3-13-916/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-13-916 Otsuse kuupäev

20. september 2013.a Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Artur Boiko kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Artur Boiko Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta Artur Boiko kaebus väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas läbi vaatamata.

2. Jätta Artur Boiko kaebus tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20.10.2013.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaebaja esitas 20.02.2013.a Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 48), milles soovis talle tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 200 eurot. Kaebajal ei olnud võimalik käia jalutamas 05.11.2012.a - 07.01.2013.a, kuna mütsi, salli ja kindaid oli võimalik talle saata ainult maksikirjaga, ent Tartu Vanglasse neid esemeid maksikirjaga saata ei tohi.

2. Tartu Vangla 19.04.2013.a otsusega nr 1-13/28-1 (tl 4) jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kaebaja väide, et ta ei käinud viidatud ajavahemikul jalutamas, ei vasta tõele, kaebaja käis jalutamas vähemalt 23 päeval. Kaebaja ei ole viidanud konkreetsele tema tervisele tekkinud kahjule. 05.11.2012.a kehtinud keelatud esemete ja ainete loetelu kohaselt oli vahistatule lubatud saata riideesemeid pakiga, kuid mitte kirisaadetisega, seega oli esemete äravõtmine õiguspärane. Kaebajal oli võimalus saada puuduv riietus vanglalt, kuid kaebaja ei esitanud sellekohast avaldust. See välistaks kahju hüvitamise nõude rahuldamise isegi juhul, kui vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane.

Kaebus ja kaebaja seisukohad

3. 29.04.2013.a saabus Tartu Halduskohtusse Artur Boiko kaebus (vanglale edastamiseks üle antud 28.04.2013.a), milles kaebaja palub mõista Tartu Vanglalt välja hüvitise summas kaks tuhat (2 000.-) eurot tervise kahjustamise eest.

Kaebaja viibis Tartu Vanglas vahistatuna alates 10.10.2012.a. Kaebajal ei ole mütsi, salli ja kindaid. 05.11.2012.a saabus kaebajale Tartu Vanglasse maksikiri, mis sisaldas neid esemeid. Selliseid kergeid esemeid on Eesti Posti kaudu võimalik saata ainult maksikirjana. Esemed konfiskeeriti Tartu Vangla direktori 21.12.2010.a käskkirja nr 1-37164 alusel aktiga nr A3166, kuna vahistatule on riideesemeid lubatud saata pakiga, aga mitte maksikirjaga. Esemed saadeti kaebajale maksikirjaga veel kahel korral, kuid kaebaja keeldus kirju vastu võtmast, kuna esemed oleksid niikuinii konfiskeeritud. Riideesemete puudumise tõttu käis kaebaja jalutuskäikudel ebaregulaarselt ning külmetas ja jäi haigeks.

Tartu Vangla direktori 21.12.2010.a käskkiri nr 1-37164 on vastuolus postisaadetiste reeglitega. Selle tõttu ei saanud kaebaja enam kui kuu aega käia jalutuskäikudel ning sai külma. Sellega tekitas Tartu Vangla kahju kaebaja tervisele.

Vangla väitis, et kaebajal on võimalus saada puuduolevad rõivad humanitaarabina. Kaebajal on õigus kasutada oma asju. Andmata kaebajale võimalust kasutada oma asju ja pakkudes vastu mingeid räbalaid, alandas Tartu Vangla kaebaja inimväärikust.

17.06.2013.a täpsustas kaebaja, et ta nõuab hüvitist väärikuse alandamise eest seoses sellega, et Tartu Vangla süül ei saanud ta käia jalutuskäigul. See, et kaebaja oli kaks nädalat külmetusega haige, ei ole niivõrd suur kahju võrreldes hingepiinadega, mis kaebaja elas läbi seoses nende asjaoludega. Kaebaja elas rõhumise ja närvilisuse seisundi läbi pidevalt, kuna talle esitati regulaarselt küsimus, kas ta läheb jalutuskäigule.

Vastustaja vastuväited

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi 19.04.2013.a otsuse põhjenduste juurde ning lisas järgmist.

Kaebuses kirjeldatud sündmuste ajal kehtinud Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr 1-3/164 p 1.37. keelas kinni peetavatele isikutele (sh vahistatule) riideesemed, mis ei olnud kaasas vanglasse saabudes või hangitud vangla vahendusel, välja arvatud vahistatu puhul pakiga saadud esemed. Seega oli vahistatule lubatud saata riideesemeid pakiga, ent mitte kirisaadetisega. Paki ja kirisaadetise eristamine on vajalik, kuna vahistatu võib saada paki üks kord kahe kuu jooksul, kuid kirisaadetiste saamine ei ole piiratud. Kuna riideesemete läbiotsimine on äärmiselt keeruline, siis on mõistlik tagada korraldus, mille kohaselt ei ole riideesemeid võimalik vahistatule pidevalt saata. Vangla tegevus ei olnud õigusvastane.

Arusaamatu on kaebaja väide selle kohta, et mütsi, salli ja kindaid lubab Eesti Post saata üksnes maksikirjaga. Neid esemeid on võimalik saata ka postipakiga. Seda näitab fakt, et

08.01.2013.a sai kaebaja pakiga soovitud esemed.

Kaebajal oli kogu aeg võimalik taotleda tasuta riietusesemeid vanglalt, kuid ta ei teinud seda. Vangla pakutavad riided on täiesti funktsionaalsed ning mõeldud tagama kõigi vahistatute inimväärikust. Hüvitamisnõude rahuldamine on igal juhul välistatud, sest kaebaja on jätnud võimaliku kahjuliku tagajärje ise ära hoidmata.

Kohtu seisukoht

5. Artur Boiko on esitanud kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, milles taotleb Tartu Vangla poolt talle tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlus

6. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Kohtupraktika kohaselt tähendab see, et kohus saab kinnipeetava või vahistatu esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kui kaebaja on vanglale esitatud nõudes taotlenud ainult tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist, siis ei saa ta halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda ka väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist (Riigikohtu lahendid 3-3-1-68-08 p 9, 3-3-1-41-10 p 12-15).

Kaebaja on Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 48) taotlenud ainult tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist.

HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas läbi vaatamata.

Tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlus

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on seega, et avaliku võimu kandja tegevus, millega kannatanule väidetavalt kahju tekitati, oli õigusvastane.

8. Vaidlust ei ole selles, et 05.11.2012.a saabus kaebajale Tartu Vanglasse maksikiri, mis sisaldas riideesemeid (müts, sall ja kindad). Kaebaja väitel põhjustas vastustaja talle kahju sellega, et ei andnud maksikirjaga saabunud riideesemeid kaebajale üle. Seetõttu ei saanud kaebaja alati käia jalutuskäikudel, neil käies aga külmetas ja jäi haigeks. Vastustaja väitel toimis Tartu Vangla neid esemeid ära võttes õiguspäraselt.

Kohtus nõustub vastustajaga järgmistel põhjustel.

9. Tartu Vangla on põhjendatult eristanud vahistatu õigust kirjavahetusele (VangS § 96 lg 1) ja vahistatu õigust saada pakke (VangS § 98 lg 1). Vastustaja tõlgendab mõisteid "kirjavahetus" ja "pakk" postiseaduse ja AS Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimuste kaudu (www.post.ee/failid/UPT_TT_2013.pdf). Kohtu hinnangul on selline tõlgendus kohane.

Postiseaduse § 4 lg 1-3 kohaselt * on postisaadetised kirisaadetis, postipakk ja perioodiline väljaanne; * kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed, näiteks kiri, trükis ja pisipakk; * postipakk on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed. Postiseaduse § 5 lg 2 kohaselt moodustavad universaalse postiteenuse kirisaadetise edastamine liht-, tähtja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2 kilogrammi ja postipaki edastamine tähtja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi.

AS Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimuste p 1.1. kohaselt mõistetakse kirisaadetise all postile edastamiseks füüsiliselt üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud eset või esemeid kaaluga kuni 2 kg ning postipaki (ka standardpakk) all postile edastamiseks üle antud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud kuni 20 kg kaaluvat eset või esemed. Kirisaadetise liigid on universaalse postiteenuse tüüptingimuste p 11.1. järgi standardkiri ja maksikiri.

Sellest lähtudes on VangS § 96 lg 1 ja § 98 lg 1 mõistlik tõlgendada nii, et vahistatu õigus kirjavahetusele tähendab õigust saada ja saata kirisaadetisi ning vahistatu õigus saada pakke tähendab õigust saada postipakke.

10. Vahistatu õigust kirjavahetusele ja õigust saada pakke on võimalik tõlgendada ka nende sõnade tavatähendusest lähtudes. Eesti keele seletava sõnaraamatu (www.eki.ee/dict/ekss) kohaselt mõistetakse kirjavahetuse all vastastikust kirjade lähetamist, kirja teel suhtlemist ning kiri on (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud või suletud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks vm. Pakk on aga paberisse, kilesse, riidesse vms pakitud kaup, ese või esemed (koos pakendiga). Sel juhul tähendaks vahistatu õigus saada pakke õigust saada esemeid postisaadetisega, olgu see siis vormistatud kirisaadetisena (maksikirjana) või postipakina (standardpakina). Kuid niisuguse tõlgenduse korral välistab esemete saamine maksikirjaga õiguse saada pakke järgneva kahe kuu jooksul (vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 4). Kuna maksikirja lubatud kaal on kuni 2 kg, vahistatule on aga vangla sisekorraeeskirja §

57 lg 4 kohaselt lubatud pakk kaaluga kuni 10 kg, on niisugune tõlgendus kahjulik eelkõige vahistatule.

11. Praeguses kohtuasjas ei oleks kaebajale 05.11.2012.a saabunud maksikirja käsitlemine pakina olukorda kaebaja kasuks muutnud, kuna vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 4 kohaselt võib vahistatu paki saada üks kord kahe kuu jooksul. Kaebaja sai paki 07.10.2012.a (tl 4 ja 48), seega ei olnud tal õigust saada uut pakki 05.11.2012.a.

12. Vahistatu kirjavahetuse sagedusele või mahule ei ole õigusaktidega piiranguid seatud. Kuid see, et kaebajal oli õigus saada kirju, ei tähenda veel, et kirisaadetisega võis kaebajale saata riideesemeid.

Kaebuses kirjeldatud sündmuste ajal kehtinud Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr 1-3/164 (tl 29) p 1.37. kohaselt on Tartu Vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud riideesemed ja jalanõud, mis ei olnud kaasas vanglasse saabudes või mis ei ole ostetud ega tellitud vangla vahendusel või antud vangla poolt või vahistatu puhul saadud pakiga. Käskkirja seletuskirja (tl 30-32) kohaselt on piirang põhjendatud sellega, et riietusesemete läbivaatus on raskendatud ning ajaja töömahukas, esemete juurde on võimalik kleepida või immutada või peita keelatud aineid, milliste avastamine ei pruugi olla visuaalselt tuvastatav ja eeldab seetõttu äärmiselt üksikasjalikku ja ajamahukat kontrolli või eksperthinnangut. Kinni peetavatele isikutele saadetavate kirjade hulk ei ole piiratud. Seetõttu ohustab riideesemete kirjavahetuse teel saatmine vangla üldist julgeolekut.

13. VangS § 97 lg 1 kohaselt avatakse vahistatule saadetud kirjad vanglateenistuse ametniku poolt vahistatu juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad vangistusseaduse § 15 lõikes 2 sätestatud tingimustele, sh võivad ohustada vangla julgeolekut või korda.

Seega toimis vastustaja vaidlusaluseid esemeid ära võttes kooskõlas vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-3/164 ning esemed võeti ära õiguspäraselt.

14. Kohus märgib ka seda, et kaebaja väide, nagu oleks mütsi, salli ja kindaid talle võimalik olnud saata ainult maksikirjaga, ei vasta tõele. AS Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimuste p 12.4. kohaselt on standardpakile kehtestatud maksimaalne kaal 20 kg, minimaalset kaalu kehtestatud ei ole. Ka pakiteenuse hinnakiri (www.post.ee/failid/Pakk_km_ga_1.11.2011.pdf) näeb ette tasu tähtsaadetisena edastatava standardpaki eest kaaluga 0-1 kg ja 1-2 kg.

15. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on ka see, et kahju ei olnud võimalik vältida.

VangS § 93 lg 1 kohaselt kannab vahistatu isiklikke riideid. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, annab vanglateenistus või arestimaja vahistatule tasuta riietuse.

Seega oli kaebajal õigus saada müts, sall ja kindad Tartu Vanglalt ning sellega ära hoida tervisekahju tekkimine. Üldiselt teadaolevalt annab vangla isikule mitte humanitaarabi, vaid vangla riietuse. Kuna VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega, siis peab vangla riietus olema puhas ja kasutuskorras ning selle kasutamine oma riietuse puudumisel ei oleks kaebaja õigusi rikkunud.

16. Kuna täitmata on kaks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldust ja hüvitamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, siis puudub kohtul vajadus täiendavalt analüüsida seda, kas ja milline kahju on kaebajal tekkinud, kas ja millega on see tõendatud ning kas esineb põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kahju vahel.

Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas rahuldamata.

Menetluskulud

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu kohus menetluskulusid välja ei mõista ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova Kohtunik