2-12-23470/18 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-23470

Tsiviilasi

Deckol Ehitus OÜ hagi AS Eviko vastu 4762,66 euro nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2381,33 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2012. a vaheotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Eviko apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): AS Eviko (registrikood: 10321432;

asukoht: Tartu Õpetaja 9a), seaduslik esindaja juhatuse liige

Kaimo Sepp

Vastustaja (hageja): Deckol Ehitus OÜ (registrikood:

10800687; asukoht: Nõva 2a-30), esindaja vandeadvokaat

Anne Tammer

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2012.a vaheotsus

muutmata ja AS Eviko apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude

jaotus

määratakse

asjas

lõpplahendi

tegemisel maakohtus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Deckol Ehitus OÜ esitas 14.06.2012 hagi AS Eviko vastu 4762,66 euro ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Deckol Ehitus OÜ ja AS Eviko 14.06.2007 alltöövõtulepingu nr

650-1, mille kohaselt hageja kohustus teostama korterelamule Rahu 15 Tartus ehitustöid ning

kostja kohustus selle eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja poolt 26.10.2007 esitatud

arvest nr 71013 summas 714 519.50 krooni on kostja tasunud 23.11.2007 500 000 krooni,

14.05.2008 50 000 krooni, 08.07.2008 50 000 krooni ja 03.02.2009 40 000 krooni, kokku

640 000 krooni. Tasumata on 74 519.50 krooni (4 762.66 eurot). Esitatud arve aluseks on

teostatud tööde akt TT71007 ja lisatööde akt LT71003, mis on mõlema poole esindajate poolt

allkirjastatud. Vaatamata kostja korduvatele lubadustele ei ole võlga käesoleva ajani tasutud.

Hageja on alltöövõtulepingu p 8.4 alusel arvestanud tasumata summalt viivist 0,15 % päevas.

Hagi kohtusse esitamise ajaks on viivis 8 772.83 eurot, mida hageja vähendas põhivõla

suuruseni.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hagi on aegunud. Hageja nõue põhineb 26.10.2007

esitatud arvel, mis muutus arvel märgitud tasumise kuupäevast lähtuvalt sissenõutavaks alates

10.11.2007. Deckol Ehitus OÜ tehingust tulenev nõue AS Eviko vastu aegus 10.11.2010.

Hageja on kohtusse pöördunud 1,5 aastat pärast aegumistähtaja möödumist.

Hageja leidis oma 25.09.2012 vastuväidetes, et nõue ei ole aegunud. Aegumine katkeb ja algab

uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja on teinud makseid arve nr 71013

tasumiseks kuni 03.02.2009, tasudes viimati 40 000 krooni selgitusega „osaliselt“. Aegumine

katkes ning algas uuesti alates 04.02.2009. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi

esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud

võlgniku saneerimisavalduse esitamine. Alates 08.06.2011 kuni 14.03.2012 oli aegumine

peatunud kostja saneerimisavalduse esitamise tõttu. Kostja saneerimiskava kinnitati Tartu

Maakohtu 12.09.2011 määrusega, mis jõustus 14.03.2012. Kostja poolt arvest nr 71013 tuleneva

nõude tunnistamine nähtub ka 18.10.2010 kostja esindaja Tauri Sokk kirjast ning kostja

15.05.2012 kirjast.

Kostja esindaja jäi seisukohale, et hagi on aegunud. Kostja täitis kohustuse hageja ees ulatuses,

mida kostja tunnistab. Kostja ei aktsepteeri hageja alusetut nõuet, mis põhineb vales

akteerimises. Hageja ei ole teinud sellises mahus tööd, mille eest ta nüüd kostjalt tasu nõuab.

Kostja ei ole arve nr 71013 osalise tasumisega aktsepteerinud hageja nõuet tegelikult teostamata

tööde eest. Kostja ei nõustu ka sellega, et aegumine peatus saneerimisavalduse esitamisega, sest

selleks ajaks oli hageja nõue juba aegunud. Nimetatud õigusnorm jõustus pärast seda, kui nõude

aegumine oli juba kulgema hakanud. Kostja suhtes nõude esitamisel ei saa hageja tugineda

aegumise peatumise regulatsioonile selliste nõuete osas, mille aegumine on kulgema hakanud

enne seaduse muudatuse jõustumist. Mingeid läbirääkimisi, mida võiks pidada nõude

tunnistamiseks kostja poolt, poolte vahel ei ole toimunud.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis oma 31. oktoobri 2012 vaheotsusega AS Eviko taotluse aegumise

kohaldamiseks rahuldamata.

Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hageja nõue aegunud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt hakkas

Deckol Ehitus OÜ poolt esitatud arve nr 71013 alusel tekkinud nõude aegumistähtaeg alates 1.

jaanuarist 2008 ning oleks lõppenud 31.12.2010, kui kostja ei oleks tasunud arvet osamaksetega.

Vastavalt hageja pangakonto väljavõtetele on kostja tasunud arve osaliselt 2007-2009 tehtud

maksetega, millega kostja tunnustas hageja nõuet tulenevalt TsÜS § 158 lg-st 2. Kostja tegi

viimase makse 03.02.2009, mida tõendab hageja pangakonto väljavõte. TsÜS § 158 lg 1 ja §

146 lg 1 alusel katkes ja algas uuesti kolmeaastane aegumistähtaeg 04.02.2009. Aegumistähtaeg

oleks lõppenud 03.02.2012, kui AS Eviko ei oleks 08.06.2011 esitanud kohtusse

saneerimisavaldust. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 31 kohaselt peatub nõude aegumine

kohtumenetluse

ajaks,

muuhulgas

saneerimisavalduse

kohtus

menetlemise

ajaks.

Saneerimisavalduse esitamise päevaks oli 3-aastasest aegumistähtajast möödunud kaks aastat,

neli kuud ja neli päeva. Kuna hagiavaldus esitati kohtusse 04.06.2012, st vähem kui kolme kuu

möödumisel aegumise peatumise lõppemisest, ei ole hagi aegunud.

Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, mille kohaselt ei või pärast aegumistähtaja

kulgemise algust kohaldada õigusnormi, mis jõustus aegumise kestel. Aegumise peatumine

saneerimisavalduse menetlemise ajaks sätestati 05.04.2011. Tulenevalt asjaolust, et selle

seadusemuudatuse kohaldamise kohta juba kulgema hakanud aegumistähtaegade suhtes puudub

eraldi rakendussäte, kuulub § 160 lg 2 p 31 alates sätte jõustumisest kohaldamisele eranditult

kõikide saneerimisavalduste kohtus menetlemise ajale, kui nõude aegumistähtaeg ei olnud sätte

jõustumise ajaks möödunud.

Aegumise katkemine laieneb kogu nõude aegumisele, välja arvatud juhul, kui võlgnik väljendab

selget tahet, et võlga ülejäänud osas ei tunnista. Kostja ei ole tõendanud, et ta 03.02.2009

toimunud võla osalise tasumisega samaaegselt on hagejale selgelt teatanud, et tasumata summa

osas ta võlga ei tunnista. Sellesisuline dokument on hagejale esitatud alles 18.10.2010.

Aegumise katkemine ei laiene võla ülejäänud osale ainul siis, kui võlgnik teatab võla osalise

tasumise korral samaaegselt asjaolust, et ta võlga ülejäänud osas ei tunnista.

Kuna tegemist on vaheotsusega TsMS § 449 lg 3 mõttes, võtab kohus seisukoha menetluskulude

jaotuse osas kohtuotsuse tegemisel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. AS Eviko (kostja) esitas Tartu Maakohtu 31.10.2012 vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse,

milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asjas aegumise kohaldamist.

Apellatsioonkaebuses esitatu kohaselt:

1) on nõue aegunud isegi juhul, kui aegumist arvestada alates 03.02.2009. Hageja nõue oleks

sellisel juhul TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud 03.02.2012, kuna puudub alus TsÜS § 160 lg 2 p

31 alusel kohaldada aegumise peatamist saneerimismenetluse jooksul;

2) on maakohus ebaõigesti sisustanud materiaalõiguse normi, kuna TsÜS § 160 lg 2 p 31 alusel

peatub nõude aegumistähtaeg üksnes sellise võlausaldaja nõude suhtes, kelle nõue on kaasatud

saneerimismenetlusse ja kelle nõue on selgelt välja toodud saneerimiskavas. Võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on viidatud sätte eesmärk

tagada võlausaldajate nõuete aegumise peatumine võlgniku saneerimisavalduse või võlgade

ümberkujundamise

avalduse

esitamisega.

Kui

võlausaldaja

nõue

ei

ole

kaasatud

saneerimismenetlusse, ei toimu selle nõude üle ka vaidlust TsÜS § 160 tähenduses.

Võlausaldajal puudub igasugune põhjus eeldada, et tema nõude saatus selgub alles pärast

saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumist. Hageja oli teadlik, et tema nõude suhtes ei

toimu saneerimismenetluses vaidlust, mistõttu puudus hagejal ka alus eeldada, et tema väidetava

nõude aegumine on kostja saneerimismenetluse tõttu peatunud;

3) ei ole TsÜS § 160 lg 2 p 31 kohaldatav põhjusel, et nimetatud õigusnorm jõustus 05.04.2011

ehk pärast seda, kui hageja nõude aegumine oli juba 03.02.2009 kulgema hakanud. Apellandi

vastu nõude esitamisel ei saa tugineda aegumise peatumise regulatsioonile selliste nõuete osas,

mille aegumine on kulgema hakanud enne seadusmuudatuse jõustumist. Aegumise regulatsioon

on loodud tsiviilsuhtes õigusrahu saavutamiseks ja üldise tsiviilkäibe tagamiseks. Eelkõige peab

aegumine kaitsma võlgnikku, et võlausaldaja ei teostaks oma õigusi pahatahtlikult ning tagama

majanduskäibe stabiilsuse.

7. Deckol Ehitus OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta Tartu Maakohtu 31.

oktoobri vaheotsus muutmata.

Vastuväidete kohaselt:

1) tunnustas kostja hageja nõuet arve nr 710130 osalise tasumisega 03.02.2009, mistõttu

aegumine katkes ja algas uuesti TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 alusel;

2) oli aegumine peatunud 08.06.2011-14.03.2012 kostja saneerimisavalduse esitamise tõttu

tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p-st 31. Viidatud sätte alusel aegumise peatumiseks piisab faktist, et

võlgnik oli esitanud saneerimisavalduse. Asjaolu, kas saneerimisavaldus mõjutas hageja õigusi

või kas hageja oli kaasatud saneerimismenetlusse, ei oma mitte mingisugust tähtsust aegumise

peatumisel TsÜS § 160 lg 2 p 31 alusel. Aegumine peatub võlgniku saneerimisavalduse

esitamise hetkest, millal ei ole veel teada, kas saneerimismenetlus üldse algatatakse, kas ja

milline saneerimiskava vastu võetakse ja kinnitatakse ning milliste võlausaldajate õigusi see

puudutab. TsÜS § 160 lg 2 p 31 ei tulene sellist piirangut ning nõuete eristamist sõltuvalt sellest,

kas võlausaldaja on kaasatud saneerimismenetlusse või mitte.

3) pole kostja kordagi maininud, et tema suhtes on algatatud saneerimismenetlus. Hageja sai

kostja

saneerimisest

teada

juhuslikult.

Kostja

saneerimisnõustajad

ei

ole

täitnud

saneerimisseaduse § 12 lg-s 1 sätestatud kohustust saata hagejale saneerimisteade. Seda ilmselt

põhjusel, mis on märgitud ka apellatsioonkaebuses: „kostja pidas seda sisult põhjendamatuks

ning ka formaalselt aegunuks“. Kostja oli arve tasumisega 03.02.2009 nõuet tunnustanud,

mistõttu aegumine katkes ja algas uuesti ning kostjale pidi olema selge, et nõue ei ole

saneerimismenetluse ajaks aegunud. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega;

4) ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et TsÜS § 160 lg 2 p 31 ei ole asjas kohaldatav, kuna

nõude aegumine algas enne viidatud normi jõustumist 05.04.2011. TsÜS-ist ei tule piiranguid

TsÜS § 160 lg 2 p 31 kohaldamisele nende nõuete suhtes, mille aegumine algas enne 05.04.2011

a. Oluline on see, kas hageja nõue oli saneerimisavalduse hetkeks aegunud või mitte. Kuna

hageja nõue ei olnud 08.06.2011, kui kostja esitas saneerimisavalduse esitas, aegunud, siis

kuulus kohaldamisele kehtiv seadus- TsÜS § 160 lg 2 p 31;

5) on pooled pidanud kuni käesoleva aasta maini läbirääkimisi ning arutasid võimalusi võla

tasumiseks teiste ehitustööde eest laekuva tasu arvelt. Seda kinnitab kostja 15.05.2012 kiri.

TsMS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate

läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue

võib tuleneda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu

31. oktoobri 2012.a vaheotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud, mistõttu tuleb see jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohtadega, nagu oleks maakohus kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigusnormi ning see on kaasa toonud ebaõige vaheotsuse tegemise, s.o aegumise

kohaldamata jätmise.

10. Maakohtu menetluses oli kostja seisukohal, et nõue oleks aegunud isegi juhul, kui aegumise

algust arvestada alates 03.02.2009. Samas jäi kostja selle juurde, et aegumine algas 10.11.2007

(nõude sissenõutavaks muutumisega, s.o arve nr 71013 tasumise tähtaja möödumisel) ja lõppes

10.11.2010.

Tulenevalt TsÜS § 147 lg-st 3 algab tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta

lõppemisest, mis nõue muutub sissenõutavaks. Hageja nõue kujutab endast töövõtulepingust

tulenevat tasu maksmise nõuet VÕS § 637 mõttes. Nõude tasumise tähtaeg saabus vastavalt

Deckol Ehitus OÜ poolt esitatud arvele 09.11.2007 ning aegumist tuli kostja arvates arvestada

alates 10.11.2007.a. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vastavalt TsÜS § 147 lg-le 3

tuli käesolevas asjas arvestada aegumist alates 01.01.2008.a, kuivõrd tegemist on erisättega, mis

reguleerib tasu maksmisele suunatud nõuete aegumist.

11. Aegumine peatub TsÜS § 158 lg 1 kohaselt kohustatud isiku poolt nõue tunnustamisega,

kusjuures lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises

tasumises. Nõude tunnustamine hõlmab kõiki tegusid, millest ilmneb, et võlgnik peab ennast

kohustusega seotuks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et AS Eviko on 03.02.2009 tasunud

hagejale 40 000 krooni selgitusega „Arve 71013 26.10.07, osaliselt“ (tl 66). Kolleegium nõustub

maakohtu seisukohaga, et arve osaline tasumine eelviidatud kujul on käsitatav võlgnevuse

tunnustamisena AS-i Eviko poolt. Aegumine algab uuesti tunnustamisele järgnevast päevast

tervikuna, seega algas Deckol Ehitus OÜ nõude aegumine uuesti 04.02.2009. Ringkonnakohus

nõustub ühtlasi maakohtu seisukohaga, et aegumise katkemine laienes ka sellele osale nõudest,

mida kostja hiljem ei tunnistanud. Maakohus on õigesti leidnud, et aegumise katkemine ei laiene

võla ülejäänud osale ainult juhul, kui võlgnik teatab võla osalise tasumise korral samaaegselt

asjaolust, et ta võlga ülejäänud osas ei tunnista. Seega on käesoleval juhul põhjendatud lähtuda

sellest, et 03.02.2009.a makse tegemisega katkes nõude aegumine ning see algas uuesti

04.02.2009.a.

12. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et nõue on aegunud isegi siis, kui

aegumise algust hakata arvestama pärast 03.02.2009 tasumist.

Õige ei ole apellandi seisukoht, et TsÜS § 160 lg 2 p 31 on võimalik üldse kohaldada vaid

sellistele nõuetele, mille aegumine algas pärast 05.04.2011, mil vaidlusalune säte jõustus.

Niisuguseks tõlgenduseks puudub ringkonnakohtu arvates alus.

VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud nõuetele TsÜS-is

sätestatut. VÕSRS § 9 lg 1 teisest lausest nähtuvalt kohaldatakse aegumise peatumisele enne

01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on peatunud enne 01.07.2002. Eeltoodust nähtub

seadusandja tahe kohaldada aegumise peatumisele peatumise hetkel kehtivat õigust, st

kohalduva õiguse otsustamisel ei ole määravaks see, millal nõue muutus sissenõutavaks või

algas aegumine, vaid see, millal toimus aegumise peatumine. Käesolevas asjas esitati

saneerimisavaldus 08.06.2011, s.o ajal, mil TsÜS § 160 lg 2 p 31 oli juba jõustunud. Eeltoodust

tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et TsÜS § 160 lg 2 p 31 on kohaldatav nõuetele, mille

aegumine algas enne TsÜS § 160 lg 2 p 31 jõustumist 05.04.2011. Ringkonnakohus nõustub ka

maakohtu põhjendustega, et puudub rakendussäte selle seadusemuudatuse kohaldamata jätmise

kohta nõuete osas, mille aegumistähtaeg on juba alanud.

13. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi käsitlusega, et saneerimismenetlus peatab TsÜS §

160 lg 2 p 31 alusel üksnes sellise võlausaldaja nõude, kelle nõue on kaasatud

saneerimismenetlusse ja kelle nõue on lülitatud saneerimiskavasse.

Kolleegium märgib esmalt, et saneerimisseaduse (SanS) § 7 lg 1 kohaselt on saneerimisavalduse

esitamise õigus üksnes ettevõtjal (kohustatud isikul/võlgnikul) endal ning võlausaldajatele ega

teistele isikutele seadusega niisugust õigust antud ei ole.

Sellest tulenevalt erineb aegumise peatumine TsÜS § 160 lg 2 p 31 alusel oluliselt ülejäänud

TsÜS §-s 160 sätestatud aegumise peatumise juhtudest. TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 koostoimest

tulenevalt eeldab aegumise peatumine üldjuhul õigustatud isiku (võlausaldaja) enese poolset

aktiivset tegutsemist, s.o üldreeglina teatava avalduse esitamist kohtule vm vaidlust lahendavale

organile. TsÜS § 160 lg 2 p 31 puhul aga on aegumise peatumise aluseks kohustatud isiku, s.o

võlgniku poolne tegevus – saneerimisavalduse esitamine.

14. Arvestades SanS §-s 1 sätestatud saneerimismenetluse eesmärki – ettevõtja, võlausaldaja ja

kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus – tuleb

TsÜS § 160 lg 2 p 31 tõlgendada selliselt, et võlgnikust ettevõtja poolt saneerimisavalduse

esitamine toob kaasa kõigi võlausaldajate nõuete aegumise peatumise ilma, et võlausaldajatel

endil tuleks selleks teha mingi toiming või tahteavaldus. Kolleegiumi arvates on

saneerimismenetluse algatamise puhul aegumise peatumine ülejäänud aegumise alustest erinev

ka selle poolest, et see ei eelda nõude üle aktiivse vaidluse toimumist võlgniku ja võlausaldaja

vahel.

Saneerimisavalduse

esitamisel

ei

ole

teada,

missuguste

võlausaldajate

nõuded

saneerimismenetlusse kaasatakse. Võlausaldajate kaasamine saneerimismenetlusse põhineb

eeskätt võlgniku enda poolt avaldatud infol, kusjuures ei toimu pankrotimenetluse §-s 93

sätestatuga analoogset nn üleskutsemenetlust, mis tagaks võimalikult kõigi võlausaldajate

teadlikkuse saneerimismenetluse toimumisest. Kolleegiumi arvates on saneerimismenetluse

eesmärki ja võlausaldajate võrdset kohtlemist silmas pidades põhjendatud lugeda aegumine

peatunuks kõigi võlausaldajate nõuete puhul kuni saneerimiskava kinnitamiseni sõltumata

sellest, kas võlausaldaja osaleb saneerimismenetluses või mitte.

15. Apellandi poolt viidatud Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt oli vaidlusaluse sätte lisamise eesmärk tagada võlausaldajate nõuete

aegumise peatumine võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse

esitamisega. Seletuskirjast ei nähtu mistahes viisil, et seadusandja oleks soovinud kehtestada

saneerimismenetluse puhul erinevaid tagajärgi võlausaldajate nõuete aegumisele sõltuvalt

sellest, kas nõuded hõlmatakse saneerimismenetlusega või mitte.

Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et Deckol Ehitus OÜ nõude aegumine peatus

08.06.2011.a kohtule saneerimisavalduse esitamisega ning aegumise peatumine lõppes TsÜS §

160 lg 3 järgi 14.03.2012.a, mil jõustus Tartu Maakohtu 12.09.2011. määrus AS Eviko

saneerimiskava kinnitamise kohta. Eeltoodust järeldub, et Deckol Ehitus OÜ nõue ei olnud hagi

esitamise ajaks (04.06.2012) aegunud.

16. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi seisukohtadega selles osas, et TsÜS § 160 lg 2 p 31

ei kohaldu käesolevas asjas põhjusel, et nimetatud norm jõustus 05.04.2011.a ehk pärast seda,

kui hageja nõude aegumine oli 03.02.2009.a juba kulgema hakanud. Maakohus asus õigesti

seisukohale, et puudub alus kitsendada TsÜS § 160 lg 2 p 31 kohaldamist üksnes niisugustele

nõuetele, mille aegumine algas pärast 05.04.2011.a. Muuhulgas tuleneb ka VÕSRakS § 9 lg-st 1

põhimõte, mille kohaselt aegumise peatumisele tuleb kohaldada seda seadust, mis kehtib

peatumise aluseks oleva sündmuse toimumise hetkel. Ringkonnakohus ei korda kooskõlas

TsMS 654 lg-ga 6 maakohtu otsuses toodud põhjendusi.

Kuna ringkonnakohtu arvates jättis maakohus õigesti kohaldamata AS Eviko taotluse aegumise

kohaldamiseks, ei pea kolleegium vajalikuks hinnata hageja (Deckol Ehitus OÜ) väiteid selle

kohta, et lisaks saneerimismenetluse toimumisele oli hageja nõude aegumine peatunud ka poolte

vahel toimuvate läbirääkimiste tõttu.

17. Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha asjas lõpplahendi tegemisel. TsMS

§ 173 lg 5 järgi ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab asja

lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/