 1206015),

taotluse koostamine hagi läbi vaatamata jätmiseks (arve nr 1207011), vastuse koostamine

määruskaebusele (arve nr 1210006), õigusabi kulu kokku: 2472 eurot. Tulenevalt eeltoodust,

ei ületa kostja õigusabi kulud lubatud sissenõudmise piirmäära ega menetluskulude katteks

tagatise nõudmise taotluses esitatud prognoosi.

Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kindlaksmääramisel mõistab kohus kulud välja

põhjendatud

ja

vajalikus

ulatuses.

Hageja

põhiseisukoht

kostja

menetluskulude

kindlaksmääramise taotlusele on, et kostja 1 menetluskulud on põhjendamatud ja

ebavajalikud, kuna kostja 1 on põhjendamatult kasutanud advokaadi abi. Riigikohus on oma

20. juuni 2006 lahendis nr 3-2-1-78-05 selgitanud, et asjaolu, et äriühing on palganud tööle

juristi, ei võta temalt õigust kasutada asja ajamisel kohtus advokaadi abi. Kohus nõustus

kostja seisukohaga, et kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust kontrollides hinnata, kas lepingulise esindaja

kasutamine on üldse põhjendatud. Juhul, kui kohus võtaks seisukoha lepingulise esindaja

kasutamise osas ning jätaks avalduse rahuldamata põhjusel, et lepingulise esindaja kasutamine

oli põhjendamatu, tekitaks see olukorra, kus kostja menetluskulud jääksid vaatamata

kohtumääruses märgitud jaotusele kostja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hagejad esitasid Tartu Maakohtu 20. mai 2013 määruse peale määruskaebuse, milles

palusid maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja teha uue määrus, millega jätta AS DNB

Pank menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata või alternatiivselt mõista

menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei ole maakohus hinnanud, kas iga arvel näidatud õigusabikulu on eraldiseisvalt

põhjendatud ja vajalik. Maakohus on üksnes üldistavalt nentinud, et vastustaja poolt tasutud

õigusabikulud on mõistlikud, kuna vastavad asja keerukusastmele ning mahukusele.

Kohtumäärusest ei nähtu, milliseid asjaolusid analüüsides on kohtus vastavale järeldusele

jõudnud. Maakohus on jätnud tähelepanuta määruskaebuse esitajate vastuväited konkreetsete

kulutuste põhjendamatuse osas;

2) ei ole maakohus kuidagi põhjendanud, milles seisneb vastustaja õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus TsMS § 175 lg 1 teise lause tähenduses. Üksnes asjaolu, et

lepingulise esindaja kulud jäävad allapoole õigusaktiga kehtestatud piirmäära ei tähenda, et

kulud oleksid ka otstarbekad ning proportsionaalsed;

3) ei oma tähendust maakohtu seisukoht, et kostja 1 on võrreldes menetluskulude katteks

tagatise nõudmise taotluses prognoositava õigusabi mahuga kandnud kulusid mitu korda

väiksemas mahus. Nimetatud taotluses lähtuti menetluskulude prognoosimisel asjaolust, et

eelduslikult on vajalik kahe tunnistaja ülekuulamine ning toimub vähemalt kaks kohtuistungit

(eelistung ja kohtuistung). Kuivõrd kohus pole hagiavaldust käesoleval juhul menetlusse

võtnud, oleks äärmiselt ebaõiglane mõista määruskaebuse esitajatelt välja lepingulise esindaja

kulu, mis moodustab koguni 35.5% kogu esimese kohtuastme menetluskulude katteks kohtu

poolt määratud tagatisest;

4) on vastustaja krediidiasutus, kelle vastu esitati hagi viimase majandustegevusega

seonduvalt ja kellel on olemas vajaliku pädevusega töötajad (juristid), mistõttu ei saanud

määruskaebuse esitajad mõistlikult eeldada, et vastustaja peab niivõrd lihtsa vaidluse

lahendamisel kasutama advokaadi abi. Kuna vastustaja suutis välist õigusabi kasutamata

esitada pankrotiavalduse, pidi vastustaja olema võimeline ilma välise õigusabita ka esitatud

pankrotiavalduses sisalduvaid väiteid vajadusel tõendama ja kaitsma;

5) on ekslik maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa kohus menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust

kontrollides hinnata, kas lepingulise esindaja kasutamine on üldse põhjendatud. Kohus saab

anda hinnangu sellele, kas selliste menetluskulude väljamõistmine on kooskõlas TsMS § 162

lg-ga 1 ja § 175 lg-ga 1;

6) on AS DNB Pank menetluskulud kantud nii vastustaja enda kui ka kostja II eest. Kostja II

ei ole iseseisvalt ühtegi menetlustoimingut teinud. Menetluskulude kindlakmsääramise

avaldusele lisatud tööaruandes nr 1201010 on õigusteenuse sisuna märgitud „Kostjate

seisukoha koostamine hageja 29. detsembri 2011.a arvamuse kohta.” Seega tuleb TsMS § 174

lg-ga 1 alusel kostja 1 poolt Avalduses esitatud menetluskulu jagada kahega, s.t kostja 1 saab

nõuda käesolevas menetluses maksimaalselt 1 236 euro hüvitamist. Kindlasti ei saa vastustaja

nõuda arve nr 1201010 alusel 367.20 euro hüvitamist, kuivõrd poole nimetatud summast

moodustab kostja 2 menetluskulu,

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5. AS DNB Pank vaidles määruskaebusele vastu

Vastustaja astuväidete kohaselt:

1) jääb vastustaja kõigi maakohtus esitatud väidete juurde ega hakka neid siinkohal üle

kordama;

2) kontrollis maakohus vastustaja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust nõuetekohase

põhjalikkusega ning jõudis õigele järeldusele, mille kohaselt on vastustaja poolt kantud

lepingulise esindaja kulud mõistlikud. Määruskaebuse vaidlustasid esitajad sõnaselgelt üksnes

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulu (84 eurot), kohtule esitatud

päringu kulu (40,80 eurot) ja 9. juuli 2012 taotluse kulu (187,20 eurot). Kohus ei pidanud

menetluskulude kindlaksmääramise kohtumääruses iga lepingulise esindaja poolt tehtud

toimingut ja toimingu tegemiseks kulutatud aega detailselt käsitlema, kuna kohus ei pea

kontrollima nende kulude vajalikkust ja põhjendatust, mille osas vastaspool ei ole vastuväidet

esitanud;

3) ei nähtu kohtumääruse põhjendavast osast, et maakohus oleks ainuüksi sellest, et

lepingulise esindaja kulud on piirmäärast väiksemad, teinud järelduse, et kulud on

automaatselt vajalikud ja põhjendatud. Samuti ei nähtu kohtumäärusest, et maakohtu järeldus,

mille kohaselt on vastustaja lepingulise esindaja kulud tervikuna vajalikud ja põhjendatud,

rajaneks üksnes vastustaja poolt prognoositud menetluskulude ja tegelike menetluskulude

võrdlusel;

4) on vastustaja poolt kantud menetluskulud valdavalt tingitud määruskaebuse esitajate poolt

tehtud põhjendamatutest menetlustoimingutest. Määruskaebuse esitajate tegevuse tulemusena

on kohtumenetlus kestnud kokku ca 3 aastat. Seda arvestades ei ole midagi tavapäratut selles,

et vastustaja tegelikud menetluskulud moodustavad 35,5% kohtu poolt määratud

menetluskulude tagatisest;

5) on kohtud käesolevas tsiviilasjas juba aktsepteerinud vastustaja õigust kasutada advokaadi

abi. Maakohus (24. jaanuari 2012 kohtumäärus) ja ringkonnakohus (4. aprilli 2012.a

kohtumäärus) leidsid vastustajate poolt esitatud eeldatavate menetluskulude tagatise taotluse

lahendamisel, et määruskaebuse esitajate poolt esitatud hagi menetlemisel saavad ja võivad

vastustajal tekkida hüvitamisele kuuluvad lepingulise esindaja kulud.

6. Kostja 2 esimeses kohtuastmes Airi Jansen-Uueda vaidles määruskaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole vastustaja kandnud tsiviilasjaga 2-11-42000 seotud menetluskulu kostja 2 eest.

Vastustaja lepinguline esindaja ei ole tsiviilasjas 2-11-42000 kostja 2 esindaja, kostja 2 on

isiklikult allkirjastanud kõik vastavad menetlusdokumendid ning ka menetlusdokumentide

päisest ei nähtu advokaadi esindusõigust;

2) ei tulene TsMS regulatsioonist, et menetlusosalised peaksid esitama kohtule oma

seisukohad erinevatel infokandjatel. Menetluse efektiivsuse huivides oli põhjendatud ühtsete

vastuste esitamine kohtule. Kostjal 2 on kõrgem juriidiline haridus, mistõttu ta esindas end

ise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu 20. mai 2013.a määrus tuleb menetlusõiguse

normi rikkumise tõttu TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles

maakohus rahuldas täielikult AS DNB Pank menetluskulude kindlaksmääramise ja

väljamõistmise avalduse, määras tsiviilasjas nr 2-11-42000 AS Pank DNB-le hüvitatavate

menetluskulude (õigusabikulude) suuruseks 2472 eurot ja mõistis nimetatud summa hagejatelt

V. Malmilt ja R. Põdralt solidaarselt AS DNB Pank kasuks välja.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS §-dest 659, 657 lg 1 p 2 ja 667

juhindudes

uue

määruse,

millega

rahuldada

AS

DNB

Pank

menetluskulude

kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt ning lugeda kostja vajalikuks ja

põhjendatud õigusabikuluks 1764 eurot, milline summa kuulub hagejatelt kostja kasuks

väljamõistmisele. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Kohtumääruse resolutsiooni p-d 1 - 3 tuleb lugeda sõnastatuks järgnevalt:

„1.

Rahuldada

AS

DNB

Pank

menetluskulude

kindlaksmääramise

ja

väljamõistmise avaldus osaliselt.

2. Määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-11-42000 AS-le Pank DNB hüvitatavate

menetluskulude suurus kogusummas 1764 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend neli)

eurot, mis koosneb õigusabikuludest.

3. Välja mõista hagejatelt Valter Malmilt ja Roland Põdralt kostja AS Bank DNB

kasuks menetluskuluna õigusabikulud solidaarselt summas 1764 (üks tuhat seitsesada

kuuskümmend neli) eurot. Välja mõistetud summad tuleb hagejatel kanda AS DNB

Pank arveldusarvele nr 9670000007803.“

Ringkonnakohus ei muuda maakohtu määrust resolutsiooni p 4 osas, mille kohaselt tuleb

Valter Malmil ja Roland Põdral alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras.

2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt ei oleks

käesolevas asjas hagejatelt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine üldse

põhjendatud tulenevalt sellest, et kostja 1 näol oli tegemist krediidiasutusega, kellel on endal

olemas vajaliku pädevusega töötajad (juristid) ning puudus vajadus advokaadi õigusteenuse

kasutamiseks. Õige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt ka vastavalt Riigikohtu praktikale

ei võta asjaolu, et äriühing on palganud tööle juristi, temalt õigust kasutada kohtus asja

ajamisel advokaadi abi. Käesoleva asja materjalide põhjal puudub alus väita, et kostja 1

kasutas advokaadi abi põhjendamatult ning oleks suutnud oma õigusi vajalikul määral kaitsta

ka üksnes oma õigusharidust omavate töötajate abiga. Äriühingu vastu kohtule hagi esitamisel

saab ja peab hageja ette nägema võimalust, et äriühing osaleb kohtumenetluses advokaadi

vahendusel, mistõttu ka sellega kaasnev kulu on hagejale mõistlikult ettenähtav.

3. Asjakohased ei ole määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et hagiavalduse esitamise

tingis täielikult kostjate õigusvastane käitumine hagejate suhtes. Hagiavalduse läbivaatamata

jätmine tulenes hagejate endi käitumisest (tegevusetusest, s.o menetluskulude katteks tagatise

andmata jätmisest), mistõttu tuleb hagejatel kanda ka sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi,

mh menetluskulude jaotamisega seonduvalt.

Põhjendatud ei ole ka määruskaebuses toodud väited, nagu oleksid kostja 1 menetluskulud

õigusabikulude näol kantud ühtlasi ka kostja 2 eest. Kohtule esitatud menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest õigusteenuse osutamise mahu

ja sisu kohta ei nähtu, et õigusteenust oleks osutatud mitmele isikule ning et see oleks kaasa

toonud õigusabiteenuse mahu suurenemise.

4. Maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusnormi sellega, et kohtumäärus on

olulises osas põhjendamata. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on küll

kohtu diskretsiooniotsus, kuid see ei tähenda, nagu ei alluks kohus kaalutlusõiguse teostamisel

mingitele normidele. Just diskretsiooniotsuste puhul on erilise tähtsusega otsustuste

põhjendamise kohustus, kuna üksnes see võimaldab kõrgema astme kohtul kontrollida,

missugustel kaalutlustel maakohus oma seisukoha kujundas ning kas arvesse on võetud kõiki

asjassepuutuvaid asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub osaliselt määruskaebuse esitajate seisukohaga, et väljamõistetud

menetluskulude suurus ei ole mõistlik ega põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud

poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Seejuures tuleb asja keerukuse hindamisel arvestada mh asjaoludega, kas menetluse käigus on

esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või

aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite

maht on tavapärasest suurem.

5. Ringkonnakohtu arvates tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel

arvestada muuhulgas asjaoluga, et käesoleval juhul ei ole kohtus toimunud tsiviilasja sisulist

arutamist. Kogu menetlus piirdus põhiliselt vaidlusega selle üle, kas ja missuguses summas

tuleb hagejaid kohustada TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel andma tagatise kostja eeldatavate

menetluskulude katteks.

Seega ei ole asjakohane lähtuda menetluskulude põhjendatuse hindamisel kostja prognoosist

selle kohta, milliseks ta arvas kujunevat oma õigusabile tehtavaid kulutusi asja arutamisel

maakohtus. Menetluskulude katteks tagatise taotlemisel pidi kostja lähtuma sellest,

missuguseks kujuneksid tema eeldatavad kulutused asja sisulise läbivaatamise korral.

6. Ringkonnakohtu arvates on osaliselt põhjendatud määruskaebuse esitajate seisukohad, et

arvestades menetluse käiku ja selle keerukusastet, samuti kostja 1 esindaja poolt tehtud

menetlustoimingute hulka ja sisu, puudus alus rahuldada kostja 1 menetluskulude

kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlust täies ulatuses.

Kostja 1 (AS DNB Pank) on esitanud tõendid, mille kohaselt on ta kandnud kulutusi

õigusabile järgmiselt:

1) arve nr 1110027 (31.10.2011) õigusabi kogumahus 4 h 34 min, tunnihinnaga 120

eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt on hagiavaldusega tutvumisele kulunud

6 minutit ja menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamisele (11 lk) 4 h

28 minutit. Kostjate poolt 19.10.2011.a maakohtule esitatud taotlusest nähtuvalt on

taotluses käsitletud ka asjas tasumisele kuuluva riigilõivu suurust leides, et hagejatel

tuleb tasuda täiendavat riigilõivu summas 159,78 eurot, millega maakohus hilisema

menetluse käigus nõustus. Taotlusele on lisatud hulk hagejate varalist seisundit

puudutavaid

dokumente

–

kinnistusraamatu

väljavõtted,

Maa-ameti

kinnisvaratehingute

statistika

väljavõtted,

hagejatega

seotud

äriühingute

majandusaasta aruanded ning ka äriühingute üld- ja isikuandmete ajaloo väljavõtted

äriregistrist.

Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse

koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 4 tundi ja 28 minutit vaatamata sellele, et

taotlusele lisati dokumente 68-l lehel. Tegemist on elektroonilistest registritest

kättesaadavate andmetega, mille hankimine ei ole eriliselt keerukas ega ajamahukas.

Ringkonnakohtu arvates tuleb lugeda arve nr 1110027 alusel hüvitamisele kuuluva

õigusabiteenuse mõistlikuks ja põhjendatud mahuks kokku 3 tundi, s.o 360 eurot;

2) arve nr 1201010 (31.01.2012) õigusabi kogumahus 2 h 33 min, tunnihinnaga 120

eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt on kulunud hagejate 29.12.2011.a

arvamusega tutvumisele 17 minutit ning kostjate seisukoha koostamisele (6 lk) selle

arvamuse kohta 2 h 16 minutit. Taotluses selgitas kostja täiendavalt oma kohtule juba

varem esitatud seisukohti asjas tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse ning

menetluskulude katteks määratava tagatise osas.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjaolu, et riigilõivu ja menetluskulude katteks

tagatise andmise osas oli kostja maakohtule juba eelnevalt oma seisukohad esitanud, ei

ole põhjendatud selles osas täiendava õigusteenuse osutamine arvel nr 1201010

näidatud mahus. Mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks hagejate vastuväidetega

tutvumisel ja kostjate omapoolse seisukoha koostamisel tuleb lugeda 1 h 45 min ning

arve nr 1201010 alusel kuulub seega hüvitamisele 210 eurot;

3) arve nr 1203034 (31.03.2012) õigusabi kogumahus 3 h 47 min, tunnihinnaga 120

eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus 3 h ja 47 minutit vastuse

koostamisele (8 lk) hagejate poolt esitatud määruskaebusele, milles hagejad

vaidlustasid maakohtu 24.01.2012.a määruse, millega maakohus kohustas hagejaid

andma tagatise kostjate eeldatavate menetluskulude katteks summas 10 320 eurot.

Kolleegium on seisukohal, et kuna ka määruskaebusele vastamisel tuli käsitleda

põhiosas menetluskulude katteks tagatise andmise põhjendatust ja määratava tagatise

suurust, mille kohta kostjad olid maakohtule oma seisukohti juba korduvalt avaldanud,

ei ole alust lugeda põhjendatuks vastuse koostamisele kulunud aega 3 h ja 47 min.

Ringkonnakohus loeb vastuse koostamisele kuluvaks mõistlikuks ja põhjendatud

ajakuluks 3 h, millest tulenevalt arve nr 1203034 alusel kuulub hüvitamisele 360

eurot;

4) arve nr 1204007 (30.04.2012) õigusabi kogumahus 14 minutit, tunnihinnaga 120

eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus nimetatud aeg Tartu

Ringkonnakohtu määrusega tutvumisele;

5) arve nr 1206015 (30.06.2012) õigusabi kogumahus 17 minutit, tunnihinnaga 120

eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus nimetatud aeg e-kirjavahetusele

Riigikohtuga (päring hagejate määruskaebuse menetlemise kohta) ja kliendiga.

Ringkonnakohus loeb eelnimetatud kahe arve kohaselt osutatud õigusabiteenuse

põhjendatud ja hüvitamisele kuuluvaks mahuks kokku 30 minutit. Kolleegium on

seisukohal, et üldjuhul peaks kohtudokumentidega tutvumisele kuluv aeg, samuti

päringute edastamine ja kliendiga suhtlemine, olema hõlmatud menetlusosalise

esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on

kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea ringkonnakohus kahtluse alla, et

õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide

koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga,

kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest,

missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.

Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses

ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule

menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega.

Eeltoodust lähtudes kuulub arvete nr 1204007 ja 1206015 alusel kokku hüvitamisele

60 eurot;

6) arve nr 1207011 (31.07.2012) õigusabi kogumahus 1 h 18 min, tunnihinnaga 120

eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus nimetatud aeg taotluse

koostamisele hagi läbivaatamata jätmiseks (3-l lk-l).

Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks aja- ja töömahuks taotluse

koostamisel 1 tund, kuna taotluse koostamine ei eeldanud keerukat õiguslike asjaolude

analüüsi. Hüvitamisele kuulub seega 120 eurot;

7) arve nr 1210006 (31.10.2012) õigusabi kogumahus 4 h 27 min, tunnihinnaga 120

eurot. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus 3 h ja 52 minutit vastuse

koostamisele (7 lk) hagejate poolt maakohtu 24.08.2012.a määrusele, millega

maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hagejate kanda. Lisaks kulus

35 minutit avalduse koostamisele menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Ringkonnakohus

on

seisukohal,

et

põhjendatud

ja

vajalikuks

ajakuluks

määruskaebusele vastuse koostamisel tuleb lugeda 3 tundi. Maakohtule esitatud

vastuses analüüsis vastustaja põhiosas TsMS §-de 168 ja 162 kohaldamist, s.o

menetluskulude jaotamisega seonduvat, kusjuures tegemist ei olnud keeruka õigusliku

analüüsiga. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud vastustaja taotlus hüvitada

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega kaasnenud õigusabikulu,

kuna TsMS § 178 lg 3 mõtte kohaselt jäävad menetluskulude kindlaksmääramisega

kaasnevad kulutused menetlusosaliste endi kanda. Seega kuulub arve nr 1210006

alusel hüvitamisele 360 eurot.

7. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et vastustaja (kostja) on oma lepingulise esindaja

vahendusel esitanud menetluses ca 2 aasta vältel kohtule kokku 5 menetlusdokumenti mahuga

vahemikus 3 lk kuni 11 lk. Asjas ei ole toimunud sisulist arutamist ning piirdutud on

menetluslikku laadi küsimuste lahendamisega, sh esmajoones menetluskulude katteks tagatise

andmise eelduste ning tagatise suurusega seonduvaga.

Arvestades eeltoodud kaalutlusi leiab ringkonnakohus, et kostja 1 esindaja poolt osutatud

õigusabiteenuse põhjendatud ja vajalikuks mahuks käesolevas tsiviilasjas tuleb lugeda 12

tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 120 eurot, millest järelduvalt hüvitamisele kuulub 1470

eurot. Sellele lisandub käibemaks 20 % summas 294 eurot ning kokku kuulub hagejatelt

kostja 1 kasuks menetluskulude katteks välja mõistmisele 1764 eurot.

8. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele käesoleva määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulud, mistõttu need kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/