1-13-981/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr . 1 13-981 –

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Jana Kaaver Otsuse tegemise aeg ja koht 25.septembril 2013

. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-981 Kriminaalasi J.P vastu esitatud süüdistus KarS § 201 lg.1 ja KarS § 169 järgi

. Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: J.P (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 11 klassi, töökoht või õppe ei õpi ega tööta asutus- , varem kriminaalkorras karistatud, karistus kustunud, väärteokorras üks kehtiv karistus ;

elukohast lahkumise keeld kuni 22.11.2013; Tõkend:

Kaitsja: vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroo Lai t. 11 Rakvere 44308, e-post: lembitnirgi@hot.ee

Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto;

Kohtuistungi toimumise aeg 24., 25.. september 2013. a.

Juhindudes KrMS

§ 250, § 248, §311, § 313 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, lg.5 p.1, p.2, p.3, § 175 lg.1 p.2, p.4, p.5, p.9, ,

§ 180 lg.1 § 192, § 310 lg.1, VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, § 127 lg.1, lg.4, § 128 lg.3, maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

1.

Süüdi tunnistada J.P KarS § 201 lg.1 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis)

kuud vangistust.

2.

) kuud Süüdi tunnistada J.P KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus vangistust.

Moodustada J.P-le liitkaristus KarS § 64 lg.1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendam ) kuud vangistust. ise teel, mõistes J.P-le liitkaristuseks 8 (kaheksa

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et vangistust ei pöörata täitm isel, kui J.P 18-(kaheksateist) kuulise katseaja

jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi :

1) a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukoh s –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg2 p1 alusel kohustada J.P asuma katseajal heastama kuriteoga tekitatud kahju vähemalt osaliselt, kohustusega tasuda igakuiselt 24.ndaks kuupäevaks alates 24.10.2013.a. vähemalt 30 eurot kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx tekitatud kahju katteks, kahjuhüvitis kanda xxxxxxxxxxxxxxxxx kontole nr. 10010023283017 SEB. Tsiviilhagi summas 4282.16 eurot rahuldada xxxxxxxxxxxxxxn kasuks ja välja mõista J.P-lt .

KarS § 75 lg2 p4 alusel kohustada J.P otsima endale töökoha hiljemalt 01.12.2013.a.

KarS § 75 lg2 p6 alusel kohustada J.P täitma ülalpidamiskohustust vastavalt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tsiviilkohtu otsustele nr 2-12-32018 ja 2-11-59420.

Määrata J.P katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldaja järelevalve alla.

3. Rahuldada xxxxxxxxxxxxxxn (end.xxxxxx tsiviilhagi summas 4282,16 (neli tuhat

kakss senti)

ada kaheksakümmend kaks eurot 16 eurot ning mõista J.P-lt välja xxxxxxxxxxxxxxxx(end. xxxxxx tekitatud kahju katteks 4282,16 kasuks õigusvastase teoga eurot.

Tõkend elukohast lahkumise keeld J.P suhtes jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. -

Kriminaalmenetluse kulud:

J.P menetluskulud on: 1) sundraha 480 eurot; 2) tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 319,20 eurot ja kohtueelses menetluses 302,40 eurot. 621,60 eurot. Kokku tasu õigusabi eest 3) kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 1,35 eurot. 4)kutsete saatmise kulu 4,05 eurot. 5)kannatanutele välja makstavad summad.

Kokku on J.P praegu teadaolevad menetluskulud 1107 (

üks tuhat ükssada seitse eurot. )

Määrata, et J.P tuleb tasuda menetluskulude hüvitisena ri 1107 (üks

igi tuludesse tuhat ükssada seitse) eurot.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011

SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr .

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1 “ -13-981 J.P , menetluskulu”.

Kannatanutele hüvitamisele kuuluvate summade selgumisel määratakse nende hüvitamine KrMS § 192 alusel.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku

kokkuleppemenetlust reguleeriv

ate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud - karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. K 25.septembril 2013.a. ohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

Kohtule on menetlemiseks esitatud J.P-le esit atud järgmine süüdistus:

J.P selles, et tema ajavahemikul novembrist 2008 kuni juuli 2010 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Ringtee 6 jätkuva kuriteona olles eelnevalt saanud oma valdusesse võõrad vallasasjad so tema vennale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvad sõiduauto BMW 318i reg nr 345 THG väärtusega 1917,35 eurot, Nike heledad kilepüksid väärtusega 57,52 eurot, sinise Adidase dressipluusi väärtusega 31,96 eurot, punase- Adidase selakoti punase-mustaga valgekirju Adidase dressipluusi väärtusega 31,96, väär särgi Adidase ( beež) väärtusega 6,39, Nike musta suure spordikoti tusega 22,37 eurot, t-

väärtusega 52 eurot, Nike halli talvejope väärtusega 191,73 eurot, Nike kaks heledat T särki kokku 9,59 eurot, Columbia tumepruuni talvetagi 191,73 eurot, Columbia punase-halliga talvejope väärtusega 95,87 eurot, käekella Casio 102,19 eurot, suured seinakellad 2 tk kokku 9,59 eurot, musta käekella QQ väärtusega 10 eurot, halli duubelmaki Panasonic väärtusega 140,61 eurot, muusikakeskuse AIWA väärtusega 351,51 eurot, videomaki Samsung väärtusega 63,91 eurot, must diktofoni Sanyo väärtusega. 63,91 eurot, must kassettplayeri Tompson väärtusega 31,96 eurot, Jack&Jonesi mustad teksapüksid väärtusega 115,04, akutrelli Boch väärtusega 127,82 eurot, Panasonicu hõbedased kõrvalkapid väärtusega 31,96 eurot, mägijalgratta Classic Sport väärtusega 511,29 eurot, toidunõude komplekti 12 inimesele väärtusega 63,91 eurot, tööriistakasti maksumusega 30 eurot koos kasti sisuga (kruvikeerajad jne) 20 eurot, kokku esemeid 4282, 16 euro väärtuses, kasutades internetiportaali osta.ee müüs maha eelnimetatud esemed erinevatele isikutele ja omastas nende müügist saadud raha, seega pööras need ebaseaduslikult enda kasuks. Seega J.P lle pannes toime valduses oleva võõra vallasasja ja ta usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, pani toime KarS §

201 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.P selles, et tema lapsevanemana olles kohustatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.11.2012.a. kohtuotsusega maksma väljamõistetud igakuist elatist summas 145 eurot xxxxxxxxxxxxxxxxx kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni, hoidub alates kohtuotsusest kuritahtlikult kõrvale lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, mis seisneb selles, et ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi maksmiskohustuse täitmiseks, omades võlgnevust 26.08.2013.a. seisuga summas 1740 eurot. Peale selle selles, et tema lapsevanemana olles kohustatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.04.2012.a. kohtuotsusega maksma väljamõistetud igakuist elatist summas kokku 290 eurotxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi kasuks kuni nende täisealiseks saamiseni, hoidub alates kohtuotsusest kuritahtlikult kõrvale lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, mis seisneb selles, et ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi maksmiskohustuse täitmiseks, omades võlgnevust seisuga 05.06.2013 on 3632,11 eurot. Seega J.P pannes toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, pani toime KarS § järg i kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasi on kohtule menetlemiseks saabunud süüdistuses KarS § 201 lg.1 ja § 169 järgi üldmenetluses. Kohtuistungil 23.septembril esitas prokurör kohtule taotluse võimaldada kokkuleppeläbirääkimiste pidamist, kuna süüdistatav ja kaitsja on sellekohast soovi avaldanud. Süüdistatav J.P

ja tema kaitsja soovisid võimalust kokkuleppeläbirääkimisteks.

Pärast vaheajalt saabumist taotles prokurör asja lahendamist kokkuleppemenetluses, kohtule esitati kriminaalasjade toimikud ja kokkulepe.

Kohus kontrollis kokkuleppemenetluse eeldusi. Süüdistatav kinnitas soovi lahendada asi kokkuleppemenetlusega. Kannatanud on sellekohased nõusolekud andnud (tl.11 IIIkd, tl. 7 IIkd, tl.100 Ikd ).

Kohus KrMS § 250, § 247 alusel määras: lahendada J.P süüasi kokkuleppemenetluses. Sama kriminaalasjaga on ühendatud ühte menetlusse ka teine kriminaalasi J.P süüdistuses KarS § 169 järgi (kriminaalasi nr . 1-13-8517 ).

Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Kuna süüdistataval ei ole varasemaid arvessevõetavaid karistusi, kuid tsiviilnõuded on suured, siis tuleb rääkida vangistusest, mida on võimalik tingimisi kohaldada. On moodustatud liitkaristus

ük ja määratud lisakohustusena kahju hüvitamise sikkaristustest raskeima suurendamise teel kohustus. Lisakohustuseks on määratud ka kohustus asuda tööle määratud tähtajaks ja kohustus tasuda kohtuotsustega välja mõistetud elatisenõudeid. Elatisenõudeid t siviilhagina eraldi ei ole ja elatist tuleb maksta varasemate kohtuotsuste alusel. xxxxxxxxxxxxxxxi (varem xxxxx) tsiviilhagi kuulub huldamisele. ra Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

J.P nud, kokkuleppest aru saanud ja ta kinnitab, et ta on süüdistusest aru saa nõustub kokkuleppega. andis selgituse kokkuleppe sõlmimise kohta: tal ei xxxxxxxxxxxxx olegi midagi öe tõendeid esitanud, et tal tulebki nendega nõustuda lda, kannatanud on selliseid

ja järelikult ongi need teod toim . On õige, et kohtud on varem elatise välja mõistnud e pannud ja raha ta maksnud ei ole, niipalju kui välja mõistetud oli, tal ei olnud ja ta ei teadnud, et võib vähem maksta. Oma palga palus ta teise isiku arvele kanda, kuna ta enda arved olid arestitud ja kogu laekuv raha

oleks ära võetud. Talle on selgitatud, et elatist peab jooksvalt edasi maksma ja ta püüab seda teha. Töölemineku lisakohustuse täitmine ei ole suur probleem, tal on erinevaid oskusi ja töö ta leiab. On võimalik, et tal tuleb elukohta vahetada, on aru saanud, et kriminaalhooldajalt peab nõusolek olema. Nõustus kokkuleppega, sest saab aru, et muid väljavaateid ei ole.

Süüdistatava kaitsja palub teha kohtuotsuse kokkuleppe alusel. Ei ole aluseid taotleda õigeksmõistvat otsust. Kokkuleppemenetluse käigus on kaitsealune saanud palju selgitusi, tal on nüüd selgus elatise maksmise asjus ja ta hakkab makseid tegema. Süüdistatavakannatanute suhted on keerulised. Kaitsja on põhjalikult teinud tööd kahju hulka kuuluva sõiduauto väärtuse kindlakstegemiseks ja tulemus on umbes selline nagu tsiviilhagis näidatud. Kaitsja palub kokkuleppe kinnitada kui süüdistatava tõelise tahte väljenduse.

Menetluskulusid, s.h. sundraha vähendada arvestades suuri elatisenõudeid ja rasket majanduslikku olukorda. Võimaldada tasumisele kuuluvat menetluskulu summat maksta 12 kuu jooksul.

Kohtu seisukoht

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et J.P tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ja mõista kokkuleppekohane karistus.

Kokkuleppes sisaldub: Kuriteo kvalifikatsioon:

KarS § 201 lg1 ja §

169.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

te KarS § 169 osas võlgnevus sissenõudmine toimub tsiviilkohtu otsuste alusel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi summas 4282.16 eurot. ;

Karistuse liik ja määr: KarS § 201 lg1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust. järgi toimepandud kuriteo KarS § 169 eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kokku 8 (kaheksa kuud ) vangistust .

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.P vangistust

ei pane toime uut tahtlikku

18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)

- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elada kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg2 p1 alusel kohustada J.P asuma heastama katseajal kuriteoga tekitatud kahju vähemalt osaliselt, kohustusega tasuda igakuiselt 24.ndaks kuupäevaks alates 24.10.2013.a. vähemalt 30 eurot kannatanu J.P-le tekitatud kahju katteks a/a 10010023283017 SEB. Tsiviilhagi summas 4282.16 eurot rahuldada xxxxxxxxxxxxxxxxkasuks ja välja mõista J.P-lt.

KarS § 75 lg2 p4 alusel kohustada J.P otsima endale töökoha hiljemalt 01.12.2013.a.

KarS § 75 lg2 p6 alusel kohustada J.P täitma ülalpidamiskohustust vastavalt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tsiviilkohtu otsustele nr 2-12-32018 ja 2-11-59420.

Kohus uuris kriminaalasjade toimikutes olevaid materjale ja on seisukohal, et toimikutesse kogutud tõendid tõendavad J.P-le esitatud süüdistusi KarS § 201 lg.1 ja § 169 -

järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemist J.P poolt. Seega on esitatud süüdistused õigesti kvalifitseeritud ja kvalifikatsioone määrates ei ole seadusest kõrvale kaldutud. Kuriteoga tekitatud kahjude kohta on toimikusse esitatud piisavalt tõendeid, et nende alusel lugeda kahjusumma xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtekitatud kahju kohta tõendatuks. Seega on alust lugeda, et kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus on määratud õigesti ja neis on kokkuleppele jõutud põhjendatult. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, § 127 lg.1, lg.4, § 128 lg.3 ja

§ 132 lg.1 alusel, kuna J.P tegevuse tulemusena on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx(endine xxxxx) jäänud ilma temale kuulunud esemetest. Väljamõistetav kahjuhüvitis vastab uute samaväärsete asjade soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohus leiab, et kokku lepitud karistus vastab nii toimepandule kui ka toimepanija J.P isikule. Kuna ta ei ole varasemalt karistatud (kehtivad karistused puuduvad), tuleks tema karistusena kõne alla esmalt rahaline karistus. Rahalise karistuse kohaldamine oleks sobimatu isikule, kellel on suured rahalised kohustused, mida ta väidetavalt rahapuuduse tõttu täita ei ole suutnud. Seetõttu tuleb valida karistus, mis täiendavaid väljaminekuid kaasa ei too. Selline karistus on vangistus põhjendatud määras. Sellises vangistuses on kokkuleppes kokku lepitud ja on kohane mõista see karistus tingimuslikult minimaalse katseajaga. Võttes arvesse, et isik ei ole pikka aega täitnud tsiviilasjades tehtud kohtuotsustest tulenevaid rahalisi kohustusi ja on oma töösuhteid ja saadavat tulu varjanud, siis on põhjendatud lisakohustuse abil nõuda töösuhete ametlikku vormistamist. Arvestades kahjunõudeid, on põhjendatud lisakohustuste määramine kahju hüvitamiseks. Kohus kontrollis kohtuistungil küsimuste abil, et need lisakohustused on täidetavad.

Kriminaalmenetluse kulud

Menetluskuludeks on sundraha summas 480 eurot. Tasu kaitsja õigusabi eest on: kohtueelses menetluses 302,40 eurot (tl. 102, 118, 50-51) ja kohtumenetluses 319,20 eurot.

Kokku tasu õigusabi eest 621,60 eurot. Kutsete saatmisega seotud kulud 4,05 eurot ja toimiku paljundamise tasu 1,35 eurot. Kannatanud on esitanud avaldused neile sõidukuludega kohtusse tekkinud kulude hüvitamiseks ja ka need kulud kuuluvad süüdistavalt väljamõistmisele KrMS § 192 alusel. Kuluhüvitis määratakse kindlaks kohtu määrusega. Kokku teadaolevad menetluskulud 1107 eurot.

KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks m jale makstud tasu ja § 175 lg.1 ääratud kaits p.9 järgi sundraha, § 175 lg.1 p.2 järgi kannatanutele makstavad summad.

Kohus ei pea põhjendatuks kaitsja taotlust vähendada hüvitatavaid menetluskulusid. J.P on täisealine parimas töömeheeas meesterahvas, kellel puuduvad objektiivsed takistused mistahes tulu teenimiseks ja sissetuleku saamiseks. Seetõttu ei esine menetluskulude vähendamise aluseid KrMS § 180 lg.3 järgi ja need tuleb süüdimõistetult välja mõista. Kohus jätab rahuldamata ka menetluskulude ajatamise (pikendamise) taotluse, kuna menetluskulude tasumine on seaduse kohaselt võimalik pikema tähtaja jooksul kui on taotletud aasta ja määrates kulude tasumise aasta peale satub nii süüdistatav kui ka temalt elatise saamiseks õigustatud lapsed ebasoodsamasse olukorda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag