3-13-1711/36 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1711 Haldusasi Veljo Ahase kaebus kahju hüvitamiseks seoses Tartu Vangla ametnike tegevusega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Veljo Ahase määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Veljo Ahas Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Veljo Ahas esitas 13.08.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3), milles kirjeldas, et Tartu Vangla ametnikud I. Poljatšenko ja A. Külm lubavad teistel kinnipeetavatel kaebajat solvata, mõnitada ja vaimselt taga kiusata ning vangla ametkond osaleb ka ise tagakiusamises. Kaebaja palub kummaltki nimetatud vanglaametnikult välja mõista 500 eurot kahjuhüvitist. 2. Tartu Halduskohtu 21.08.2013. a määrusega (tl 13-14) tagastati V. Ahase kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebajal oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. 3. V. Ahas esitas 26.08.2013 Tartu Halduskohtu 21.08.2013. a määruse peale määruskaebuse (tl 18). Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a määrusega (tl 24-26) jäeti määruskaebus käiguta ning paluti kaebajal koostada korrektne, HKMS § 205 nõuetele vastav määruskaebus. Tartu Halduskohtu 10.09.2013. a määrusega (tl 30-32) jäeti määruskaebus samal põhjusel uuesti käiguta. 4. V. Ahase 12.09.2013. a määrusekaebuse täpsustuses (tl 35) esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse, kuna vajab käesoleva asja menetluses abi selleks, et saavutada positiivne otsus.

Kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.08.2013. a määruse peale võeti 12.09.2013 menetlusse. 5. Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määrusega (tl 41) jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt jääb riigi õigusabi taotlus rahuldamata, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 6 ja HKMS § 110 lg-st 2. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on kohtule esitanud enda koostatud kaebuse mittevaralise kahju nõudes. Kaebus on kohtule arusaadav, kuid see on tagastatud kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. V. Ahas esitas 16.09.2013 määruskaebuse (tl 48), milles palus Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määruse tühistada ning tema riigi õigusabi taotluse rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja maksejõuetu ega suuda oma õigusi kaitsta, kuna ta on 80 % vaimselt haige ega saa aru, mida kohus mõtleb „tungiva avaliku huvi“ all. See on iga kord kaebaja komistuskiviks jäänud. Kaebaja leiab, et ametnikud ja teised kinnipeetavad on teda halvasti kohelnud, kuid oma halva mälu ja nõrga mõistuse tõttu ei ole ta võimeline edu saavutama. Kaebaja ei soovi I. Poljatšenkolt mitte ainult kahjutasu, vaid ka tema karistamist selle eest, et ta on kaebajasse vaenulikult suhtunud, tema üle kohut mõistnud ja tema minevikku laimanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. HKMS § 110 lg 2 järgi kohaldatakse HKMS 12. peatükis (menetlusabi peatükis) sätestatut menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 sätestab aga riigi õigusabi andmise piirangud, mis tähendab, et nimetatud sättes loetletud tingimuse või tingimuste esinemise korral ei ole riigi õigusabi andmine lubatud. Käesoleval juhul kohaldas halduskohus RÕS § 7 lg 1 p 6, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus nõustub, et selle sätte alusel ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud. Kaebusest ja kaebaja teistest kohtule esitatud dokumentidest selgub, et kaebaja hinnangul on talle solvangute, mõnitamiste ja vaimse tagakiusamisega seoses kahju tekkinud. Kaebaja kirjeldused viitavad sellele, et tegemist on moraalse ehk mittevaralise kahjuga. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Riigikohus on tungiva avaliku huvi olemasolu RÕS § 7 lg 1 p 6 mõttes nentinud näiteks juhul, mil haigla tekitas isikule tervisekahjustuse ning sellega kaasnes mittevaraline kahju (vt RKTKm 29.10.2012, asjas nr 3-2-1-120-12). Sellises olukorras oleks riigi õigusabi andmise piiramine ebamõistlik ja ebaõiglane. Ringkonnakohtule on kirjeldatud tsiviilasjas esinev tungiv avalik huvi äratuntav, sest haiglate töö puudutab ühiskonnaliikmeid üldisemalt, seega on avalikkusel ka tungiv huvi selle vastu, et haigla töötajad võimaliku ebakvaliteetse töö eest vastutusele võetaks. Sealjuures oleks ebaõiglane, kui avalikkuse huve puudutava vaidluse lahendamine 2 2

jääks õigusabi kättesaamatuse taha. Kaebaja juhtumi puhul ei näe halduskohus ega ka ringkonnakohus tungivat avalikku huvi, mis õigustaks talle riigi kulul õigusabi andmist mittevaralise kahju nõude esitamiseks. Kaebajale riigi õigusabi andmata jätmine ei oleks ebamõistlik ega ebaõiglane, eriti arvestades, et kaebaja on halduskohtule esitanud arusaadava kaebuse ning selle menetlemine ei ole jäänud mitte kaebaja puudulike õigusteadmiste, vaid kohtueelse menetluse läbimata jätmise taha. Seega on RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaldamise tingimused täidetud ning ei esine ka RÕS § 7 lg-tes 2 ja 3 nimetatud erandeid. 8. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kaebaja leiab, et kuna ta ei saa aru, mida tähendab „tungiv avalik huvi“, siis on tal vaja õigusabi. Ringkonnakohus märgib, et selle määratlemata õigusmõiste tundmist ei ole kaebajal kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise, kaebuse esitamise ja kohtumenetluses osalemise jaoks vaja. Tungiva avaliku huvi puudumise tõttu jääb kaebajal saamata vaid riigi õigusabi. Tungiv avalik huvi kas esineb või ei esine ning kaebaja teadmine selle mõiste sisust RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaldamist ei mõjuta. Ringkonnakohus rõhutab, et kaebuse tagastamist ei ole põhjustanud mitte kaebaja vähesed teadmised ega nõrk mõistus, vaid asjaolu, et ta pole kahju hüvitamise nõudes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Toimiku materjalidest nähtuvalt kaebaja teab, mida kohtueelne kohustuslik kord kahju hüvitamise nõude esitamise puhul endast kujutab, kuid ta ei hakanud ennast sellega vaevama (tl 18 p). Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja sooviavaldus vanglaametniku karistamiseks, sest halduskohtul puudub pädevus kellegi karistamiseks ning antud sooviavaldus on määruskaebuse lahendamisel asjakohatu. 9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määruse muutmata. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 3 3