3-13-1576/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1576 Otsuse kuupäev 23. september 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ken Kesseli kaebus Tartu Vangla 10. juuni 2013. a käskkirja nr 6-2/816 ja 16. juuli 2013. a vaideotsuse nr 1-11/282-2 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Ken Kessel Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 23. oktoobrini 2013. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu seisukoht

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.

2. Kaebaja on vaidlustanud käskkirja, millega teda karistati selle eest, et ta hoidis enda valduses temale mittekuuluvat ja kinnipeetavale keelatud eset, s.o isevalmistatud veekeeduseadet, ning ei teavitanud sellest. Ühtlasi vaidlustab kaebaja vastava distsiplinaarkaristuse käskkirja osas tehtud vaideotsust.

Vaidlustatud Tartu Vangla 10. juuni 2013. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas nr 6-2/816 (tlk 2), 16. juuli 2013. a vaideotsuses nr 1-11/282-2 (tlk 3) ja 23. augusti 2013. a vastuses kaebusele (tlk 19-20) on ammendavalt ja selgelt vastatud kõigile kaebaja poolt kaebuses esitatud väidetele. Kohus nõustub toodud põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata. Kohus järgib otsuse tegemisel Tartu Vangla 10. juuni 2013. a

2

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas, 16. juuli 2013. a vaideotsuses ja 23. augusti 2013. a vastuses toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata.

Kaebuses väljendatakse rahulolematust vangla otsustega ja korratakse väiteid, mis olid esitatud vaides. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi arvestatavat väidet, mis võiks vastustaja seisukohti ümber lükata. Isevalmistatud veekeeduseade asetses läbiotsimise hetkel kaebaja kambris nähtaval kohal ning kambris viibisid kaebaja ja tema kambrikaaslane. Tulenevalt asjaolust, et kambris oli kuuma veega kruus, oli keelatud eset eelnevalt ka kasutatud. Kuna kambris puudusid tavapärased ja lubatud veekeeduseadmed ning kruusiga vee keetmine tooli peal ei toimunud varjatult, siis pidi kaebaja nii nägema kui ka kuulma vee keetmist ning kaebajale ei saanud jääda märkamata, et tegemist on keelatud esemega. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 17.1.15 oli kaebaja kohustatud keelatud esemest koheselt teatama vanglale. Kaebaja karistamine distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta rikkus Tartu Vangla kodukorra p 17.1.15 nõudeid, on olnud põhjendatud. Vastustaja on pidanud kinni distsiplinaarmenetluse nõuetest, sealhulgas on võimaldatud kaebajale ärakuulamine (tlk 29) ning käskkirja on andnud selleks pädev inspektor-kontaktisik. Eeltoodust tulenevalt jääb kohus seisukohale, et vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks puudub alus.

3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik