4-13-4913/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-4913

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. septembril 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4913 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi M.T kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja

Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna 11.07.2013

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,13,005839 (10220912905377) Kvalifikatsioon: LS § 240 lg 1

Toimepanemise aeg ja koht: 11.07.2013 kell 10:10, Pärnu mnt ja Järve tn ristmik, liikus Viljandi mnt Kaebuse esitaja

M.T (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Lõuna politseijaoskond

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri

Lõuna politseijaoskonna

11.07.2013

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,13,005839 (10220912905377) ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista M.T-le LS § 240 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 12

trahviühiku ulatuses, s.o 48 (nelikümmend kaheksa) eurot.

3. Võimaldada M.T tasuda rahatrahv osade kaupa 3 kuu jooksul s.o 16

(kuusteist) eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15) kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks

tegemise päevast Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna 11.07.2013 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,13,005839

(10220912905377) märgitud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011

SEB pangas, 221023778606 Swedbank pangas, Danske Bank 333416110002,

№rdea Bank 17001577198 märkides viitenumbri lahtrisse otsuse number 10220912905377 ja selgitusse: rahatrahv, väärteoasi nr 4-13-4913, M.T .

2 Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal

on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

26.07.2013 laekus Harju Maakohtule M.T kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna 11.07.2013 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,13,005839 (10220912905377). Nimetatud otsusega karistati M.T LS § 240

lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot. Kaebuse esitaja palub vähendada määratud rahatrahvi summat. Varasemaid rikkumisi tal ei ole. Saab aru oma rikkumise olulisest ja ka võimalikest tagajärgedest ning kahetseb juhtunut.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et vaidlustatud kiirmenetluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused esitatud

põhjendustel puuduvad ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud kiirmenetluse otsus muutmata ja tühistamata. Süüteomenetluses kohaldatav karistus peabki rikkujale tooma kaasa teatavaid kadusid ja õiguse kitsendusi, karistust ei saa kohandada rikkujale mugavaks ja

temale sobilikuks lahenduseks. Karistuse valikul kohtuväline menetleja on lähtunud ka

võimalusest, et määratud karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76- 07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud M.T kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kiirmenetluse otsusest (VT lk 1), selgub, et 11.07.2013 kell 10:10 juhtis M.T

Pärnu mnt ja Järve tn ristmikul (liikus Viljandi mnt) mootorsõidukit Volvo V70 (registreerimismärk XXX), milles sõidutas alla 16-aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 36 lg 6 ning pani toime LS § 240 lg 1. LS § 33 lg 11 p 4 kohaselt juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta LS § 30 lõike 4 või LS § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga. LS § 36 lg 6 kohaselt kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga. Kaebajat on karistatud LS § 240 lg 1 rikkumise eest. LS § 240 lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt

turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut.

3

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), et 11.07.2013 juhtis mootorsõidukit

registreerimismärgiga XXX Pärnu mnt suunaga Viljandi mnt poole. Sõidutas last, kes ei olnud kinnitatud turvavööga. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on M.T tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja ütlusest ning kaebusest selgub, et ta mõistab oma rikkumist. M.T-le

mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud. Nendel asjaolud peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja M.T-le LS § 240 lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 240 lg 1 järgi 12 trahviühiku ulatuses s.o 48 (nelikümmend kaheksa) eurot.

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kaebuse kohaselt M.T puudub töökoht ning tema ülalpidamisel on alaealine laps. Kohus on seisukohal, et M.T sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 3 kuu jooksul s.o 16 (kuusteist) eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik