3-12-2195/17 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2195 Haldusasi OÜ Eurowind kaebus Pärnu Maavanema 01.10.2012 korralduse nr „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92.0–170.0“ kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — OÜ Eurowind, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer; vastustaja — Pärnu Maavalitsus. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon

1. Võtta kaebusest loobumine vastu ja lõpetada haldusasja nr 3-12-2195 menetlus.

2. Määruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. OÜ Eurowind esitas 18.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Pärnu Maavanema 01.10.2012 korralduse nr 529 „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92.0–170.0“ kehtestamine“ osalist tühistamist (tl 3–10; 67–68). Kaebuse kohaselt tulenes kaebuse esitamine asjaolust, et teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.4 regulatsioon, mille kohaselt elektrituulikud võimsusega üle 0,2 MW ja masti kõrgusega üle 30m tuleb I klassi ja III klassi maanteest paigaldada vähemalt 2km kaugusele, vältimaks kahjulikku visuaalset mõju autojuhtidele, piirab tuuleenergeetika arendamist.

2. Kohus jättis kaebuse kahel korral käiguta (tl 58–61; 89–90), paludes kaebajal esmalt piiritleda, millises osas on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas populaarkaebusena avalikes huvides. Seejärel selgitas kohus mõlemas määruses, et subjektiivsete õiguste kaitseks on kaebajal planeeringut võimalik vaidlustada vaid konkreetset tuulepargi arendusala puudutavas osas.

3. 05.09.2013 esitas kaebaja kohtule kaebusest loobumise avalduse (tl 95). Avalduse kohaselt menetleb Pärnu Maavalitsus Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringut, mille raames esitas kaebaja vastuväited maanteest lähtuva puhverala ulatuse suhtes. Tuuleenergeetika teemaplaneering on käesolevaks hetkeks läbinud Siseministeeriumis järelevale menetluse ning järelevalvemenetluses jõuti otsuseni, et Pärnu Maavalitsus viib sisse tuuleenergeetika teemaplaneeringu seletuskirja Via Baltica maantee puhverala ulatuse osas tingimuse, et kui soovitakse rajada tuulikuid või tuuleparke lähemale kui 2km Via Baltica maanteest, tuleb igakordselt hinnata planeeritavate tuulikute mõju liiklusohutusele, sh nende negatiivset visuaalset mõju. Eeltoodu tähendab, et vastava hinnangu tulemusel on võimalik tuulikuid püstitada ka lähemale kui 2km maanteest. Kuivõrd Pärnu Maavalitsus viib tuuleenergeetika teemaplaneeringusse sisse regulatsiooni, mis võimaldab mõjude hindamise tulemusel tuulikuid püstitada ka lähemale kui 2km maanteest, puudub iseseisev vajadus Via Baltica teemaplaneeringu vaidlustamiseks. Kaebaja kinnitab, et on teadlik kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatule.

4. Kohtunõudega küsis kohus kaebusest loobumise avalduse suhtes ja menetluskulude taotlemise osas vastustaja seisukohta, selgitades kaebajale täiendavalt kaebusest loobumise tagajärgi (tl 101–102). Vastustaja märkis, et tal puuduvad kaebaja OÜ Eurowind kaebusest loobumise avaldusele vastuväited; menetluskulude osas vastustajal kohtule taotlusi esitada ei ole (tl 108).

5. HKMS § 153 lõike 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui kohus võtab loobumise vastu, lõpetab ta HKMS § 152 lg 1 punkti 3 ja § 155 lõike 4 järgi määrusega asja menetluse. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2). Kuivõrd kaebaja on kinnitanud, et ta on kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest teadlik (tl 95 pöördel), ning kuivõrd kohus on kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi ka täiendavalt selgitanud (tl 102), loeb kohus, et kaebaja on kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest teadlik. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Seega kuulub haldusasja nr 3-12-2195 menetlus HKMS § 152 lg 1 punkti 3 ja HKMS § 155 lõike 4 alusel lõpetamisele. HKMS § 108 lõike 7 kohaselt kannab kaebaja, kes kaebusest loobub, menetluskulud. Käesoleval juhul on vastustaja kaebaja poolt kaebusest loobumise taotlemisel menetluse lõpetamisega nõustunud, märkides, et tal puuduvad menetluskulud, mille väljamõistmist ta kaebajalt sooviks. Seega ei mõista kohus kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulusid.

6. Vastavalt HKMS § 104 lg 6 punktile 2 tagastatakse kaebusest loobumise korral enam kui 31,94-eurosest menetluses tasutud riigilõivust pool. Haldusasja materjalidest nähtuvalt tasuti kaebuselt riigilõivu 15 eurot (tl 57), mistõttu ei kuulu kaebajale riigilõiv tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik