1-12-9471/18 · 1-12-9471/18 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Ärakiri 1-12-9471

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2013. a

Kärdla Kriminaalasja number 1-12-9471 (12250100925) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kriminaalasi P.L 121 etluses süüdistus KarS § järgi üldmen Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav

P.L - elukoht *, isikukood xxx, * kodanik,

*haridus, emakeel * keel, * kahtlustatavana kinni peetud 10- , 11.05.2012 Kaitsja Advokaa Peep Rajavere t

RESOLUTSIOON

1. P.L KarS 121

vangistusega aasta. Süüdi mõista § järgi ja karistada 1 (üks)

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.L kahtlustatavana kinnipidamine 10-

11.05.2012 s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on va (üksteist) ngistus

11 kuud 28 (kakskümmend kaheksa) . päeva

3. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta ärakandmata 11 päevane -kuu 28- vangistus P.L suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele

kui P.L jooksul ei pane toime uut tahtlikku 18 kuulise katseaja (kaheksateistkümne) kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

4. Määrata katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna H P.L aapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 tulenevat kohustust -

: 4.1.elama oma alalises elukohas *;

4.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

2 registreerimisele; 4.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

4.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 4.7. osalema sotsiaalabiprogrammis. 5.Kat 24.september 2013. a. seaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

6.Kui P.L katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. e

7. P.L-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud Välja mõista /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-9471, menetluskulu

/: - sundraha 480 eurot; (nelisada kaheksakümmend) - ( määratud kaitsjale makstud tasu 540 viissada nelikümmend) eurot 92 senti; - koopiate tegemise kulu 45 senti; - kanna eurot 13 senti. tanu sõidukulu 5 (viis) Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui rahalise karistuse ja isik tasub

nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse kohtu

otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon,

teatad Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult es apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamise Pärnu Maakohtu st. Apellatsioon tuleb esitada

Haapsalu kohtumajja

kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu 10 päeva jooksul kohtu Maakohtu Haapsalu kohtumajja otsuse kuulutamise . st

SÜÜDISTUS

P.L selles, et tema tungis 10. mail 2012 kella 14.00-15.00 paiku Hiiu süüdistatakse maakonnas Käina vallas Männamaa külas karjamaal kallale * *, torgates teda noaga vastu vasakut kätt, mille peale kannatanu haaras enesekaitseks maas oleva lauajupi, mille seejärel P.L tal käest tõmbas ja lõi selle lauajupiga vastu kannatanu vasakut küünarvart, tekitades oma käitumisega kannatanule füüsilist valu ja lühemaaegse tervisekahjustuse – küünarvarre dorsaalsel pi

nnal ca 10x6 cm suuruse nahaaluse hematoomi, turse ja nahale kaks paralleelset ca 0,5x6 cm marrastust.

Sellise tegevusega pani P.L toime teise isiku kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi.

3

KOHTUS NDID ja KOHTU SEISUKOHT UURITUD TÕE KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik

on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus

seaduses sätestatud karistatav te KarS § 1 näeb kuriteona ette gu. 21 teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Teo vastavus süüteokoosseisule. Tõendid. Kohtus kuulati tunnistajatena üle * * ja * *.

Kaitsja leidis, et nende

mõlema tunnistaja ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta. * * ütlused seetõttu, et need ei ole usaldusväärsed, isik on andnud kohtueelses menetluses ja kohtus erinevaid ütlus ütlused seetõttu, et need ei vasta KrMS § 66 lg 2 1 p 2 sätestatud alu i. * * - stele.

Kohus leiab, et

s tunnistaja * * ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta, se t tõepoolest on

tunnistaja ristküsitluse käigus ilmnenud, et tunnistaja on andnud kohtueelses menetluses ja kohtus erinevaid ütlusi. * * on mäletanud kohtus ja eeluurimisel erinevalt, kumb oli ennem sündmuskohal,

kas P.L või * üles ta ise, et ju ta on eeluurimisel andnud valesid ütlusi, kui ütles, et . Samuti

P.L oli aia ära lõhkunud. Samuti mäletas * * ütles kohtuistungil alguses, et * talle, et

P.L oli * d. Kui noaga löönud ja vastas küsimusele, et mingist muust löömisest juttu ei olnu

prokurör avaldas * * ütlused selle kohta, et * ütles, et P.L lõi teda ka eeluurimisel antud

lauajupiga, siis kinnitas, et nii see oli. Sama olukord kordus ka selles osa milliseid vigastusi * s, nägi

– algul ütles, et nägi väikest täket, muu ei oska midagi öelda. Hiljem peale ütluste a

d valdamist,

kinnitas, et * käsi oli ka paistes ja marraskil. Samas ristküsitluse käigus ei selgunud, miks kohtuistungil esialgu neid olulisi asjaolusid ei teadnud. * * kinnitas ise kohtuistungil ja sama kinnitas kohtuistungil ka kannatanu, et sündmuse päris kaine. Kohus leiab, et see toimumise ajal ei olnud * *

asjaolu võis ilmselgelt mõjutada nii tema poolt sündmuse tajumist kui sündmuse asjaolude

mäletamist. Seeläbi leiab kohus, et * * ei ole andnud ilmselt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluse erinevaid ütlusi teadlikult, vaid see tuleneb just tema seisundist sündmuse toimumise ajal. Kohus leiab, et eelkirjeldatud * * rinevus kohtueelses ja kohtumenetluses tingib poolt antud ütluste e tunnistaja * * ütluste kõrvalejätmise, sest tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja * * andis ütlusi, et tema ise sündmuse juures ei viibinud, sündmusest sai teadlikuks läbi kannatanu * * te. Proku

ütlus rör leidis, et tunnistaja * * ütlused on tõendina kasutatavad KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel. Selleks, et saaks kasutada tõendina tunnistaja ütlusi selle kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, peab esinema kaks alust üheaegselt : 1) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult

kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta ja 2) nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, vahetult peale kuriteosündmust läk et * * s lauda juurde, kus istus * * ja rääkis talle toimunud sündmusest. Kohus leiab aga, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et * * a Tavaelus saaks ilmselgelt eeldada, et kui oli rääkimise jal veel tajutu mõju all.

isik vahetult peale kuriteosündmust selle sündmuse asjaoludest räägib, siis ta on tajutu mõju all.

Kohus leiab, aga, et kuna seaduses on välja toodud nii ajalise vahetuse nõue kui mõju all tajutu

olemine, ei saa ajalisest lähedusest tuletada ka sündmuse mõju alla olemist, vaid see tuleb eraldi

tõendada. Selliseid tõendeid aga kohtule esitatud ei ole. Seetõttu l ütlusi eiab kohus, et tunnistaja * * ei saa kasutada KrMS § 66 lg 2 1 lg 2 alusel ja need tuleb tõendite kogumist välja jätta. -

Seeg kohta on olemas

d * *

a on sündmuse järgmised tõendi – ütlused, P.L-i ütlused ja * * ambulatoorne epikriis.

4

10.05.2012 esi * * on nenud vigastusi näitab ambulatoorne epikriis /tl 49/, mille kohaselt

10.05.2012 kell

15.34 läinud SA Hiiumaa Haigla ja anamneesis on kirjas: vasaku küünarvarre

dorsaalsel pinnal u 10 korda 6 cm alal nahaalune hematoom, turse, nahal 2 paraleelset u 0,5 korda 6 cm marrastust. Nende tervisekahjustuste tekitamises * * distatakse * *. süü

Süüdistatav P.L on kohtus kinnitanud * *

löömist, kuid on öelnud, et * * ründas teda esimesena ootamatult selja tagant. Seisis

rolleri kõrval, kui * * avas traataia, et teda välja lasta. Siis tuli äkki hirmus hoop parema puusa piirkonda. Haaras valust sellest kohast kinni. Vöö peal rippus rekvisiidina pussnuga, täpselt sinna kohta tuli hoop ja haaras sellest kohast käega kinni. Vaatas taha,

et mis see oli. Seal oli kaigas umbes 2,5 m pikk pruss 5 x 4 cm, selline raske ese, mida nad lauajupiks nimetavad. See oli samast aiast olev pruss, kahest lauast kokku pandud. * tõstis siis teist korda selle prussi, aga käsi oli juba pussnoa peal ja tegi talle kerge valuaistingu. Siis * kisendas ja

lasi lauajupi- . ja andis prussi lahti. Sai selle oma kätte Andis selle hoobi tagasi, millega ta ründas lauajupi * * Siis * kätte, kes sai just selle traataia lahti. võttis taskust telefoni ja oli tunne, et tal oli

juba politsei number ette valitud ja ta vajutas ainult yes nupule ja kutsus politsei, et ta lõi mind noaga.

Käivitas oma rolleri ja sõitis minema. Kannatanu * * , et 10. mail 2012 14-15

andis kohtuistungil ütlusi paiku läks karjamaale * * järgi.

Kui tagasi tulid, olid lehmad välja lastud, P.L oli seal, nägi teda. Ta oli karjamaa elektrikarjuse traadi läbi lõiganud ja lehmad said välja. P.L oli meestega põldus olnud ja sõitis

rolleriga karjamaalt. Kui tema sinna jõudis, siis P.L jõudis ka sinna. P.L ei olnud kaine. Küsis P.L-ilt, miks ta lehmad välja lasi, miks ta seal üldse on ja käskis tal ära minna. P.L ütles, et sina ei tule mulle ütlema, kus mina olen või ei ole, lasin jah lehmad välja. Ütles veel kord, et mine ära. Siis P.L võttis noa ja torkas natuke, aga jõudis käe eest ära võtta. Võttis lati kätte, ütles, et kui sa ära ei lähe, aga siis P.L võttis selle lati käest ära ja lõi sellega vastu kätt.

Seega n ja P.L ii kannatanu kui süüdistatava ütlused kinnitavad kokkulangevalt, et tüli * * vahel süüdistuses näidatud ajal ja kohas toimus. Kohus peab kindlaks tegema, kumma ütlused sündmuse kohta on õiged.

Kohus leiab, et

Kohu

P.L-i ütlused ei ole usaldusväärsed. s leiab seda seetõttu, et P.L poolt esitatud sündmuste käik ei ole eluliselt usutav. P.L kirjeldab, et peale seda kui teda oli tabanud väga tugev hoop, võttis ta vöölt noa ja hetkel, ku oli tõstnud i * * uuesti prussi,

siis tegi * * noaga valuaistingu. Kohus leiab, et kui sündmused oleks toimunud selliselt, siis P.L ei oleks * * oli nii lähedale pääsenud, et teda noaga lüüa. P.L ütluste kohaselt * * pruss uuesti asjaolu, mis oleks * * takistanud ennast üles tõstetud. P.L ei ole avaldanud ühtki

noarünnaku eest ülestõstetud prussiga kaitsmast. P.L ütluste kohaselt kannatanu ootas

ülestõstetud prussiga kuni P.L teda noaga lõi. Kohus leiab, et kui isikul, keda rü

nnatakse noaga, on käes löögivalmilt üles tõstetud pruss, siis ta ka ennast selle prussiga kaitseb. Samuti ei ole kinnitas P.L ütluste kinnitamiseks kohtule esitatud ühtki tõendit. P.L kohtus, et * *

a. ründas teda 2 meetrise prussiga esimesena, lõi hirmsa hooga parema puusa piirkond

Kohus leiab, et kui * * oleks P.L - löönud prussiga nii nagu P.L seda kirjeldas takistamatu tugev löök selja tagant suure kõva esemega, siis P.L oleks esinenud löögi kohas ka tervisekahjustus. Selle kohta ei ole aga kohtule ühtki tõendit esitatud. Isikul on loomulikult õigus, mitte k arvestada ka seda, ohustus pöörduda politseisse ja arsti poole, kui teda on löödud. Samas tuleb et P.L peeti koheselt politsei poolt kinni ja tal oleks olnud itseile ka võimalus avaldada pol see asjaolu, et teda löödi ja oleks olnud võimalik fikseerida talle tekitatud vigastused

. Ei ole eluliselt usutav, et kui isikut lüüakse ilma põhjuseta selja tagant ja nii tugevasti nagu P.L seda

kirjeldab, et see v kahtlustatuna teda õiks mitte meenuda, kui ta ise on kinni peetud politsei poolt rünnanud isiku ründamises.

Kohus leiab, et on usutavad. Kannatanu , et tema tegutses antud kannatanu ütlused on öelnud

olukorras automaatselt, ta oli eelnevalt kuulnud, et P.L on nuga, kuid ei uskunud, et ta sellega ka naisterahvast ründab. Kannatanu käskis P.L karjamaalt lahkuda, kuid vastuseks sellele võttis P.L noa välja ja ründas teda. Kannatanu kirjeldas olukorda, et jõudis käe noa

5 eest ära võtta ja kampsunit oli seljas, aga natuke torkas ikka ja sai natuke valu. Võttis maast kaks

lauajupi, et end kaitsta, kuid P.L sai selle enda kätte ja lõi teda kohe vastu kätt. Kannatanu ütlustest on näha, et ründed toimusid väga kiiresti ja kannatanu tegutses end kaitstes instinktiivselt ja

sündmuste ootamatus olid ilmselgelt ka põhjuseks, miks kannatanu end rünnete vastu kaitsta ei suutnud.

Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka teade Lääne prefektuuri juhtimisekeskusele

kriminaalasja alustamisest /tl 48/, mille kohaselt on * * 10.05.2012 kell 14.14 teatanud politseile kuriteosündmusest kinnitas kohtus, et koheselt peale P.L rünnet helistas politseisse. . * *

Kohus ei ole kohtuistungi tuvastan

ajal ja ud ühtki põhjust, miks * * oleks süüdistuses märgitud kohas pidanud

P.L ründama. * * ütles, et tema lihtsalt käskis P.L karjamaalt ära minna. Kohus ei ole tuvastanud, et * * oleks vihavaenu P.L vastu. Pigem on selgelt välja

joonistunud, et * * on P.L-ile andeks andnud. See levas nähtub ka asjaolust, et käeso

kriminaalasjas on läbi viidud lepitusmenetlus, millega kannatanu nõus oli, kuid mis jäi lõpuni

viimata P.L vastuseisu tõttu. Ka kohtuvaidlustes väljendas kannatanu selgelt, et ei soovi P.L karistamist, tahab, e et P.L ära lepiks, olgu rahulik ja ärgu tulgu kallal , et see jääks viimaseks korraks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta, need ei ole usaldusväärsed ja on ilmselgelt antud enda tegevuse õigustamiseks. Kannatanu andis ütlusi, et noaga torkamisest sai natuke valu, kuna kaks kampsunit oli seljas ja jõudis käe ka torke eest ära võtta, lauajupiga löömisest sai valu, käsi läks kohe paiste ja verevalumid olid. Kohus leiab, et

ajal kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et P.L süüdistuses märgitud ja kohas torkas * * noaga, millest kannatanu sai valu ning lõi lauajupiga vastu vasakut küünarvart, millise tegevuse tagajärjel kannatan tundis valu ja sai süüdistuses märgitud tervisekahjust u usi.

Kohus leiab, et P.L on teo toime pannud kavatsetult. Kohus leiab, et see tuleb välja

P.L ütlustest ja kuriteo objektiivsest küljest. P.L on öelnud, et tegi kannatanule

valuaistingu

– see tähendab, et kui ta kannatanut noaga torkas, siis tema eesmärgiks oligi, et kannatanu saaks valu. Ka kanatanu löömisel lauajupiga oli eesmärgiks kannatanule valu tekitamine. Kohus leiab, et see asjaolu ilmneb läbi teo objektiivse külje – P.L lõi

kaitsetut isikut peale seda kui oli teda noaga torganud veel lauajupiga vastu kätt, sellise tegevuse eesmärk saab olla ainult üks - nii valu kui tervisekahjustuste tekitamine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on kannatanu ütlustega

, ambulatoorse epikriisiga ktuuri teatega P.L on toime pannud teo, mis , Lääne Prefe tõendamist leidnud, et talle süüdistuses süüks arvatakse ja see tegu vastab KarS § 121 sätestatud süüteokoosseisule.

Teo õigusvastasus. Kaitsja leidis, et kuna siis P.L tegutses kannatanu ründas P.L esimesena, KarS § 28

lg 1 mõttes hädakaitses. Kuna kohtus ei ole tõendamist leidnud, et kannatanu oleks P.L suhtes toime pannud ründe, siis see välistab ka vajaduse analüüsida hädakaitses tegutsemist

, kuna

hädakaitse seisund saab tekkida vaid vahetu õigusvastase ründe olemasolul

Kuigi kohus on tuvastanud, et P.L vastu * * et ei toimunud, ei saa * * poolt õigusvastast rünn löömine olla toimunud ka hädakaitseseisundis, sest P.L on väljendanud, et ta mitte ei kaitsnud ennast, ta ei

ole mitte sõnakestki lausunud selle kohta, et ta kartis ründe jätkumist * * poolt, vaid ütles kohtus

selgesõnaliselt, et lõi * * käitumine tagasi selle hoobi eest, mis talle anti. Seega ei oleks P.L mingi juhul olnud kantud kaitsetahtest. Lähtude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. s eeltoodust kohus leiab, et teo

Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. , kui

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja

kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks süü temale süüks arvatud kuriteo P.L toimepanemises.

6

Lähtudes eelto talle süüdi tuses süüks odust leiab kohus, et P.L on toime pannud s arvatud

. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja ta tuleb süüdi mõista

KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 121 kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätestatud alustest aristamise alus on isiku süü, lg 1 - k mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. süü Kohus leiab, et P.L on keskmine, kuna ta

tavalises elulises situatsioonis ründas kaaskodanikku, kes ründeks põhjust ei andnud noaga . P.L ei lõpetanud rünnet ka siis, kui kannatanu enda kaitseks võttis kätte lauajupi, vaid haaras lauajupi kannatanu käest ja ründas selle lauajupiga kannatanut. Samas on P.L toime pannud ühe kuriteo, mille tagajärjed ei olnud rasked. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tl 4-7 on a väljatrükk, mille pealkiri on „Välj võte karistuse kohta andmebaasi MIS kaudu“.

Väljavõttel ei ole näha, mis kuupäeval see tehtud on. Kaitsja leidis, et see väljatrükk ei tõe

nda

P.L karistatust, kuna ei ole pärit riiklikult peetavast andmekogust – karistusregistrist.

Prokurör selgitas, et tegemist on probleemiga, mis on tekkinud Karistusregistri üleminekul ühe

ministeeriumi haldusalast teise ministeeriumi haldusalasse, Karistusregistris ei ole kõik karistused

nähtavad ja selle tõttu on politsei andmebaaside väljavõte täi Prokurör esitas kohtule ka uslikum.

karistusregistri registriteate P.L kohta /tl 58/, milline teade on koostatud 15.05.2012.

Teatel on kirjas, et karistusregistrist leiti mitu sellise isikukoodiga isikut, palun pöörduge karistusregistri volitatud töötleja poole vigaste andmete parandamiseks.

Karistusregistri seaduse § 3 lg 1 sätestab, et registri pidamise eesmärk on usaldusväärse teabe

andmine isiku karistusandmete kohta ning kohaselt karistusregistrisse kantud isiku § 5 lg 1 karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni.

Lähtudes eeltoodud seadusesätetest leiab kohus, et isiku karistatuse arvestamisel tuleb lähtuda karistusregistri andmetest. Kohtule ei ole esitatud karistusregistri teatist P.L kohta, kust

oleks näha P.L karistused. Kohus leiab, et prokuröri põhjendused, miks ei olnud võimalik P.L kohta karistusregistri teatist esitada, ei ole asjakohased. Väitel, et kuna karistusregistrist ei nähtu kõik andmed, loetakse politsei andmebaasi väljatrükk täpsemaks, ei ole mingit õiguslikku alust. Kohus leiab, et ametnikul ei ole õigust otsustada, millisest andmebaasist võetud väljatrükki ta

loeb õigeks, sest Karistusregistri seadus sätestab täpselt, et isiku karistatuse arvestamisel tuleb lähtuda Karistusregistri andmetest. 15.05.2012 teatise kohaselt on antud teatise küsijale konkreetsed

juhised, mida tuleks teha õige teatise saamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et karistusregister oleks väljastanud P.L kohta teate, et sellise isiku kohta ei ole võimalik teatist esitada. Seega ei ole kohtule esitatud tõendit P.L karistatuse kohta.

P.L on ise kohtule kinnitanud, et varasemad trahvid politseile on tasunud, oma esimesest pensionist maksis ära. Kohus leiab, et eripreventiivne karistuse eesmärk on P.L puhul oluline. Kohus leiab, et isiku

puhul, kes igapäevaselt käib ringi nuga kaasas ja seda ka kaasinimese ründamiseks kasutab, tuleb

kaaluda, milline oleks karistus, mis mõjutaks teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Oluline on ka asjaolu, et kahtlustatavana kinnipidamisel võeti J.Roamnov`ilt ära lausa kaks nuga. Kohus leiab, et see asjaolu elt ja noa kohene kasutamine kaaskodaniku näitab, et nugade kaasaskandmine igapäevas

suhtes konfliktsituat poolt on olemas. sioonis näitab, et uue kuriteo toimepanemise oht P.L Sama argument on oluline ka kaalumaks, mill egemist on ine karistus tagab õiguskorra kaitsmise. T

7

tavalises elulises situatsioonis tekkinud olukorraga, kus P.L ründas kaaskodanikku noaga ilma põhjuseta gaühel on õigus oma igapäevategemistes tunda end turvaliselt ja selline kuritegelik . I

rünne riivab iga isiku turvatunnet ja kõigutab õiguskorda. Kohus leiab, et nii karistuse eri- kui

üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik P.L karistada kergeima

karistusliigiga milleks on rahaline karistus. Kohus leiab, et P.L tuleb karistada –

vangistusega. karistusena taotletud 1-aastane Kohus leiab, et prokuröri poolt P.L-ile vangistus on kooskõlas eelpool analüüsitud asjaoludega. Samas leiab kohus, et P.L on võimalik vabastada karistuse kandmiselt tingimuslikult. Seda

just seetõttu, et toimepandud kuriteo tagajärjed ei olnud rasked ja toime on pandud üks II astme

kuritegu. Kaitsja leidis, et P.L tuleks vangistusest vabastada ilma allutamiseta käitumiskontrollile, kuid kohus nii ei arva. Kohus leiab, et P.L tuleb vabastada vangistusest

allutades käitumiskontrollile ja määrates P.L-ile lisakohustuseks läbida

sotsiaalabiprogramm, läbi mille on võimalik suunata P.L vältima konfliktsituatsioone, õpetada teda lahendama tekkinud tülide lahendamist õiguslikul moel.

TÕKEND

P.L on kahtlustatavana kinni peetud 11-12.05.2012 /tl 50-51/ s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Tõkendit kohaldatud ei ole. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub. ASITÕENDID puuduvad MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. d

alusel - KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu – kaitsjale P.Rajavere makstud tasu ja kulud 215,33 eurot /tl 25-26/, 73,03 eurot /tl 56-57/, 252,56 eurot /tl 60-64/ kokku 540,92 eurot. 2. sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev alusel , mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p ,5 palga alammäära, mis on 2 on teise astme kuriteo puhul 1 1,5x320= 480 eurot.

3. koopiate tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust ja käesolevas kriminaalasjas on see 45 senti /tl 55/.

4.

Kannatanule makstud sõidukulu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel ja käesolevas kriminaalasja makstud sõidukulu 5,13 eurot s on see kannatanu * * /tl 23-24/. Kaitsja rM

taotles kohtuistungil, et kohus jätaks ¾ menetluskuludest riigi kanda K S § 180 lg 3 alusel. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab

kohus osa neist riigi kanda. P.L andis kohtus ütlusi, et tema ainukeseks sissetulekuks on * 96,77 eurot kuus. Mingeid muid tõendeid P.L varalise seisundi kohta, mis võimaldaks kohtul

otsustada, kas esineb aluseid KrM e u S § 180 lg 3 alusel osade men tl skulude riigi kanda jätmiseks, kohtule esitatud ei ole. ulude Kohus leiab, et kui taotletakse KrMS § 180 lg 3 alusel osade menetlusk jätmist riigi kanda, tuleb kohtule esitada tõendid, mis seda taotlust põhistaks. Kohus leiab, et ainuüksi

väide, et P.L ainukeseks sissetulekuks on pension, ei näita, et menetluskulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu käiks. Kohus leiab, et selleks, et kohus saaks hinnata isiku varalist seisu, tuleb

kohtule esitada tõendeid ka näiteks kinnistute, mootorsõidukite jms omamise/puudumise kohta.

Käesoleva kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et P.L sõitis kuriteo toimepanemise päeval ringi rolleriga. Kohtule pole küll esitatud tõendeid, kellele see roller kuulub, kuid see asjaolu näitab, et inimese igakuine sissetulek ei pruugi näidata tema varalist seisu ja seeläbi võimekust kohtukulusid tasuda.

8

Lähtudes sellest, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et P.L-ile käiks menetluskulude hüvitamine ilmselt üle jõu, jätab kohus kaitsja taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piia Jaaksoo

Kohtunik