1-13-8377/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Helen Aasma

Tõlk

Oksana Mametova

Prokurör Katrin Kabel

Kaitsja süüdistatav loobus kaitsjast

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

L.L , ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: määratlemata;

emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: XXXXOÜ; kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 01.07.2013.a., kahtlustatavana kinni peetud 30.06.2013.a- 01.07.2013.a.

süüdistuses KarS § 121 järgi;

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.L KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud. Süüdi tunnistada L.L KarS § 215 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu.

Süüdi tunnistada L.L KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista . 4 (neli) kuud vangistust

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 30.06.–01.07.2013.a., s.o. 2 päeva

vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Kriminaalasi nr. 1-13-8377

2 KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 3 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata

täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 26.09.2013.a.

Määrata L.L Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

L.L ’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista L.L’ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot;

- kaitsjatasu summas 72 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda jooksul käesoleva kohtuotsuse 30 (kolmekümne) päeva

jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank,

221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-8377, L.L ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised: 1 CD-plaat salvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS § 9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 26.09.2013.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (26.09.2013.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

3 SÜÜDISTUS

L.L´it süüdistatakse selles, et tema 30.06.2013 kella 11.00 ajal XXXXasuva maja hoovis haaras kannatanul XX kahe käega kaelast ja kägistas teda ning seejärel haaras käega näost, põhjustades oma tegevusega kannatanule XX füüsilist valu ja tervisekahjustusevastavalt isiku läbivaatuse protokollile verevalumi vasakul pool kaelal ja punakas-sinist värvi hematoomi näo vasakul pool. Süüdistuse kohaselt, seega L.L, teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu põhjustanud muu kehalise väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti L.L 30.06.2013 kella 11.00 ajal XXXXasuva maja hoovis istus XX

kuuluvasse sõiduautosse Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXX , mis oli lukustamata ja võtmed olid süütelukus, ning omavoliliselt ilma antud auto omastamise eesmärgita sõitis sellega ilma omaniku Aleksandr Kuzmini loata maja hoovist ära. Auto oli L.L-i kasutuses kuni 30.06.2013 kella 15.15-ni, mil politseipatrull ta kinni pidas.

Süüdistuse kohaselt, seega L.L , võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega pani toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti L.L 30.06.2013 peale kella 11.00 juhtis Harjumaal, Rae vallas, Tuuliku teel mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXX , olles alkoholijoobe seisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõtmisviga ± 0,95 mg/l, lõplik näit 1,05 mg/l), millega rikkus LS § 69 lg1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses

on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Süüdistuse kohaselt, seega L.L, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu tsiviilhagi ei ole esitanud.

L.L ’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on L.L’i karistuseks KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2

kuud vangistust, KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 kuu vangistust ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, tuleb mõista lõplikuks

karistuseks 4 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.06.2013.a.-01.07.2013.a., so 2 päeva, mõistes karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust, mis tuleb jätta KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata,

kui L.L ei pane 18-kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab katseajal

KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15-ks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud

kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja sundraha.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava L.L ’i süüdi

tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et L.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 121, § 215 lg 1 ja § 424 järgi

ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele

kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd

tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 72 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme

kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu

hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts Kohtunik