3-12-498/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-498 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 7. juuni 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuni 2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses vägivalla tarvitamisega kaebaja suhtes ning tikkude ja tubaka äravõtmisega.

2. Tartu Halduskohus tagastas 28. märtsi 2012. a määrusega N. Lilitškini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna N. Lilitškin ei kõrvaldanud Tartu Vanglale esitatud kahjunõudes esinenud puudusi, mistõttu ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohteelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

3. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2012. a määruse tühistamiseks määruskaebuse. Koos määruskaebusega esitas N. Lilitškin taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 13. aprilli 2012. a määrusega rahuldamata N. Lilitškini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2012. a määrusele ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks.

5. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2012. a määrusele määruskaebuse osas, millega kaebaja menetlusabi taotlus jäeti rahuldamata.

2

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. veebruari 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2012. a määruse muutmata.

7. N. Lilitškin esitas 19. märtsil 2013 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 25. veebruari 2013. a määrusele. Riigikohus tagastas 2. mai 2013. a määrusega N. Lilitškini määruskaebuse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puudust.

8. Tartu Halduskohus teavitas 8. mai 2013. a kirjaga kaebajat Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2012. a määruse jõustumisest ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja. Kaebaja ei tasunud ettenähtud tähtaja jooksul nõutavat riigilõivu, mistõttu tagastas Tartu Halduskohus 21. mai 2013. a määrusega N. Lilitškini määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2012. a määrusele.

9. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 21. mai 2013. a määrusele määruskaebuse.

Koos määruskaebusega esitas N. Lilitškin taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

10. Tartu Halduskohtu 7. juuni 2013. a määrusega jäeti N. Lilitškini menetlusabi taotlus rahuldamata ning tagastati määruskaebus Tartu Halduskohtu 21. mai 2013. a määrusele. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusabi andmisel lähtuda HKMS § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1. N. Lilitškini isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse esitamist on olnud 240 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud väljaminekuid, mida võiks sissetulekust maha arvata, on kokku 168 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 36 eurot, mistõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotlus jätta rahuldamata, kuna eeldatavad menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.

Kohtul on lähtudes HKMS § 187 lg-st 4 ja HKMS § 120 lg-st 3 õigus kaebus tagastada, kui kaebaja jätab tähtaja jooksul puuduse kõrvaldamata. HKMS § 116 lg 6 ls 2 kohaselt tuleb pärast menetlusabi taotluse lahendamist anda riigilõivu tasumiseks mõistlik tähtaeg, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Halduskohtu hinnangul on käesoleval juhul vastav taotlus esitatud põhjendamatult. Kaebajal oli võimalus tasuda riigilõiv määruskaebuselt Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2012. a määrusele, kuna kaebajal oli piisavalt vahendeid esialgse kaebuse esitamisel, mida tõendab Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2012. a määruse jõustumine. Kaebajal oli võimalik riigilõiv tasuda ka täiendava tähtaja jooksul, mille halduskohus andis kaebajale 8. mai 2013. a kirjaga, kuid kaebaja ei tasunud riigilõivu, mistõttu tagastati kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 21. mai 2013. a määrusega. Kaebaja esitas viimati nimetatud määrusele määruskaebuse, teades, et menetlusabi taotlus jääb rahuldamata samal põhjusel, mis käesolevas asjas esitatud esialgse määruskaebuse puhul – kaebajal on piisavalt sissetulekuid. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja takistab kohtumenetlust pahatahtlikult. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud kaebajale riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja andmine vastavalt HKMS § 116 lg-le 6.

Kuna N. Lilitškin ei ole Tartu Halduskohtu 21. mai 2013. a määrusele määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, kuulub tema määruskaebus HKMS § 206 lg 1 ls 2 ja § 187 lg 3 p 3 alusel tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 7. juuni 2013. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendused:

3

a) Kaebajal puudub sissetulek, kuna vangla ei taga talle tööd. Seetõttu tuleb enne riigilõivu tasumise nõudmist kohustada vangla direktorit võimaldama kaebajal töötada. Sissetulekuna ei saa käsitada kaebaja isikukontole laekunud ühekordseid annetusi. b) Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-95-10 kohaselt oleneb riigilõivust vabastamine mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel sellest, kuivõrd intensiivselt sekkuti õigustesse, mille rikkumise eest hüvitist nõutakse. Riigikohus on sedastanud lahendites nr 3-3-1-89-09 ja 3-3-1-12-10, et kui halduskohtusse esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamist ja taotletakse kahju hüvitamist, peab kohus hindama, kas on põhjendatud kaebuses väidetud kehavigastus või muu tervisekahjustus. Kui see on põhjendatud, tuleb kohaldamisele riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu esitatud põhjendustega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise vajaduse puudumise ning määruskaebuse tagastamise osas ning ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Ringkonnakohus peab alljärgnevalt vajalikuks vastata mõningatele määruskaebuses esitatud seisukohtadele.

14. Kaebaja märkis määruskaebuses, et tal puudub sissetulek ning summa, mille kohus on võtnud arvesse sissetulekuna, on moodustunud ühe kaebaja jaoks tundmatu isiku ühekordsetest annetustest. Riigikohtu halduskolleegium sedastas 12. märtsi 2013. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid kui ühekordseid laekumisi. Kinnipeetava isikukonto väljavõttest (tl 87–87p) nähtub, et 13. märtsil, 9. aprillil ja 3. mail 2013 laekus kinnipeetava vanglasisesele arvele vastavalt 50, 70 ja 120 eurot. Võttes arvesse Riigikohtu seisukohta sissetuleku mõiste käsituse osas, tuleb viidatud summat siiski arvestada kaebaja maksevõimelisuse hindamisel.

15. Kaebaja on viidanud ka sellele, et vanglal tuleb tagada kinnipeetava tööga hõivatus. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul küll kohustatud töötama, aga vangla ei ole kohustatud tulenevalt VangS § 38 lg-st 1 kinnipeetavat tööga kindlustama. Järelikult ei oma kaebaja esitatud väide antud juhul tähtsust.

16. Määruskaebuses esitatud viited Riigikohtu määrustele haldusasjades nr 3-3-1-89-09 ja nr 3-3- 1-12-10 ei ole antud juhul asjakohased, kuna Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2012. a määrus, millega tagastati kaebaja kaebus, kuna N. Lilitškin ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, on jõustunud.

17. Tulenevalt eelpool esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuni 2013. a määrus muutmata.

Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene