1-13-7290/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.september 2013.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 13– 7290 (13230200207)

Kohtunik

Aulike Salo

Sekretär

Liilia Kesküla

Prokuröri abi

Natalja Kutepova

Menetluse liik

kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: I.E , isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; õpib ; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral ja väärteokorras korduvalt Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.E KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 5 (viis) kuud. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.05.2013.a, s.o 1 (üks) päev, seega ärakandmisele kuulub vangistus 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 4 kuud ja 29 päeva, see on 149 päeva vangistust, üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 4 alusel on I.E kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

-

elama oma alalises elukohas XXX;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 12 (kaksteist) kuud ning allutada I.E üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on I.E kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. I.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista I.E-lt riigituludesse menetluskulud:

-

sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot

-

toimikust koopia tegemise kulud – 0.45 eurot

-

tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 64.80 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda - tasu joobe tuvastamise uuringu läbiviimise eest – 132.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „I.E, 1-13-7290, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

I.E süüdistatakse selles, et tema juhtis 03.05.2013.a kella 02.45 ajal Tallinnas Narva mnt 90, suunaga Pirita poole mootorsõidukit Lexus IS250, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoobes), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, nõudeid. Seega pani I.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest I.E-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust, s.o 03.05.2013.a, seega karistuseks mõista 4 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi üldkasuliku tööd, seega kandmisele kuulub 298 tundi üldkasuliku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on I.E kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1

– 6 ettenähtud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. I.E nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava I.E selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav I.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb I.E temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab I.E süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna I.E on üliõpilane, kes ei tööta, siis on ilmselge, et menetluskulude täies mahus hüvitamine on I.E-le ebamõistlikult koormav. Arvestades ka süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid peab kohus võimalikuks jätta tasu joobe tuvastamise uuringu läbiviimise eest summas 132.00 eurot riigi kanda. Seega tuleb I.E-lt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha

480.00 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5 alusel tasu õigusabi osutamise eest 64.80 eurot ning toimikust koopia tegemise kulud 0.45 eurot. Samas arvestades väljamõistetud summa suurust ja I.E olevate rahaliste vahendite piiratust, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; 179; 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo

Kohtunik