1-08-2388/64 · 1-08-2388/64 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-2388

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-08-2388

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi sekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Julia Zautina

Kaitsja Priit Palmiste

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid J.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu J.T (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 18.09.2013.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 02.02.2016.a, millest esimeseks 10 (kümneks) - kuuks kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks

Vangla Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada J.T järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada J.T suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, sealhulgas B.I-ga, kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

4) mitte viibida baaris, klubis, restoranis ja muudes analoogsetes kohtades, kus müüakse alkoholi ning kus seda tarvitatakse;

5) hüvitada igakuiselt kannatanu Dmitri Godunovile kuriteoga tekitatud kahju – mitte

vähem kui 82 (kaheksakümmend kaks) eurot kuus ja esitada kriminaalhooldajale selle kohta tõend;

6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 10 (kümme) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

J.T vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja J.T-le .

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 22.08.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on

nõus võimalusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 23.09.2008.a kohtuotsusega tunnistati J.T süüdi KarS § 118 p 1, 3 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 7 aasta 4 kuu ja 18-päevase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Karistuse kandmise algus oli 23.09.2008.a ja lõpp on 02.02.2016.a.

J.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetav on täitnud temale koostatud individuaalse täitmiskava täies mahus, kehtivad

distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav elas enne vangistust aadressil XXXkoos

elukaaslase ja lastega. J.T on esitanud garantiikirja vabanemise korral XXX elektrikuna tööle asumise kohta. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist.

3

J.T kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et J.T

on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressil XXX,

elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Käesoleval ajal elab antud aadrsesil kinnipeetava abikaasa koos 2 alaealise lapsega. Töökoht peale vabanemist puudub, abikaasa on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama

J.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokurör Katrin Kabel edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei nõustu

Vangla arvamusega vabastada ennetähtaegselt J.T . Isik kannab karistust raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest, eelnevalt korduvalt karistatud, kuid ei ole karistustest

teinud järeldusi ega hoidunud kuritegude toimepanemisest. Karistusaja lõpp on 02.02.2016.a. ning käesoleval hetkel isiku vabastamine on ennatlik. Samuti ei saa ennetähtaegse vabastamise

puhul arvestada üksnes vangla poolt arvutatavat eeldatavat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsenti, vaid tuleks arvestada ka tegu, mille toimepanemise eest isik karistust kannab.

Kaitsja taotleb kohtuistungil J.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vangla

hinnangul on J.T suhtes vangistuse täideviimise eesmärgid täidetud. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Kinnipeetaval on olemas abikaasa toetus, samuti elu- ja töökoht.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et J.T võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik J.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

J.T kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega tekitati oht elule

ning mis tõi kaasa raske psüühikahäire. Kuriteo pani J.T toime katseajal, olles

eelnevalt karistatud samuti vägivallaga seotud süütegude eest. Kuigi J.T kannab

karistust esimese astme kuriteo eest ning toimepandud süüteod viitavad kinnipeetava vägivaldsusele, arvestab kohus, et vangistuses viib J.T esimest korda ning mõistetud

karistusest on ta ära kandnud ligikaudu 5 aastat vangistust. Kohus usub, et niivõrd pikk

karistusaeg on pannud J.T mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures lähtub kohus esitatud materjalidest, mille kohaselt on

J.T käitumine vanglas on olnud eeskujulik – ta on täitnud temale koostatud

individuaalse täitmiskava täies mahus ning kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla

materjalide kohaselt on isiku suhtes üks aegunud distsiplinaarkaristus 02.12.2008.a, s.o

vangistuse alguses, mis näitab, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid asutama, neist kinni pidama. Samuti arvestab kohus, et

kohtuistungil tunnistas J.T ennast toime pandud kuriteos süüdi, kahetses tehtut ning avaldas soovi kannatanut abistada, on kannatanuga suhelnud.

4

J.T ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtub kohus ka kinnipeetava tahtest vabaneda vangistustest elektroonilise järelevalve all. Kohtu hinnangul võimaldab J.T

tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust,

kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.T-le võimaluse tõestada, et ta on

asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast

vabanemist on J.T olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti lähedaste igakülgne

toetus, mis aitavad samuti kaasa J.T edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning

ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava

resotsialiseerimist mõjutavad positiivselt ka vanglas omandatud oskused – vangla materjalide

kohaselt on J.T

läbinud elektriku, puidupingitöölise ning kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse õppekavad täies mahus. Ka kohtuistungil avaldas kinnipeetav,

et vabanedes saab tööd elektrikuna ning vastava eriala omandas vanglas. Vangla materjalide

hulgas on olemas ka tõend XXX selle kohta, et ettevõte pakub kinnipeetavale tööd elektriku ametikohale.

J.T ennetähtaegset vabastamist toetab ka Vangla, hinnates üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosuse kahe aasta jooksul 12 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse 2 aasta jooksul 21 %, mis ei ole kõrged näitajad. Kohus usub, et süüdimõistetu on

nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik