2-13-14727/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-14727 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise nõudes Hagihind

1 440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, epost XXX) Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis X Kostja: XXX(isikukood XXX) Kohtuistung 02.09.2013 Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX XXX(sündinud XXX) kasuks elatis XXX ülalpidamiseks igakuuliselt summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot alates 03.02.2013.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

3. Menetluskulud jätta XXX kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt on XXX ja XXX ühine laps XXX. XXX elab alates veebruarist 2013.a. püsivalt oma isa XXX juures. Kostja alates veebruarikuust lapse ees ülalpidamisekohustust täitnud ei ole hoolimata ühisest hooldusõigusest. Hageja palub kostjalt välja mõista XXX ülalpidamiseks elatis summas 160 eurot alates 03.02.2013.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja seisukohad

Kostja hagi ei tunnista. Lapse kasvatamisega seotud rahalised võimalused olid kostjal seoses tervislike ja majanduslike põhjustega ajutiselt häiritud. Kostja on töötu. Kostja on selgitanud hageja esindaja XXX, et tal ei olnud võimalik osaleda ühise lapse ülalpidamises kuna sissetulekud olid minimaalsed ja häiritud seoses haiguslehel viibimisega ning tasustamata sundpuhkusel viibimisega. Kostja sai oma emalt XXX pidevalt rahalist toetust eluasemekulude tasumiseks ning elamiseks. Hageja vanaema XXX on rahaliselt toetanud kostja XXX 2013.a. jaanuarist kuni juunini kokku summas 310 eurot ning tasunud eluasemekulud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle, et hageja XXX, kes on sündinud XXX.a. elab alates 03.02.2013.a. koos isa XXX ja on isa ülalpidamisel (t.l. 28-29).

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot ja pool sellest moodustab 160 eurot. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hageja seaduslik esindaja nõuab elatist summas 160 eurot igakuiselt hageja ülalpidamiseks alates 03.02.2013.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1- 7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle hageja vajaduste üle.

Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Pooled ei vaidle, et kostja on veebruarist kuni aprillikuuni tasunud hageja lapsetoetuse arvelt hageja tantsustuudio arved. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust alates 03.02.2013.a., mil hageja asus elama isa juurde.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema varalisest seisundist tulenevalt võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Pooled ei vaidle, et kostja ei tööta, kuid kohus ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid, mis lubaksid elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära. Asjaolu, et kostja ema teda abistab, ei vabasta kostjat täitmast oma lapse ülalpidamiskohustust (t.l. 39-43). Samuti kostja ema kui hageja vanaema poolt hageja huvides arvete tasumine ei vabasta kostjat tema kohustuste täitmisest (t.l. 47-49). Kostja väited, et ta viibis ajutiselt haiguslehel, ei vabasta samuti lapsevanemat lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et täita lapse ülalpidamiskohustust vähemalt lapse vajadustest lähtuvalt.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja XXX ülalpidamiseks igakuuliselt

160 eurot alates 03.02.2013.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja XXX kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik