2-12-10337/34 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-10337

Tsiviilasi

Ülle Mesi hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

169/2012/248

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1369,33 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. oktoobri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu), volitatud esindaja Jaanus Värk

Vastustaja (kostja): Ülle Mesi (IK: XXX)

Kolmas isik: Narva Kohtutäitur Terje Tšapis (büroo asukoht:

Puškini 20-46, Narva)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 23. oktoobri 2012.a otsus.

Teha tsiviilasjas uus otsus, millega jätta rahuldamata Ülle

Mesi hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 169/2012/248.

2. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) apellatsioonkaebus.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Ülle Mesi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Hageja Ülle Mesi esitas 20.02.2012 avalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt väljastas Narva kohtutäitur Terje Tšapis 12.02.2012 täitmisteate

täitedokumendi – Maksu- ja Tolliameti korralduse 13-11/39833 - järgi maksuvõla

sissenõudmiseks. Täitmisteatele oli lisatud kohtutäituri tasu välja mõistmise otsus. Hageja on

tasunud viidatud korralduses toodud tähtajaks korralduses toodud summa 1369,33 eurot, mida

tõendab ka Swedbanki maksekorralduse väljavõte kuupäevaga 24.08.2011. Hageja palus

tunnistada sundtäitmine lubamatuks ning mõista välja kohtutäituri tasu ja võimalikud

täitekulud kostjalt kui sissenõudjalt.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Maksuhaldur on tuvastanud, et hageja maksuvõlg on

maksukohustuslaste registri andmete kohaselt seisuga 18.04.2012 47 520, 79 eurot, millest

põhivõlg on 33 524, 46 eurot ning intressivõlg 9 364, 62 eurot. Kostja ei käsitle maksuvõla

tekkimisega seotud asjaolusid, vaid peatub vaid algatatud täitemenetlusega seotud asjaoludel.

Ülle Mesi võlgnevus põhivõla osas jaguneb erinevate maksuliikide lõikes järgmiselt:

Maksu nimetus

Maksu võlg

Füüsilise isiku tulumaks

4409.55

Kinnipeetud tulumaks

2615.41

Kogumispensionimakse

209.38

Käibemaks

11153.25

Maamaks

98.60

Sotsiaalmaks

14362.81

Töötuskindlustusmakse

675.46

Kokku

33524.46

Arvestades maksukohustuslaste poolt deklareeritud ning tasumata jäetud kohustusi, esitas

kostja

Ülle

Mesi´le

ajavahemikul

18.01.2011-04.05.2011

alljärgnevad

korraldused/intressinõuded (siinjuures jätab maksuhaldur käsitlemata varem toimunud hageja

maksuvõla tekkimisega ja sissenõudmisega seotud toimingud):

- 04.05.2011 sundtäitmise hoiatus nr 13-11/23719 summas 63.58 eurot;

- 16.06.2011 intressinõue nr 13-3/3067 summas 1 628.51 eurot;

- 04.07.2011 sundtäitmise hoiatus nr 13-11/33747 summas 7 090.54 eurot;

- 08.08.2011 sundtäitmise hoiatus nr 13-11/39319 summas 2 431.02 eurot;

- 18.08.2011 intressinõue nr 13-3/31891 summas 1 114.56 eurot;

- 19.09.2011 sundtäitmise hoiatus nr 13-11/44695 summas 4 434.11 eurot;

- 03.10.2011 sundtäitmise hoiatus nr 13-11/48261 summas 1 674.71 eurot;

- 20.10.2011 sundtäitmise hoiatus nr 13-11/53487 summas 8 977.62 eurot;

- 16.11.2011 sundtäitmise hoiatus nr 13-11/61862 summas 2 577.33 eurot;

- 16.11.2011 intressinõue nr 13-3/43450 summas 4 162.44 eurot;

- 14.12.2011 sundtäitmise hoiatus nr 13-11/70483 summas 1 038.77 eurot;

- 18.01.2011 sundtäitmise hoiatus nr 13-11/5355 summas 1 881.61 eurot.

Arvestades

asjaolu,

et

maksukohustuslane

ei

tasunud

maksuhalduri

poolt

korraldustega/intressinõuetega nõutud maksusummasid, alustas maksuhaldur MKS § 130 lg 1

alusel võla sundkorras sissenõudmist. Kuna maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute

tulemusel (Ülle Mesi kontode arest krediidiasutustes) ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda,

pöördus sissenõudja 09.02.2011 täitmisavaldustega nr 13-5/3029-10 (pöörates täitmisele

eelmises lõigus nimetatud korraldused alustades 18.01.2011 korraldusest nr 13-11/5355), 13-

5/3029-11, 13-5/3029-12, 13-5/3029-13, 13-5/3029-14, 13-5/3029-15, 13-5/3029-16, 13-

5/3029-17, 13-5/3029-18, 13-5/3029-19, 13-5/3029-20, 213-5/3029-21, 13-5/3029-22 MKS §

130 lg 2 alusel kohtutäituri Terje Tšapis´e poole.

Täitemenetlus, mille raames on täiturile edastatud 09.02.2012 täitmisavaldus nr 13-5/3029-14,

algatati maksuhalduri 15.08.2011 korralduse nr 13-11/39833 alusel. Nimetatud korraldusega

kohustas maksuhaldur tasuma Ülle Mesi´t maksuvõla summas 1 396,33 eurot 10 päeva

jooksul selle kättesaamisest arvates ning hoiatas Ülle Mesi´t sundtäitetoimingute rakendamise

eest korralduse täitmata jätmisel.

Vaidlus ei käi selle üle, et hageja poolt tasutud summa 1 369.33 eurot ei ole maksuhalduri

poolt teiste kohustustega tasaarvestatud. Hageja poolt kohtule esitatud AS Swedbank

24.08.2011

maksekorraldus

ning

maksuhalduri

andmebaasis

kajastatud

laekumine

maksukohustuslase ettemaksukontole summas 1 369.33 eurot kinnitavad asjaolu, et Ülle Mesi

poolt on nimetatud ülekanne sooritatud. Maksuhaldur ei nõustu hageja väitega, et korralduses

toodud nõue on täidetud ning maksuhalduril puudub alus täitemenetluse algatamiseks

nimetatud korralduse alusel.

Tulenevalt Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusest nr 3-4-1-4-09 ei

arvestata uue, 1. jaanuaril 2009 jõustunud, korra kohaselt maksukohustuste täitmist

maksuliigiti, vaid ühiselt. Maksumaksja ei saa valida, millisele kontole raha kanda ja mis

järjekorras võlgu tasuda. Kostja on vaatamata hageja poolt AS Swedbank maksekorralduses

märgitud viitenumbrile ning korralduse numbrile nr 11-11/39833 (maksuhaldur eeldab, et

hageja poolt on ekslikult märgitud vale korralduse number, õige on 13-11/39833) lähtunud

kohustuste täitmise kontrollimisel maksuvõlgade tekkimise järjekorrast. Hageja poolt

24.08.2011 maksuhaldurile tasutud summa 1 369.33 eurot on arvestatud tulenevalt MKS §-st

105 lg 6 varem tekkinud FIDEK 2009 sotsiaalmaksu kohustuse katteks. Hilisemad hageja

poolt (pärast 24.08.2011.a) sooritatud maksed on tasaarvestatud 2009.aastal tekkinud

maksukohustustega.

Arvestades maksukohustuslaste registris kajastatud andmeid, järeldab maksuhaldur, et

hagejale kostja poolt 15.08.2011 esitatud sundtäitmise hoiatus (korraldus) nr 13-11/39833

summas 1 369.33 nii täitemenetluse algatamise seisuga kui ka 19.04.2012 seisuga on Ülle

Mesi poolt täitmata ning täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks puudub õiguslik alus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohtu 23.10.2012 otsusega tunnistati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 15.08.2012 korralduse nr 13-11/39883 alusel alustatud sundtäitmine nr

169/2012/248 lubamatuks.

Maakohtu põhjenduste kohaselt toimub maksuvõla sundtäitmine MKS ja täitemenetlust

reguleerivates õigusaktides (TMS) sätestatud korras (MKS § 128 lg 1). MKS 13. peatükk

reguleerib sundtäitmist (§ 128 jj). Maakohus nõustus kostjaga, et kui sundtäitmise tulemusel

saadud rahast ei piisa kõigi maksenõuete rahuldamiseks, arvestatakse sundtäitmise tulemusel

laekunud summad erinevate maksude katteks MKS § 105 lg 6 sätestatud järjekorras

(maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise

järjekorras /…/), kuid ei pidanud viidatud sätet käesoleva vaidluse lahendamise pinnalt

ainutähtsaks.

Võlgnik võib esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale ning TMS § 221 lg 1 alusel esitada

kohtusse

hagi

sissenõudja

vastu

täitedokumendi

alusel

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS

§ 221 nimetatud hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.

Korralduse lisa (tl 106) järgi on maksuvõlas 2011. aasta juulikuus deklareeritud sotsiaalmaks,

kogumispensionimakse, töötuskindlustusmakse ja kinnipeetud tulumaks (TSD), mille

tasumise tähtpäev oli 10.08.2011. a, võlasumma 1 369,33 EUR. Lähtudes korralduse sisus

olevatest nõuetest, jõudis maakohus järeldusele, et korraldus maksuvõla 1 369,33 EUR

tasumiseks on hageja kui maksukohustuslase poolt täidetud viisil nagu korralduses nõutakse,

õigel ajal, nõutavas summas. Hageja on korralduse täitnud ning kostjal puudus õiguslik alus

viidatud korralduse alusel 2012. aastal kohtutäituri vahendusel sundtäitmist algatada.

Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja on ise valikuliselt otsustanud, millises järjekorras

maksuvõlad tasuda. Haldusakt peab hea halduse tava kohaselt olema selge ja üheselt

mõistetav. Kostja 15.08.2011. a korraldus on maksuhalduri haldusakt (MKS § 46 lg 1). Kostja

on jätnud tähelepanuta, et MKS § 105 lg 7 sätestab, et sama paragrahvi 6. lõikes sätestatud

kohustuste täitmise järjekorda ei arvestata, kui maksuhalduri haldusaktist tuleneb erinev

rahalise kohustuse tasumise tähtpäev, sellisel juhul võetakse tasumisel aluseks maksuhalduri

haldusaktis määratud kuupäev.

MKS § 128 sätestab sundtäitmise eeldused ja § 129 sundtäitmise hoiatuse. 15.08.2011. a

korralduses on maksuvõla tasumiseks antud 10 päeva, mille möödumisel ja juhul, kui

maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt määratud tähtaja jooksul,

alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist (MKS § 130 lg 1). Kuna korraldus on

hageja poolt täidetud nõuetekohasel viisil, puudus alus sundtäitmiseks ja täitemenetluse

alustamise avalduse esitamiseks.

Maakohus selgitas seonduvalt hageja taotlusega mõista välja täituri tasu ja võimalikud

täitekulud kostjalt, et sellist nõuet ei ole esitatud kujul võimalik rahuldada, kuid TMS § 221 lg

4 alusel jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud

sissenõudja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas Viru Maakohtu 23.10.2012

kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada ning teha asjas uue

otsus, millega jätta Ülle Mesi avaldus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei nõustu kostja maakohtu vaidluste aluste tõlgendamisega. Viru Maakohtu otsuse p-st 30

nähtuvalt on kohus leidnud, et „pooled vaidlevad selle üle, kas hageja täitis kostja nõude,

millal tuleb lugeda nõue täidetuks ning kas täitemenetluse algatamine oli põhjendatud.“

Kostja hinnangul vaidlevad pooled selle üle, kas täitemenetluse algatamine 15.08.2011

korralduse alusel oli põhjendatud. Tähtsust omab asjaolu, millal võlgnikule korraldusega

esitatud ja täitmisele pööratud haldusakt sai täidetuks MK §105 lg 6 mõttes. 24.08.2011, kui

toimus hageja poolt maksuvõla tasumine summas 1 366, 33 eurot, oli hageja maksuvõlg

kokku 49 373,47 eurot. Hagejale 15.08.2011 esitatud korraldus sisaldas kohustusi, mille

suhtes ei olnud maksuhaldur varem hagejale haldusakti esitanud ning käsitletav korraldus ei

sisaldanud seega kogu vastustaja maksuvõlga, vaid ainult hageja poolt 2011 juuli eest

deklareeritud kohustusi, mille täitmise tähtajaks oli 10.08.2011. Hageja poolt maksuhalduri

kontole tasutud 1 369,33 eurot on arvestatud lähtuvalt MKS § 105 lg-st 6 varem tekkinud

FIDEK 2009 sotsiaalmaksu kohustuste katteks. 15.08.2011 esitatud korralduses märgitud

nõude rahuldamist, ajatamist või tasaarvestamist täitmisavalduse esitamise seisuga ei ole

toimunud ja sundtäitmine on seega lubatav TMS § 221 lg 1 mõttes;

2) ei nõustu kostja kohtu tõlgendusega MKS § 105 lg-st 7. Maakohus on jätnud arvestamata

MKS § 105 lg-s 7 sulgudes sisaldava informatsiooni. MKS § 105 lg 7 viitab MKS §-des 95 ja

111 nimetatud haldusaktidele, mis käsitlevad vastavalt maksuotsust ja maksuvõla tasumise

ajatamist. Maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise järjekorra sätestab § 105 lg 6,

mille kohaselt on esmaseks kriteeriumiks kohustuse tekkimise aeg, st varasem nõue täidetakse

enne hilisemat. Ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel lahendatakse võimalikud vastuolud

vastavalt lõikes 6 antud loetelule. Samas kui rahalise kohustuse tasumiseks on maksuhaldur

oma haldusaktiga (nt maksuotsusega) määranud muu tähtpäeva, st seadusest tulenevast

erineva tähtpäeva, toimub tasumine/tasaarvestamine haldusaktis määratud tähtpäeval;

3) ei nõustu kostja maakohtu põhjendustega, et argument sundtäitmise lubatavusest lähtuvalt

MKS § 105 lg-st 6 pole ainutähtis. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on

26.06.2009 otsuses nr 3-4-1-4-09 leidnud, et enne 01.01.2009 kehtinud korra kohaselt oli iga

maksu- makse- ja intressikohustuse arvestamise ja täitmise jaoks eraldi viitenumber ja nende

arvestust peeti eraldi isikukontodel. Uue, alates 01.01.2009 jõustunud korra kohaselt ei

arvestata maksukohustuste täitmist maksuliigiti, vaid ühiselt. Maksumaksja ei saa enam ise

valida, millisele kontole raha kanda ja mis järjekorras võlgu tasuda. Enammaksete ja võlgade

tasaarvestused toimuvad samuti automaatselt ega sõltu enam maksumaksja taotusest. Uus

kord vähendab juhuslikkust maksude laekumisel, kuna välistab maksukohustuslase vabaduse

otsustada, mis järjekorras erinevaid makse tasuda.

5. Vastustaja Ülle Mesi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning jääb kõigi varasemalt

kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks

teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ülle Mesi hagi

Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 169/2012/248

Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.08.2011.a korralduse nr 13-11/39833

alusel tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab Eesti Vabariigi (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) apellatsioonkaebuse.

7. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust hageja Ü. Mesi maksuvõla suuruse ega kujunemise

aluste üle, ega ka selle üle, millistel kuupäevadel ja missugustes summades on Ü. Mesi

Maksu- ja Tolliametile makseid teinud. Ringkonnakohus märgib, et ehkki hageja Ü. Mesi on

maakohtu menetluses tuginenud asjaoludele, mille kohaselt maksuvõla tekkimise põhjustas

kehtinud notari tasu regulatsioon (notariaaltoimingute alatasustatus), mille tõttu tekkis

ulatuslik kahjum, ei saa nimetatud asjaolud olla tsiviilkohtumenetluses maksuvõlgnevuse

sissenõudmise õiguspärasuse hindamise aluseks.

8. Maakohus on õigesti märkinud, et maksuvõla sundtäitmine toimub Maksukorralduse

seaduses (MKS) ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (MKS § 128 lg 1) ning juhul,

kui sundtäitmise tulemusel saadud rahast ei piisa kõigi maksunõuete rahuldamiseks,

arvestatakse sundtäitmise tulemusel laekunud summad erinevate maksude katteks MKS § 105

lg-s 6 sätestatud järjekorras. Seega kuuluvad maksukohustuslase rahalised kohustused

tasumisele või tasaarvestamisele kohustuste tekkimise järjekorras.

Vaidlust ei ole selles, et 24.08.2011.a, mil Ü. Mesi tasus maksuvõla summas 1369,33 eurot,

oli tema maksuvõlg kokku 49 373,47 eurot ning võlgnevuse suurus ei olnud talle teadmata.

Samuti ei ole vaidlust, et 2011.a jooksul esitas Maksu- ja Tolliamet Ü. Mesi’le korduvaid

sundtäitmise hoiatusi eri alusel ja summades tekkinud maksuvõlgnevuste täitmiseks.

Ajavahemiku 18.01.2011 – 04.05.2011 kohta oli apellant esitanud vastustajale kokku 9

sundtäitmise hoiatust (korraldust MKS § 129 mõttes) ning ka nimetatud korralduste alusel on

alustatud täitemenetlusi.

9. Kolleegium leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud MKS § 105 lõikeid 6 ja 7 ning TMS

§ 221 lg-t 1, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.

MKS § 105 lg 6 kohaselt kuuluvad maksukohustuslase rahalised kohustused üldjuhul

tasumisele või tasaarvestamisele kohustuste täitmise järjekorras. Seega arvestatakse

maksukohustuslase poolt selleks määratud kontole tasutud summad esmajoones varem

tekkinud maksuvõlgnevuse katteks ning reeglina saab alles pärast varasemate võlgnevuste

kustutamist lugeda tasutuks hiljem tekkinud maksuvõlad. Seega kehtib maksukorralduses

põhimõte, et maksuvõlga tuleb sissenõudmise seisukohalt lugeda ühtseks n-ö summeeritud

võlaks, mitte seevastu erinevate osavõlgnevuste kogumiks, mida oleks võimalik ilma

sellekohase haldusaktita kustutada valikuliselt, nt täites hiljem tekkinud (deklareeritud)

maksukohustuse enne varasemat.

10. Erisused MKS § 105 lg-s 6 sätestatud järjekorrast tulenevad sama paragrahvi lg-st 7, mille

kohaselt ei arvestata lg-s 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda, kui maksuhalduri

haldusaktist (§-d 95 ja 111) tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise tähtpäev. Sellisel juhul

võetakse tasumisel aluseks maksuhalduri haldusaktis määratud tähtpäev.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on MKS § 105 lg-t 7 tõlgendanud

ebaõigesti, jättes arvestamata selles sisalduvad viited MKS §-dele 95 ja 111. MKS § 95

käsitleb haldusaktina maksuotsust, millega MKS § 92 kohaselt määratakse maksukohustuse

suurus kindlaks esmakordselt. Maksuotsuse kohta sätestatu laieneb ka haldusaktidele, mis on

antud maksusoodustuse või -vabastuse kohaldamiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti

(MKS § 95 lg 6). MKS § 111 reguleerib maksuvõla tasumise ajatamist. Nii maksuotsuse

tegemisel kui maksuvõla tasumise ajatamisel määratakse maksu tasumise tähtaeg kindlaks

vastava otsuse kui haldusakti alusel.

Seevastu üldjuhul tekib maksukohustus vahetult seaduse alusel. Samuti tuleneb

maksukohustuse täitmise tähtpäev üldjuhul vahetult seadusest. MKS § 31 lg 1 p 1 kohaselt

võivad maksuseadusest või MKS-st tuleneda rahalised nõuded ja kohustused, sealhulgas

maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus). Nimetatud nõuded ja

kohustused tekivad seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole

sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti (MKS § 31 lg 2). Sellele

seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseis haldusasjas nr 3-3-1-48-

10, p 16.

11. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et 15.08.2011.a korralduses nr 13-11/39833

näidatud maksukohustus summas 1369,33 eurot tekkis 2011. a juulikuu osas hageja kui

maksukohustuslase poolse vabatahtliku deklareerimise tulemusena, mistõttu tulenes ka maksu

tasumise tähtpäev (10.08.2011.a) vahetult seadusest.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et MKS § 129 alusel antava sundtäitmise

hoiatust sisaldava korralduse näol ei ole tegemist MKS § 105 lg 7 tähenduses maksu

tasumiseks seadusest tulenevast tähtajast erineva tähtaja andmisega. Korralduse sisuks on

hoiatada võlgnikku eesootavast sundtäitmisest, andes talle ühtlasi võimaluse võlgnevuse

tasumise teel sundtäitmise algatamist vältida. Korralduse andmise ajaks on tegelikult

maksusumma tasumiseks seadusest tulenenud tähtaeg juba möödunud, kuid korraldusega ei

määrata võlgnikule mitte uut seaduses sätestatust erinevat tähtaega, vaid võimaldatakse tal

võlgnevus kustutada tagantjärele.

12. Tulenevalt maksukohustuse kumuleeruvast iseloomust ei võimalda korralduses märgitud

maksuvõlgnevuse tasumine vältida sundtäitmist olukorras, kus maksumaksja poolt

maksuhaldurile tasutu ei kata kõiki isikule tekkinud maksuvõlgnevusi.

Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et tulenevalt maksukohustuse ja –võlgnevuse

eripärast ei sisaldanud hagejale (vastustajale) 15.08.2011 esitatud korraldus mitte kogu hageja

maksuvõlgnevust vaid üksnes neid maksukohustusi, mille osas ei olnud maksuhaldur varem

hagejale haldusakti esitanud. Seadustest ei tulene, et eri ajavahemikel ja eri alustel tekkivate

maksuvõlgnevuste sissenõudmisel tuleks sundtäitmise aluseks olevas täitedokumendis

igakordselt ära näidata maksuvõlgnevuse kogusuurus. Vastustaja (hageja) ei ole tuginenud

sellele, nagu oleks tema maksuvõlgnevuse kogusuurus olnud talle teadmata või ei olnuks tal

piisavalt teavet maksukohustuste arvestamise aluste ja võlgnevuse kujunemise kohta.

Ringkonnakohus nõustub ka apellandi seisukohaga, et korralduses nr 13-11/39833 näidatud

maksuvõlgnevuse tasumisega summas 1369,33 eurot ei tasunud hageja (vastustaja) tema poolt

2011. a juulikuu eest võlgnetavat maksusummat, kuivõrd tal oli maksuhalduri ees varasemaid

täitmata maksukohustusi, mille osas oli võlgnikku teavitatud ja teda ka sundtäitmisest

hoiatatud.

13. Iseenesest on õige vastustaja seisukoht, et üldjuhul saab täitemenetluse võlgnik TMS § 2

lg-s 1 loetletud täitedokumentides kajastatavate kohustuste puhul lähtuda sellest, et tasudes

konkreetses täitedokumendis märgitud summa on ta vastava kohustuse täitnud ning edasine

täitemenetlus selle täitedokumendi alusel enam võimalik ei ole. Maksukohustuse täitmine aga

erineb ülejäänud rahaliste kohustuste täitmisest olulisel määral sellega, et võlgniku

kohustused n-ö summeeritakse.

Kuna maksuvõlgnevuste kustutamisel on seadusega kehtestatud reegel, et maksukohustused

loetakse täidetuks kohustuste tekkimise järjekorras, kehtib sama põhimõte ringkonnakohtu

arvates ka sundtäitmise korral. MKS § 105 ja §§ 128 – 130 tuleb tõlgendada nende

koostoimes.

Ringkonnakohtu arvates puudub alus asuda seisukohale, et kui raha laekus maksukohustuse

katteks sundtäitmise käigus, siis kehtiksid maksude tasutuks lugemise ja arvestuse osas

erinevad põhimõtted võrreldes maksusummade vabatahtliku tasumisega maksukohustuslase

poolt. Olukorras, kus maksukohustuslase suhtes on alustatud juba mitu täitemenetlust, ei saa

maksukohustuslane seega endiselt valida, missuguse osa maksuvõlgnevusest ta täidab, tasudes

nt hiljem koostatud täitedokumendis (korralduses) näidatud summa, kuid jättes tasumata

varasemates täitedokumentides kajastatud kohustused.

14. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et teatud juhtudel on kohtutäituril võimalus ja

ka kohustus sissenõudja rahalised nõuded ühe võlgniku vastu summeerida ning koondada

need ühte täitemenetlusse, eesmärgiga vältida suuremaid täitekulusid (vrd RKTKo 3-2-1-157-

04). See eeldab siiski, et tegemist on ühe ja sama täitedokumendi alusel toimuva

sundtäitmisega. Samuti ei näe kehtiv täitemenetlusõigus ette võimalust menetleda samade

sissenõudja ja võlgniku vahelisi täiteasju nn jooksva konto põhimõttel, kus sissenõudja poolt

uute nõuete täitmiseks esitamisel liituksid need juba käimasoleva täitemenetlusega, ehkki

maksuvõlgnevuste sissenõudmise eripära arvestades võiks niisugune lahendus olla

otstarbekohane.

Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

TMS § 221 lg 1 alusel ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

15. Asja materjalidest nähtuvalt on täiteasjas nr 169/2012/248 täitemenetlus peatatud

kohtutäitur Terje Tšapis’e 29.04.2012.a otsusega TMS § 46 lg 2 p 4 alusel, s.o täitemenetluse

peatamise aluseks ei olnud hagi tagamise korras tehtud kohtulahend. Kohtutäituril on

võimalik käesoleva otsuse jõustumisel uuendada täitemenetlus TMS § 47 lg 2 alusel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust.

Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/