1-13-6659/5 · 1-13-6659/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Aive Uueni

Tõlk

Oksana Mametova

Prokurör Kelly Kruusimägi

Kaitsja Marina Leis

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

U.Z, ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: VF; emakeel: vene

keel; haridus: keskharidus; töökoht: XXXOÜ; kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati: 16.02.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat. Vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 10.10.2011.a. Kehtivaid väärteokaristusi ei ole.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.11.2012.a., kahtlustatavana kinnipidamine 14.11.2012.a-16.11.2012.a.

süüdistuses KarS § 121 järgi;

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada U.Z KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega . 5 (viis) kuud

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.11.-16.11.2012.a., s.o 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 3, § 74 lg 5 alusel asendada U.Z-ile mõistetud 4 kuud 27 päeva

vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi

üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga ja 294 (kakssada üheksakümmend neli) tundi

määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada U.Z-i täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: Kriminaalasi nr. 1-13-6659

2

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata U.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.09.2013.a.

U.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

XXX’i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 ja VÕS § 1043 tulenevalt täies

ulatuses ning mõista U.Z-ilt välja XXX’i kasuks 135,14 eurot, mis kanda XXX’i arveldusarvele nr XXXXXXXXKrediidipank.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista U.Z-ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot;

- kaitsjatasu summas 139,20 eurot;

- koopiakulud summas 0,45 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda käesoleva kohtuotsuse 30 (kolmkümmend) päeva jooksul

jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank,

221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-6659, U.Z

ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised: 1 CD-plaat helisalvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS § 9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 25.09.2013.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (25.09.2013.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

3 SÜÜDISTUS

U.Z-i süüdistatakse selles, et tema pani

14.11.2012.a kella 14:00 ajal Tallinnas

aadressil Ümera 3 asuva maja juures toime kannatanu XXX’i kehalise väärkohtlemise, mis

seisnes selles, et Janek Räikinen lõi kannatanut vähemalt 3 korda rusikaga näopiirkonda.

Seejärel lõi U.Z kannatanut üks kord jalaga näopiirkonda. Oma tegevusega põhjustasid Janek Räikinen ja U.Z kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – marrastused ja verevalumid.

Seega pani U.Z toime teise inimese peksmise, millega põhjustas valu ja tervisekahjustuse, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanule XXX’ile on tekitatud varaline ja moraalne kahju, mille osas on XXX esitas tsiviilhagi summas 135,14 eurot.

U.Z-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on U.Z’ karistuseks KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud

vangistust, millest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata eelvangistuses viibitud aeg

14.11.2012 kuni 16.11.2012.a, s.o 3 päeva vangistust ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks

karistuseks mõista 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 ja § 69 lg 1 alusel tuleb

mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga 294 tundi, arvestusega, et ühele päevale

vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 4 alusel tuleb määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud, mille kestel peab Viktor Kuusik täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo

kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt

kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on kokkuleppe kohaselt süüdistatavale selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava U.Z-i süüdi

tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et U.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle

karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse

4 kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st

1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks koopiakulud summas 0,45 eurot ning kaitsjatasu summas 139,20 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei

esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine.

Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu XXX, summas 135,14 eurot. Antud juhul on süüdistatav U.Z kohtuistungil tsiviilhagi täielikult omaks võtnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3

vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes

rahuldab kohus kannatanu XXX’i tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318; TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3; VÕS § 1043.

Merle Parts Kohtunik