1-13-8242/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-8242

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. septembril 2013.a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-8242 /13230102543/ Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi

M.M-i (M.M) süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Paul Pikma Süüdistatav M.M – isikukood: XXX; elukoht ja aadress:

XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: keskeriharidus;

emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta, töövõimetuspensionär;

karistatus: vastavalt karistusregistrile kehtivad kriminaalja väärteokaristused puuduvad.

Tõkend Kohaldatud tõkendit – elukohast lahkumise keeld – 23.02.2013.a KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 23.02.2013.a s.o 1 päev.

Kaitsja kohtuistungile kaitsjat ei soovinud

Kohus juhindus KrMS § 248, § 249, § 175, § 179, § 180, § 311-313, § 315

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.M KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel M.M i eelvangistuses viibitud aeg 23.02.2013, s.o 1 päev - arvata karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud ja 29 päeva vangistust.

1-13-8242

2 KarS § 73 lg 1, 3 alusel M.M ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui ta 3 - aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o 24. september 2013.a.

M.M i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata - kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M.M ilt mootorsõiduki - juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on M.M kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Mõista M.M ilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena - riigituludesse:

- sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 480 € (nelisada kaheksakümmend eurot);

- kriminaaltoimiku koopia kulu 0,45 € (45 eurosenti );

- advokaadi õigusabikulu summas 96 € (üheksakümmend kuus eurot).

KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.M, 1-13-8242, menetluskulu“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

M.M on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema

juhtis 23.02.2013 kella 00.11 ajal Tallinnas Punane tn 14A kuni Paekaare 54 mootorsõidukit

Audi A4 reg. nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,05 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,95 mg/l).

Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht

1-13-8242

3

kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani M.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

16.09.2013.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma, süüdistatav M.M ja tema kaitsja Toomas Bekker kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud.

KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust /23.02.2013/, seega karistuseks mõista 2 kuud 29 päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M.M ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt

kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

24. septembril 2013.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav

M.M tunnistas end KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult

süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ning, et ta nõustub

sõlmitud kokkuleppega. Prokuröri abi Paul Pikma taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava M.M-i

selgituse ja prokuröri abi arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et

menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav M.M

on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides

on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Süüdistatav M.M on varem kriminaalkorras karistamata, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta on töövõimetuspensionär. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg

1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et M.M tuleb süüdi tunnistada temale

esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. M.M-ile inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

1-13-8242

4 Süüdistatav M.M-ilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o

joobeseisundi tuvastamise kulu, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ning toimiku materjalidest koopia tegemise kulu ja sundraha riigituludesse.

Süüdistatav M.M ei tööta, on töövõimetuspensionär, seega kohtukulude kohene

tasumine käib talle ülejõu. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa

täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb menetluskulud tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.M, 1-13-8242, menetluskulu“.

Helve Särgava Kohtunik