2-13-3352/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-3352

K O H T U M Ä Ä R U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev

20. september 2013

Kohtuasja number 2-13-3352

Kohtuasja sisu Tallinna linna avaldus XXX lapse hooldusõiguse äravõtmiseks

Menetlustoiming

Lõpplahend kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (liisi.raamets@tallinnlv.ee )

Puudutatud isikud: Alaealine laps XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, eva.tibar@tibar.ee )

Alaealise lapse XXXeestkostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

XXX(isikukood XXX, elukoht teadmata)

R E S O L U T S I O O N

1. Lõpetada XXX(isikukood XXX) hooldusõigus lapse XXX(isikukood XXX) suhtes.

2-13-3352

2. Võtta XXXtäielikult ära lapse XXX isiku– ja varahooldusõigus.

3. Kohtumäärus tunnistada viivitamatult täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Jätta XXX Kuvajevile menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda, muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitas 22.01.2013 Harju Maakohtule avalduse XXXlapse hooldusõiguse äravõtmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 28.01.2013 määrusega, määras lapsele esindaja ja kohustas esitama kohtule arvamuse avalduse osas. Advokatuur nimetas XXX riigi õigusabi korras esindama vandeadvokaadi Eva Tibari. Advokaat esitas kohtule oma seisukoha avalduse kohta 13.02.2013. Kohus kuulas ära 03.09.2013 Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas avaldaja, XXX ja XXX. Avaldus on puudutatud isikule XXX kätte toimetatud hoiustamisega 25.03.2013 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas ja avalikult (kohtuteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.05.2013).

Avaldus Harju Maakohtu 12.06.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-612/24 määrati XXX eestkostjaks XXX. XXX ema XXX suri XXX. Lapse sünnitunnistusele on isana kantud XXX. Väidetavalt on aga lapse bioloogiline isa XXX vend XXX (sünd XXX).

03.12.2012 esitas XXX Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale avalduse, milles palub XXX ära võtta isikuhooldusja varahooldusõigus tema alaealise lapse XXX suhtes. XXX ei ole kunagi tundnud huvi lapse vastu ega teda toetanud.

21.12.2012 kirjutas XXX Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas avalduse, mille kohaselt ei ole ta kunagi XXX kasvatanud, ei ole teda kunagi näinud ega materiaalselt aidanud ning ta ei kavatse seda ka tulevikus teha. XXX on nõus sellega, et temalt võetakse ära vanema õigused.

Avaldaja on seisukohal, et XXX ei ole täitnud vanema kohustusi poja XXX suhtes. XXX ei ole näidanud üles huvi lapse käekäigu ega tervise vastu ega tundnud muret tema heaolu pärast. XXX on oma eestkostja XXX kasvatusel. Isikuhooldusõiguse teostamine eeldab aga igapäevast pühendumist lapse eest hoolitsemisele ja temaga tegelemisele, samuti pidevat valmisolekut lahendada lapse sotsiaalseid probleeme. Kuna XXX ei ole ise tundnud mingisugust huvi lapse vastu, siis ei ole võimalik tema suhtes rakendada muid abinõusid, kui

2-13-3352

üksnes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine. XXX lapse isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on vajalik, et kaitsta alaealise XXX väljakujunenud elukorraldust ning tagada talle stabiilsus ja turvatunne. Kui vanem ei täida oma kohustusi, ei tohi ta omada ka õigusi lapse elukorralduse üle otsustamisel.

XXX ei täida ka poja ülalpidamise kohustust. Sellega on ta ohustanud lapse varalisi huve ning seadnud ohtu tema materiaalse toimetuleku, mistõttu on õigustatud XXX ka varahooldusõiguse täielik äravõtmine.

Alaealise üle eestkoste seadmine eeldab, et vanemal ei ole lapse suhtes esindusõigust. Käesoleval ajal on XXX üle seatud eestkoste, kuid tema isal hooldusõigust piiratud ei ole, mis tähendab, et eestkostjal XXXl ja lapse isal XXX on mõlemal XXX suhtes hooldusõigus. Perekonnaseaduse kohaselt ei saa aga seada eestkostet, kui vanemal on esindusõigus. Eestkoste seadmise eeldused ei ole praeguseks ajaks ära langenud, mistõttu tuleb lahendada ühise hooldusõiguse küsimus. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et eestkostjale peab jääma lapse hooldusõigus ning XXX tuleb täielikult ära võtta XXX isikuhooldusja varahooldusõigus, kuna lapse isa ei ole täitnud vanema kohustusi.

Lapsele määratud esindaja arvamus

Vandeadvokaat Eva Tibar esitas arvamuse 13.02.2013. Kodukülastusel 12.02.2013 aadressil XXX selgus, et pere elab 2-toalises heas korras olevas korteris. Perre kuulub XXX, tema abikaasa ja XXX. XXX 21-aastane tütar elab eraldi, kuid suhtleb XXX ja oma vanematega tihedalt. XXX kasutuses on oma tuba, kus tal on olemas kõik eluks ja arenguks vajalik, tuba on väga korras.

XXX sõnul on XXX tema venna laps. Vend XXX elas XXX emaga, kuid lapse sündides oli XXX abielu lahutamata ning lapse sünniakti kanti isana XXX abikaasa XXX. XXXl ja ka XXXl puudub igasugune kokkupuude XXX . XXX oli narkomaan, kes suri üledoosi tagajärjel. XXX tõi XXX koheselt pärast ema surma oma õe juurde. Algul osales ka tema lapse kasvatamisel, kuid oma eluviiside tõttu kaotas ta selleks huvi. Samuti ei soovinud XXX, et laps näeb oma isa joobes, XXX tarvitas nii narkootikume kui ka alkoholi. Lähem kontakt oma bioloogilise isaga puudub juba umbes 5 aasta jooksul, laps teab, et isa töötab välismaal. XXX on väga suhtlemisaldis ja jutukas poiss, räägib hea meelega endast, koolist, sõpradest. Peab kõige lähedasemaks inimeseks ema (laps hakkas lasteaiaeas kutsuma XXXt emaks ja tema abikaasat isaks), usaldaks talle rääkida ka ebameeldivaid asju. XXX hindab suhteid peres väga heaks. Ka XXX täisealine tütar osaleb XXX kasvatamises ja temaga tegelemises, kontrollib õppimist, aitab eesti keeles jne. Perega koos on käidud suviti Jurmala veepargis, sugulaste juures Arhangelskis. XXX meeldib ka laagrites. XXX õpib 5 klassis, õppeedukus on hea, lihtsamateks ja enam meeldivateks õppeaineteks peab matemaatikat ja tööõpetust. Koolis on palju sõpru, samuti kodu ümbruses. Koos mängitakse palli, piljardit, koolis ka ping-pongi. Kodus on XXX oma kohustused, ta käib poes, aitab koristada kodu, puhastab tolmuimejaga, peseb põrandat. Oskab ise valmistada pelmeene. XXX sõnul on poiss mõnikord natuke hooletu koduste õppeülesannete täitmisel, meelsamini mängiks arvutimänge. Pärast kooli käib XXX juba 5 aastat judo trennis, poiss

2-13-3352

näitab uhkusega oma medaleid, tal on judos oranž vöö (3.aste). XXX sõnul ei räägi XXX nüüd enam oma pärisemast ja –isast. Ema surres oli laps väike, seda teemat käsitleti temaga siis, kui ta oli suuremaks saanud. Ema surmast teadasaamine oli lapsele väga raske, XXX käis lapsega psühholoogi juures abi saamas. XXX elas väga üle ka seda, kui tema bioloogiline isa kadus tema elust, taas käidi psühholoogilisel nõustamisel. Psühholoogi soovitusel öeldi lapsele, et isa on kaugel välismaal tööl. Kui XXX abikaasa asus tööle kaugsõiduautojuhina ja pidi minema esimesele välissõidule, tekkis lapsel paanika, et ka tema kaob lapse elust. XXX puudub sünniakti kantud isaga igasugune side alates sünnist. Ta ei ole XXX kunagi näinud ega tea tema olemasolust. Kuivõrd laps sündis ajal, mil tema ema abielu oli lahutamata, siis tehti sünniakti kanne isa kohta tulenevalt perekonnaseadusest emaga abielus oleva mehe kohta. Arvestades faktilisi asjaolusid on mõistetav, et lapse ja vanema vaheline suhe ei ole saanud tekkidagi ning sellise suhte tekkimiseks käesoleval ajal ei ole mingit põhjust ega vajadust. Seega ei pea õigustatuks ka mingite meetmete ja abinõude rakendamist vanema ja lapse suhte kujundamiseks.

Samas on registri kandel isa kohta õiguslik tähendus, XXX hooldusõigust lapse suhtes ei ole piiratud ega ära võetud. Selline olukord ei ole lapse huvides, kuivõrd võib tekkida olukordi, kus vanema sekkumine lapse ellu võib olla nõutav. Seega on põhjendatud XXX isikuhooldusõiguse äravõtmine. XXX ei ole täitnud ka ülalpidamiskohustust ning on kinnitanud, et ta seda ei kavatse ka tulevikus teha. Seetõttu on põhjendatud ka varahooldusõiguse äravõtmine.

Esindaja leiab, et avaldaja poolt taotletud meetmed on proportsionaalsed ning ei kahjusta lapse huvisid, muude abinõude kohaldamine ei ole võimalik vanemal huvi puudumise ning lapsega sideme puudumise tõttu. Puuduvad vähem riivavad abinõud, mis suudaksid tagada lapsele turvalise kasvukeskkonna ja hoolitsuse. Esindaja ei pea ka õigeks muude abinõude rakendamist, kuivõrd laps ei ole teadlik sünniakti kantud isast, kes ei ole ka tema bioloogiline isa. Senise elukorralduse totaalne muutmine ei ole lapse huvides.

Menetlusosaliste ärakuulamine 03.09.2013

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja Liisi Raamets vastas kohtule, et lapse ema on surnud, laps ei ole emaga elanud. Lapse isa oli lapse emaga abielus, aga ta ei ole lapse bioloogiline isa. Lapse pärisisa on surnud. 21.12.2012 kohtus eestkosteasutuse esindaja XXX , kes ei teadnudki, et tal on ametlikult laps ja ütles kohtumisel kohe, et see pole tema laps. XXX abiellus 1996, lapse ema suri 2004, abielu ajal ta lapsega koos ei elanud. Lapse eestkostja XXX on bioloogilise isa õde. XXX suri aprillis. Ta ei näidanud üles oma huvi lapse suhtes, ta teadis, et ta on lapse isa. Poisi eestkoste on määratud 20.06.2006. XXX püüti ka endiste abikaasade kaudu otsida, kuid ei leitud. Avalduse rahuldamine muudab seda, et tal ei ole lapse varale mingisuguseid õigusi, kui ta ühel päeval välja ilmub. Reaalselt on olukord, kus eestkostjal on kõik õigused ja Sergeil kui isal on kõik õigused, aga perekonnaõigus seda ei luba. See on justkui õigeksvõtt, kuna ta on eestkosteasutusele ka avalduse kirjutanud. Laps ei teagi Sergeist midagi.

XXXvastas kohtule, et on XXX tädi. XXX vend on XXX. Ta soovib, et XXX võetaks

2-13-3352

ära hooldusõigus täielikult. Laps kutsub XXX emaks ja on tema juures juba kolme aasta vanusest. Laps mäletab oma ema, tema ema oli narkomaan. Ta on käinud psühholoogi juures, XXX on talle rääkinud tema emast ja isast, aga Sergeist ei ole talle rääkinud. XXX on kahetoaline korter ja ta elab abikaasa, tütre ja XXX .

XXXvastas kohtule, et elab ema ja isaga koos. Õpib

Kohtu seisukoht

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Lähtuvalt TsMS § 5 lg 3 selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama põhimõte on sätestatud ka TsMS § 230 lg 3, mille kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 477 lg 3 kehtestab, et kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. TsMS § 477 lg 4 kohaselt, isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

Avaldaja volitatud esindaja Liisi Raamets on andnud ülevaate kohtule esitatud nõudest ja selle esitamise alustest ning ajendeist. Põhiprobleem on see, et XXX, kes on kantud isana lapse XXXsünniakti, on jätnud täitmata lapse hooldusõigusest tulenevad kohustused, kuna ta ei ole lapse isa. Tallinna linna esindaja avaldas, et ta taotleb XXX isikuja varahooldusõiguse täielikku äravõtmist. XXX on esitanud eestkosteasutusele avalduse, milles annab nõusoleku selleks, et temalt lapse XXX hooldusõigus täielikult ära võetakse. PKS § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Kuna lapse XXXema on surnud, siis on lapse hooldusõigus XXX .

Kohus, andes hinnangut uuritud tõenditele, nõustub täielikult avaldaja esindaja ja lapse huvide kaitseks menetluses määratud esindaja väga põhjalikul analüüsil ja tuvastatud faktiliste asjaolude argumenteeritud hindamise tulemina kujunenud seisukohtadega, mis koos kõigi eelpool kirjeldatud ja asjas kogutud tõenditega kogumis veenavad kohut üheselt, et avaldus tuleb rahuldada, st XXX

2-13-3352

tuleb täielikult ära võtta lapse XXX isikuja varahooldusõigus.

Kohus leiab, et kõik tõendid kogumis, sealhulgas ärakuulamistel saadud teave kinnitab veenvalt ja ümberlükkamatult, et XXX, kes on lapse XXX ainus vanem, seega ainus seaduslik esindaja, ei ole soovinud täita oma vanemakohustusi. Seega on täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg 1 sätestatud tingimus. Kohtuasjas on veenvalt tõendatud, et taoline vanema poolt vanema hooldusõiguse teostamata jätmine ohustab XXX kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, mis on viinud selleni, et lapsele on pärast ema surma määratud eestkostja. XXXei ole kohtule esitanud seisukohti, mis lükkaksid nimetatud andmed ümber. Talle oli antud võimalus saada kohtuistungil ära kuulatud.

Laps vajab kasvamiseks ja arenemiseks stabiilset ja turvalist keskkonda ning kohusetundlikke inimesi enda ümber, kes suudavad pakkuda talle piisavat tähelepanu ning vajalikku hoolitsust. XXXei ole seda soovinud lapsele XXX Kuvajevile pakkuda, ta ei ole last kasvatanud ega tema elus osalenud, samuti ei ole ta last ülal pidanud. XXX on veendunud, et ta ei ole lapse XXX isa. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada ja võtta XXX täielikult ära vanema hooldusõigus, so nii isikukui ka varahooldusõigus lapse XXX suhtes. Ühiskond on huvitatud laste tervisest ja teeb selle kaitseks kõik pingutused, et kaitsta last, tagades temale parimad kasvuja arengutingimused, kui perekond selleks ei ole aktsepteeritav.

PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg

1 järgi on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

PKS § 134 lg 1 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama seaduse §-des 135 ja § 136 loetletuid. § 135 lg 1 kohaselt võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus isikuhoolduse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus nõustub lapsele menetluses määratud esindaja seisukohaga, et avaldaja poolt taotletud meetmed on proportsionaalsed ning ei kahjusta lapse huvisid ja et muude abinõude kohaldamine ei ole võimalik vanemal huvi puudumise ning lapsega sideme puudumise tõttu. PKS § 136 lg 1 kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu

2-13-3352

korraldusi. PKS § 123 lg 1 lähtuvalt teeb kohus kõik otsustused lastesse puutuvates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuvalt, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

LaKS § 27 on esitatud alused, millise olemasolul võib last kodust ja perekonnast eraldada. Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend.

Kohus menetleb asja eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus on selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud ning kuulanud ära lapse vanemad. Kohus on välja selgitanud lapse, eestkostja, lapsele menetluses määratud esindaja ja eestkosteasutuse seisukohad. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha lahend tuginedes tsiviilasja materjalidele.

Kohus on seisukohal, et XXX lapse XXX isikuja varahooldusõiguse täielik äravõtmine on põhjendatud ja vastab lapse huvidele. XXXei ole täitnud oma lapse hoolduskohustust ega ilmutanud soovi ilmselt seda ka edaspidi teha, kuna ta ei ole kunagi XXXkasvatanud, temaga kohtunud ja materiaalselt aidanud.

Avalduse rahuldamisel juhindub kohus kõigepealt Perekonnaseaduse § 134 lg 1 sätestatust. PKS § 134 lg 3 kohaselt võib kohus alaealise varahoolduse täies ulatuses ära võtta.

Kohus asub seisukohale, et ärakuulatud menetlusosaliste seletustega, samuti kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega on leidnud täielikult tõendamist, et XXX on jäänud ilma mõlema vanema – ema ja isa vanemlikust hoolitsusest, mis on iga lapse sünnijärgne õigus, ootus ja vajadus. Laps peab eestkostjat ja tema abikaasat enda emaks ja isaks, mis annab tunnistust lapse suhtes positiivsest ja väljakujunenud elukorraldusest, mille säilimist peaks igati toetama.

Tulenevalt eeltoodust on kohtu arvates põhjendatud ära võtta XXXtäielikult nii lapse XXX isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus. Kohus leiab, et niisugune otsustus on lapse huvidele vastav, garanteerides lapse turvalisuse, igakülgse hoolitsetuse ja vaimse ning füüsilise arengu. Seoses asjaoluga, et kohus peab põhjendatuks XXX sünniakti kantud vanemalt ära võtta täielikult nii lapse isikuhooldusõiguse kui ka varahooldusõiguse, on siitpeale alaealise XXX ainsaks seaduslikuks esindajaks eestkostja, kellele kuulub nii lapse isikuhooldusõiguskui ka varahooldusõigus, samuti otsustusõigus ja esindusõigus. Niisuguse otsustuse tegemisel lähtub kohus menetluses väljaselgitatud asjaolude kogumist, eeskätt eestkosteasutuse, lapse esindaja ja ka lapse vanemate ärakuulamisel avaldatud seisukohtadest. Kohtu veendumus on niisugusele alusele rajatud.

Käesoleva kohtulahendi tunnistab kohus viivitamata täidetavaks, tuginedes seejuures TsMS § 467 lg 1, lg 5 ja § 478 lg 4. Viimati nimetatud sätte kohaselt

2-13-3352

hakkab hagita menetluses tehtav määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline.

TsMS § 172 lg 3 kohaselt, hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd lapsele esindaja määramise kohustus tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustikust, tuleb lapse esindaja kulud jätta TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula