1-13-6587/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. septembril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-6587 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi

O.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

O.O

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärtegude eest karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09. juulist 2013. a Kaitsja

advokaat Mare Laur Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada O.O KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust O.O-le Tartu Maakohtu 28. juuni 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5779 mõistetud karistuse, s.o nelja (4) kuu

pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista O.O-le (O.O) kümme (10) kuud vangistust.

2

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada O.O-le (O.O) mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kuussada (600) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab O.O järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama määratud alalises elukohas – XXX

2. tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata O.O

Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Kalevi 1, Tartu) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

O.O suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista O.O-lt kannatanu R.R.`le (isikukood: XXX; arveldusarve: XXX, Nordea pank) kahju hüvituseks tsiviilhagi kakssada nelikümmend (240) eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista O.O-lt riigituludesse sundraha nelisada kaheksakümmend (480) eurot ja kaitsjatasu kakskümmend üks(21) eurot ja 60 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et O.O on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või

arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

3 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus O.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise võttis

ööl vastu 20. oktoobrit 2012. a Tartus XXX korteris asunud seljakotist võõra vallasasja

omastamise eesmärgil ära R.R. kuuluva mobiiltelefoni Nokia Lumia 800 IMEI 352826055674339 koos selles sisalduva Soome SIM kaartiga, millega põhjustas R.R. varalist kahju 240 eurot.

Sellega pani O.O toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale

kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest

mõistetavat karistust, liites sellele Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 28. juunil 2012. a mõistetud 4 kuud vangistust ja mõista O.O-le liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada O.O-le mõistetav 10 kuud vangistust 600-tunnise üldkasuliku tööga, mille O.O on kohustatud ära tegema 2-aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil esitas O.O kohtule kaitsjast loobumise taotluse. Kohus selgitas O.O-le menetluslikke õigusi ning rahuldas kaitsjast loobumise taotluse.

Kohtuistungil andis prokurör Jüri Vissak ülevaate sõlmitud kokkuleppest ning jäi kokkuleppe juurde.

Süüdistatav O.O tunnistas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav , kokkuleppe sõlmimisel Lõuna Ringkonnaprokuratuuris oli kaitsja Mare Laur . O.O kinnitas, et ta sai kaasa rääkida kokkuleppe sõlmimisel; kogu menetlus on olnud temale arusaadav. O.O ja ta jäi kohtus kokkulepe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele.

4

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

O.Ouleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Kuriteoga tekitatud kahju osas on esitanud tsiviilhagi kannatanu R.R. summas 240 eurot.

Kohtuistungil O.O võttis hagi õigeks, tunnistas Raimond Soosaare poolt tema vastu esitatud tsiviilhagi nõuet 240 eurot.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §

1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud O.O poolt kannatanule varalise kahju tekitamine ja tema süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. O.O menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 21,60 eurot.

Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja O.O püsiva töökoha ning sissetuleku puudumist, on põhjendatud rahuldada O.O taotlus ning määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa ühe aasta jooksul.

Kohtunik