2-13-22617/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2013. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-13-22617 Tsiviilasi Osaühing XXXavaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega Menetlusosalised Võlgnik: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XX); juhatuse liige kuni 26.03.2013. a XXX(IK XXX elukoht XXX); juhatuse liige kuni 26.03.2013. a XXX (IK XXXelukoht XXX); Võlgniku esindaja: juhatuse liige XXX(IK XXX elukoht XXX; e-post XXX) Ajutine haldur: vandeadvokaat Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post: kraaviab@kraaviab.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg 28. august 2013. a.

Resolutsioon

1. Lõpetada osaühing XXX(registrikood XXX, endine ärinimi osaühing XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2. Likvideerida osaühing XXXja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. Osaühing XXXlikvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele haldurile Veli Kraavile.

3. Vabastada ajutine haldur Veli Kraavi pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast osaühing XXXkustutamist äriregistrist.

4. Määrata osaühing XXXdokumentide hoidjaks XXX(IK XXX aadress XXX).

5. Määrata pankrotihaldurile Veli Kraavile ajutise halduri tasu 1995 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend viis) eurot ja kulutuste hüvitis 41 (nelikümmend üks) eurot.

6. Välja mõista osaühingult XXXVeli Kraavi kasuks ajutise halduri tasu 1995 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend viis) eurot ja kulutuste hüvitis 41 (nelikümmend üks) eurot. Tasu ja vajalike kulutuste väljamakse teostada OÜ-le Advokaadibüroo Kraavi& Partnerid.

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale.

2-13-22617

2(4)

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja avaldus 13.05.2013.a esitas võlgniku juhatuse liige avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku varaks laovarud summas 12 870.75 eurot. Võlgniku kohustused moodustavad kokku 48 128.09 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

17.05.2013.a nimetas kohus osaühing XXX ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi.

Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 48 849,31 eurot, vara seisneb laojääkides, mida on ajutise halduri hinnangul võimalik realiseerida maksimaalselt ca 2 500 euro eest. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal ei ole halduril andeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Maksejõuetuse kõigi põhjuste tuvastamine eeldab dokumendirevisjoni. Maksejõuetuse tekkimise peamine põhjus oli koostöö lõppemine XXX, seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2011. aasta lõpus, mil võlgniku omakapital oli negatiivne. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatus on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Võlgniku juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 13.05.2013. a, seega kohtu hinnangul hilinenult.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine pankrotihaldur ei ole vara tagasivõitmise võimalusi tuvastanud.

Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks

3(4) puuduvad. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1995 eurot ja kulutuste hüvitiseks 41 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23ja § 150 lg 5 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Veli Kraavi kasuks. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku olemasolev dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule XXX.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik