2-11-46908/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-46908

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. september 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-46908

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi Toomas Mölder ja Ragnar Tasa

vastu 1 733,47 euro nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; asukoht

Liivalaia

8,

15040),

esindaja

Kerly

Küünemäe

(e-post:

kerly.kuunemae@swedbank.ee);

Kostja1 : Toomas Mölder (isikukood 37807236515; elukoht

XXXX);

Kostja2: Ragnar Tasa (isikukood 37807236515, elukoht XXX)

Kostjate esindaja: Triin Marran (isikukood 48411022724; e-post

triin.marran@mail.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank Liising AS hagi Toomas Mölder ja Ragnar Tasa vastu 1 733,47

euro nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Toomas Mölder’ilt ja Ragnar Tasa’lt solidaarselt Swedbank Liising AS-i

kasuks 279,48 eurot.

3. Lõpetada menetlus Tartu Maakohtus olevas tsiviilasjas nr 2-11-46908 Swedbank

Liising AS hagis Toomas Mölder ja Ragnar Tasa vastu 1 733,47 euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

5. Välja mõista Toomas Mölder’ilt ja Ragnar Tasa’lt solidaarselt Swedbank Liising AS

kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 ( teises lauses ettenähtud ulatuses aastas).

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Jätta poolte menetluskulud 16 % ulatuses solidaarselt kostjate Toomas Mölder’i ja Ragnar Tasa

kanda ja 84% ulatuses Swedbank Liising AS-i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 11-17)

Swedbank Liising AS (hageja, liisinguandja) ja Viimistlus Grupp OÜ (registrist kustutatud, rk

11076006) sõlmisid 27.05.2005 liisingulepingu nr 0102001L, mille esemeks oli kaubik Volkswagen

Transport TDI (liisinguese). Hageja kohustus liisingueseme andma liisinguvõtja valdusesse ja

kasutusse ning liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi)

vastavalt maksegraafikule. Liisinguvõtja kohustus sõlmima vabatahtliku ja kohustusliku

kindlustuslepingu ning tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. Kui kulud

on kandnud hageja, kohustus liisinguvõtja vastavad summad hagejale hüvitama.

Liisinguvõtja rikkus lepingust ja kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt

tasumata lepingu ja kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning

kohustusliku liikluskindlustus- ja kaskokindlustusmaksed.

04.09.2008 lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt, mistõttu liisinguvõtja kohustus andma hagejale

üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Liisinguvõtja vara ei tagastanud ning hageja pöördus Incure

Inkasso Agentuur OÜ poole. Vara valdus taastati 06.11.2008. Pärast vara valduse taastamist andis

hageja vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-ile. Vara realiseeriti 27.01.2009 hinnaga 3 339,38

eurot (käibemaksuta).

Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Hageja

nõue oli 5 072,85 eurot (vara jääkmaksumus summas 2 919,93 eurot (käibemaksuta), debitoorne

võlgnevus summas 888,02 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud summas 318, 28

eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevus summas 806,18 eurot ning viiviste võlgnevus

summas 140,44 eurot). Pärast vara realiseerimist jäi hagejal nõue kindlustusvõtja vastu summas

1 733,47 eurot (5 072,85 – 3 339,38).

30.11.2010 sõlmisid hageja ja Toomas Mölder (kostja1) lepingust tuleneva rahalise kohustuse

tagamiseks käenduslepingu nr 0102001L, mille alusel võttis kostja1 endale kohustuse tagada

solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine.

Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja solidaarselt liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse,

kuid mitte rohkem kui 9 365,30 euro tasumise eest.

31.10.2010 sõlmisid hageja ja Ragnar Tasa (kostja2) lepingust tuleneva rahalise kohustuse

tagamiseks käenduslepingu nr 0102001L, mille alusel võttis kostja2 endale kohustuse tagada

solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine.

Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja2 solidaarselt liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse,

kuid mitte rohkem kui 9 365,30 euro tasumise eest.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 27.05.2005 liisingulepingust nr

0102001L koos maksegraafiku ja lepingu üldtingimustega (tl 25-33), 31.05.2005 liisingueseme

üleandmise-vastuvõtu aktist (tl 34), hagejale tasumata arved debitoorse võlgnevuse osas (tl 35-39),

arved liikluskindlustusmakse tasumise kohta koos maksekorraldustega (tl 40-48), viivisarvete

võlgnevus (tl 49-53), vara üleandmise-vastuvõtmise aktid (tl 54-55), vara vahendamisega seotud

arved koos vastavate maksekorraldustega arvete tasumise kohta (tl 56-61), vara müügiakt (tl 62),

õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta (tl 63), teatis liisinguvõtjale (tl 64-69), käendusleping nr

0102001L (tl 70-71), teatis kostjale 1 (tl 72-74), käendusleping nr 0102001L (tl 75-76), teatis

kostjale 2 (tl 73-79).

Kostja1 vastus hagile (tl 87-91; tl 143-145)

Kostja1 on esitanud hagile järgmised vastuväited:

-

hageja pidi valduse taastamise kuupäeva seisuga (07.11.2008) kindlaks tegema liisingueseme

turuväärtuse, et selgitada välja, kas valduse taastamisega on liisingulepingust tulenev kohustus

tasaarvestatud. Hageja on liisingueseme 27.01.2009 realiseerinud hinnaga 3 339,38 eurot ning

käsitlenud seda vara väärtusena. Kostja on seisukohal, et liisingueseme väärtus oli tagastamise

hetkel suurem. Liisingueseme turuväärtust tõstis oluliselt ka liisinguvõtja paigaldatud

lisavarustus (Hella kaugtuled ja kängururauad), mida hageja valduse taastamise hetkel üles ei

loendanud. Liisinguese müüdi kolme kuu jooksul pärast liisingueseme tagasiandmist hagejale,

mis võib viidata müümisele alla turuhinna;

-

hageja ei saa pärast liisingulepingu ülesütlemist nõuda tasumata jäänud intressimakseid.

Kuivõrd kostjale 1 jääb arusaamatuks, millest koosneb debitoorne võlgnevus, ei saa kostja1

võtta seisukohta nõude arvestamise õigsuse kohta;

-

hageja on kohtueelses menetluses käitunud pahauskselt, ta on venitanud ning kostjat

eksitanud;

-

üldtingimuste p 7.4.1 kui ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus vastavalt VÕS § 42 lõikele 1

tühine.

Kostja1 on liisingueseme turuväärtuse tõendamiseks esitanud Eesti Konjunktuuriinstituut AS-i

hinnangu, mille kohaselt taoliste keskmise amortisatsiooni ja varustustasemega busside turuväärtus

perioodil II kvartal 2009 oli 4 814,94 eurot ning perioodil III kvartal 2009 oli 4 595,24 eurot (tl 93-

94). Kuna vara valdus taastati hageja poolt veel varasemal perioodil kui on Eesti

Konjunktuuriinstituut AS-i poolt välja toodud periood, siis on kostja1 seisukohal et liisingueseme

väärtus oli tagastamise hetkel isegi suurem kui 4 818,94 eurot.

Hageja arvamus kostja vastuse osas (tl 104-107)

Hagejal oli kuni liisingulepingu ülesütlemisele lisaks liisingu osamaksetele nõuda ka intressi

tasumist. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole hageja intressi arvestanud ega sellist nõuet esitanud.

Vaidlusalune liisinguese realiseeriti turuhinnaga. Kui eseme võõrandamine toimub vabaturu

tingimustes, avalikult ja läbipaistvalt, siis konkreetse eseme turuhind ehk harilik väärtus selgub selle

eseme võõrandamisel. Vara tagastamisakti kohaselt oli kaubiku tagumine parempoolne tuleklaas

katki, signalisatsioon ja kesklukustus ei töötanud ning üle sõiduki kere esines kriimdefekte. Eesti

Konjunktuuriinstituudi päring on 2009 aasta II ja III kvartali kohta, kuid sõiduk tagastati novembris

2008 ja müüdi jaanuaris 2009. Vastusena hageja päringule teatas Eesti Konjunktuuriinstituudi

esindaja (tl 134), et keskmiste hindadearvutamisel on lähtutud vaatlusandmetest ehk

pakkumishindadest ning vaadeldud on mitteavariilisi sõidukeid. Liisinguese oli ka avariiline.

Liisinguesemega on toimunud kokku viis registreeritud kindlustusjuhtumit.

Hageja esitab liisingueseme turuväärtuse tõendamiseks www.auto24.ee-s tehtud sõiduki

hinnapäringu, millel kajastuvad sarnaste näitajatega kaubikute pakkumishinnad (tl 136). Keskmine

pakkumishind oli päringu kohaselt 4774 eurot (sh käibemaks). Arvestades liisingueseme puudusi ja

asjaolu, et tegemist on avariilise sõidukiga, oli 16%-line hinnaerinevus igati põhjendatud ning

peegeldas adekvaatselt liisingueseme tegelikku turuväärtust.

27.03.2013 kohtuistung

Hageja esindaja on leidnud, et vara realiseeriti selle turuväärtusega. Hageja ei vaidle vastu, et

arvestada tuleb liisingueseme turuväärtust. Auto võib panna müüki kõrgema hinnaga, kui

turuväärtus. Kostja Toomas Mölder selgitas, et sõidukiga ei ole ühtki suurt avariid olnud, on olnud

pisikesed kõksud. Kõik turul müügil olevad autod on avariilised. Liisinguese oli korda tehtud. Vara

üleandmise aktis ei olnud kirjas lisasid, juba selle pärast pidi auto turuväärtus suurem olema.

Kostjate esindaja Triin Marran jäi seisukoha juurde, et liisingueseme turuväärtus selle tagastamise

hetkel pidi olema suurem, kui selle müügihind.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank Liising AS (hageja) hagi Toomas Mölder (kostja1) ja

Ragnar Tasa (kostja2) vastu hagi esemena 1 733,47 euro nõudes. Hagi on Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnalt saadetud 21. 08. 2012 a. edasiseks menetluse jätkamiseks.

2. Vaidluse all ei ole järgmised hagi aluseks olevad faktilised asjaolud:

- hageja ja Viimistlus Grupp OÜ sõlmisid 27.05.2005 liisingulepingu nr 0102001L (tl 25-33), mille

osadeks on maksegraafik (tl 29-30), liisingulepingu üldtingimused (tl 31-33) ja lisa nr 1

liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise kohta (tl 34);

- lepingu esemeks oli kaubik Volkswagen Transport TDI maksumusega 8 947,63 eurot;

- liisinguleping on hageja poolt üles öeldud 04.09.2008;

- hageja ning kostja1 vahel sõlmiti 30.11.2010 käendusleping nr 0102001L (tl 59-60), millega

kostja1 võttis endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja

kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja1 solidaarselt

liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 9 365,30 euro tasumise eest;

- hageja ning kostja2 vahel sõlmiti 30.11.2010 käendusleping nr 0102001L (tl 75-76), millega

kostja2 võttis endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingusttulenevate liisinguvõtja

kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja2 solidaarselt

liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 9 365,30 euro tasumise eest;

- pärast liisingulepingu ülesütlemist jäi liisinguese hageja omandisse;

- vara valdus taastati 06.11.2008 (tl 54-55);

- liisingueseme jääkmaksumus oli lepingu ülesütlemise ajal 2 919,93 eurot (käibemaksuta),

- liisinguese realiseeriti 27.01.2009 hinnaga 3 339,38 eurot (käibemaksuta) (tl 62).

3. Hageja arvates on tal kostjate vastu nõue 1 733,47 eurot. See summa moodustub hageja arvestuse

järgi 5 072,85 euro (mis kostja hagejale võlgneb) ja auto müügist (käibemaksuta) saadud 3 339,38

euro vahest. Hageja nõue 5 072,85 euro tasumiseks koosneb tema arvestuse järgi järgmistest

summadest: vara jääkmaksumus summas 2 919,93 eurot (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus

summas 888,02 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud summas 318, 28 eurot

(käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevus summas 806,18 eurot ning viiviste võlgnevus summas

140,44 eurot.

4. Vaidlusalune liisinguleping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 järgsetele liisingulepingu

tunnustele. Nimetatud sätte kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama

liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja

kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Eeltoodust

tulenevalt kohalduvad vaidlusaluse liisingulepingu ülesütlemisele ka liisingulepingu ülesütlemise

tagajärjed, mis on sätestatud VÕS §-s 367.

5. Hagi on esitatud liisingulepingu üldtingimuste (tl 28-33) p 3.7 ja VÕS § 367 alusel. Üldtingimuste

p 3.7 kohaselt, kui liisinguandja, tuginedes liisingulepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb

liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama

liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st liisingueseme võõrandamisest

saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude

hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine,

liisingueseme müügikõlbulikuks seadmine). VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise

korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses

liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses,

milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulude

kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete

summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu

liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega (VÕS § 367 lg 2). Sama paragrahvi 3. lõike

kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS

§ 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme

väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 näeb ette, et liisinguvõtja peab

hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise

põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

Hageja nõude arvestus vastab põhimõtteliselt VÕS § 367 lõigetele 1, 2 ja 4. Lähtudes VÕS § 367 lg-

st 3 tuleb hageja nõude lõpliku suuruse kindlakstegemiseks kõrvutada tema poolt liisingueseme

omandamiseks tehtud (ja liisingumaksetega katmata) kulud liisingueseme väärtusega hagejale

tagastamise ajal.

6. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, milline oli liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise

hetkel s.o 06.11.2008 (tl 54-55).

Hageja on seisukohal, et liisingueseme turuväärtus selgus müügiprotsessi käigus ja seetõttu tuleb

liisingueseme turuväärtuseks selle tagastamise hetkel pidada hilisemat müügihinda, so 3339,38 eurot

(ilma käibemaksuta). Hageja hinnangul toimus sõiduki müük vabaturu tingimustes, müügihind on

kujunenud nõudluse-pakkumise suhtes, seega on tõendatud vara turuväärtus. Kuivõrd müük toimus

kolm kuud pärast liisingueseme tagastamist, ei ole auto väärtus selle ajaga muutunud ning

müügihinnaga saab tõendada liisingueseme tagastamisaegset turuväärtust.

Riigikohus on leidnud (3-2-1-33-08 p 18), et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda

liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka

liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei

erine oluliselt (hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest) eseme turuhinnast ning liisinguandjal

on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel

võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Lubatuks ei saa aga pidada kokkulepet, mis paneb

tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa

mõjutada müügiprotsessi.

Üldtingimuste p 3.7 kohaselt (tl 15) kui liisinguandja, tuginedes liisingulepingu üldtingimuste VII

osa punktidele, ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud

hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st liisingueseme

võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega

tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme

hoidmine, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmine). Üldtingimuste p 7.4.1 järgi, kui liisingueseme

võõrandamisest saadav summa ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid

summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa. Seega

erinevalt VÕS § 367 lg-st 3 nähtub hageja tüüptingimustest, et liisinguvõtja kohustus hüvitada

kahju/puudujääv osa on sõltuvuses ainult eseme võõrandamisest tekkinud kahjust/saadavast

summast. Riigikohus on korduvalt leidnud, et vastupidine tüüptingimus, mille järgi ei võetaks

liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse

või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses, on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega

VÕS § 42 lg 1 järgi tühine (3-2-1-33-08 p 17 ja 3-2-1-52-11 p 15). Kohus leiab, et hageja

üldtingimuste p 3.7 ja 7.4.1 on tüüptingimustena vastavas osas teist poolt ebamõistlikult kahjustavad

ja seega tühised, mistõttu tuleb hageja hüvitusnõude arvestamisel lähtuda VÕS § 367 lg 3 järgi

liisingueseme väärtusest selle tagastamise ajal st. valduse üleandmisel. Ka hageja ise on nõustunud,

et arvestada tuleb liisingueseme turuväärtust.

Kohtule ei ole esitatud liisingueseme hindamisakti selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Asja

materjalidest nähtub, et liisinguese suunati hageja poolt müüki 14.11.2008 alghinnaga 4793,37 eurot

(tl 131). Kuivõrd soovitud hinnaga ostjat ei leidunud, on hageja müügi venimise vältimiseks hinda

kahel korral alandanud (tl 100). Sõiduk müüdi 27.01.2009 hinnaga 3339,38 eurot (tl 62).

Kostja1 esitatud Eesti Konjunktuuriinstituut AS-i kalkulatsiooni kohaselt oli taoliste keskmise

amortisatsiooni ja varustustasemega busside turuväärtus perioodil 2009 teisel kvartalil 4 818,94

eurot ning kolmandal kvartalil 4 595 eurot. Kostja1 on seisukohal, et tagatisvara väärtus tagastamise

hetkel oli isegi suurem kui 4 818,94 eurot. Hageja esitatud www.auto24.ee-s tehtud sõiduki

hinnapäringu kohaselt on sarnaste näitajatega kaubikute keskmine pakkumishind 4774 eurot (sh

käibemaks). Hageja oli seisukohal, et arvestades liisingueseme puudusi ja asjaolu, et tegemist on

avariilise sõidukiga, oli 16% hinnaerinevus põhjendatud ning peegeldas liisingueseme tegelikku

turuväärtust.

Kohus leiab, et hagejale oli liisingueseme üleandmisel teada selle seisukord, liisinguesemel esinevad

puudused on kajastatud vara üleandmis-vastuvõtmisaktis. Seega on hageja kohtu hinnangul

arvestanud ja hinnanud konkreetse liisingueseme seisundit, mh. selle väärtust vähendada ja

suurendada võivaid asjaolusid. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et hageja pani liisingueseme müüki

eeldatava turuhinnaga. Kuivõrd liisinguesemele soovitud hinnaga ostjat ei leitud, on ühel korral ka

hinda alandatud. Asjas puuduvad aga andmed selle kohta, et hageja oleks põhivõlgnikku ja

käendajaid teavitanud liisingueseme müügihinna alandamisest. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat (ja

käendajaid), et need teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme

müümisel aktiivselt osaleda (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-08 p. 16).

Kohus leiab, et hageja ei ole oma teavitamiskohustust täitnud ja on seega müügiprotseduuri

rikkunud, kuna kostjaid ei ole tegelikult müügiprotseduuri kaasatud. Kui liisinguandja võtab

liisingueseme vastu ilma seda hindamata ja käendajaid hinnast teavitamata, siis ta võtab sellega enda

kanda liisingueseme turuhinna tõendamiskoormise ja riski, et võimalik müügikahju võib jääda tema

kanda. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta suunas liisingueseme algselt müüki keskmisest

turuhinnast madalama hinnaga. Seega tuleb liisingueseme väärtuse määramisel VÕS § 367 lg 3

kontekstis lähtuda liisingueseme kaubiku müüki suunamisel fikseeritud väärtusest. Kostja1 on küll

leidnud, et liisingueseme turuväärtus oli liisingueseme hagejale tagastamise hetkel vähemalt 4

818,94 eurot, kuid kostja1 seisukoha näol on tegemist järeldusega, mis on tõendamata. Eeltoodu

põhjal on kohus seisukohal, et käesolevas asjas tuleb liisingueseme kaubiku Volkswagen Transport

TDI turuväärtuseks selle tagastamise hetkel lugeda selle esialgne pakkumishind 4793,37 eurot.

6. Käenduslepingu kohaselt võtab käendaja kohustatu rahalisi kohustusi kui enda kohustusi (VÕS

§ 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2).

Hagiavalduse kohaselt on hageja liisingulepingust nr 0102001L tulenev nõue 5 072,85 eurot.

Kostja1 on esitanud vastuväite debitoorse võlgnevuse osas summas 888,02 eurot, põhjusel et

liisinguandja ei saa pärast liisingulepingu ülesütlemist nõuda tasumata jäänud intressi. VÕS § 367 lg

2 kohaselt lähtutakse liisinguandja kulude kindlakstegemisel tasuda jäänud liisingumaksete

summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu

liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 2 ei võta hagejalt õigust

intressimaksete tasumist, mis on sissenõutavaks muutunud enne liisingulepingu ülesütlemist. Seega

on hageja liisingulepingust tulenev nõue 5 072,85 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et liisingueseme

turuväärtus selle tagastamise hetkel oli 4793,37 eurot, siis hagejal on nõue käendajate vastu summas

279,48 eurot (5 072,85 – 4793,37).

7. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjatelt tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 279,48 eurot.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad

pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 16% ulatuses, siis on põhjendatud

jätta menetluskulud 16% ulatuses solidaarselt kostjate ja 84% ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik