1-13-8108/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-8108

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

24. septembril 2013.a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-8108 /13230200486/ Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi

K.G (K.G) süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav

K.G – isikukood: XXX; elukoht ja

aadress: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus:

keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXXOÜ; karistatus:

kriminaalkorras karistatud - 26.09.2011 Harju Maakohtu poolt

KarS § 424 alusel tingimisi 2 kuu pikkuse vangistusega katseajaga 18 kuud ja üheks kuuks mootorsõiduki juhtimise äravõtmisega, väärteokorras karistatud 29.08.2011 LS 2011 §

227 lg 2 alusel rahatrahviga 40 eurot, rahatrahv tasutud.

Tõkend Kohaldatud tõkendit – elukohast lahkumise keeld – 23.07.2013.a Kaitsja kohtuistungile kaitsjat ei soovinud

Kohus juhindus KrMS § 248, § 249, § 175, § 179, § 180, § 311-313, § 315

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K. KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus G

7 (seitse) kuud.

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 420 tundi

ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Määrata K.

G

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö

1-13-8108

tegemise ajal on K. kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud G kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX);

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

K. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta G muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K. -lt mootorsõiduki G juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on K. kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul G otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Mõista K. -lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena G riigituludesse:

- sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 480 € (nelisada kaheksakümmend eurot);

- kriminaaltoimiku koopia kulud 0,45 € (45 eurosenti );

- advokaadi õigusabikulud summas 72 € (seitsekümmend kaks eurot)

- joobe tuvastamise kulud 38 € (kolmkümmend kaheksa eurot).

KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.G , 1-13-8108, menetluskulu“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

1-13-8108

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

K.G on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 24.06.2013.a. kella 18.45 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tartu mnt 157 juures mootorsõidukit Subaru Impreza, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 2072T kohaselt tuvastati K.G uuringu läbiviimiseks võetud veres alkoholisisaldus ühes grammis veres 3,87 milligrammi, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani K.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

12.09.2013.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav

K.G ja tema kaitsja Gennadi Kull kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 7 (seitse) kuud.

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 420 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Määrata K.G üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on K.G kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5-ks kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

24. septembril 2013.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav

K.G tunnistas end KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. Prokuröri abi Natalja Kutepova taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

1-13-8108

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava K.G selgituse ja prokuröri abi arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.G on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Süüdistatav K.G on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et K.G tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. K.G-le inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdistatav K.G-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o joobeseisundi tuvastamise kulu, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ning toimiku materjalidest koopia tegemise kulu ja sundraha riigituludesse.

Kohtukulude kohene tasumine käib talle ülejõu. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb menetluskulud tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.G , 1-13-8108, menetluskulu“.

Helve Särgava Kohtunik