2-12-9560/35 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.september 2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-9560

Tsiviilasi

O Bi ja S Ba hagi Reining Invest OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. märtsi 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

O Bi ja S Ba apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

03.09.2013, avalik kohtuistung

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: O B (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja II: S Ba (isikukood xxxxxxxxxxxxx)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos

Kostja:

Reining

Invest

OÜ

(registrikood

11599141),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Bachmann

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14. märtsi 2013 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud võrdsetes

osades hagejate, O Bi ja S Ba kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O B ja S Ba esitasid 07.03.2012 Harju Maakohtule hagi Reining Invest OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Reining Invest OÜ poolt Tallinna kohtutäitur

Veiko Kaasikule 28.11.2011 esitatud avalduse alusel O Bi suhtes algatatud täiteasjas

nr 007/2011/84304 ja S Ba suhtes täiteasjas nr 007/2011/84305.

2. Hagiavalduse kohaselt andis kohtutäitur Veiko Kaasik 10.02.2012 hagejale I üle

täitmisteate täiteasjas nr xxxxxxxxxx ja hagejale II täiteasjas nr xxxxxxxxxx, mille

kohaselt on sissenõudja kostja, kes omandas hagejate vastu nõude OÜ-lt Alberta

Trade 05.01.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Kostja nõue 415 425,72

eurot tulenes 26.01.2009 sõlmitud laenulepingust ja 26.01.2009 hageja I sõlmitud

käenduslepingust. Hageja I ja hageja II tagasid võlgniku kohustusi hagejate ühisvarale

seatud hüpoteegiga. Täitmisteate kohaselt on täidetavaks summaks koos kohtutäituri

tasuga 439 124,15 eurot. Hagejad kohustusid hüpoteegi seadmise lepinguga alluma

kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

3. Nordic Shipping Management OÜ (edaspidi NSM) ja OÜ Alberta Trade sõlmisid

26.01.2009 laenulepingu summale 425 000 USD, mis tuli välja maksta 5 pangapäeva

jooksul. Hageja I ja OÜ Alberta Trade sõlmisid 26.01.2009 käenduslepingu ning

hageja I ja hageja II ning OÜ Alberta Trade sõlmisid 26.01.2009 hüpoteegi seadmise

lepingu ning asjaõiguslepingu hagejate omandis oleva kinnistu koormamiseks. OÜ

Alberta Trade ei andnud NSM-le osaliselt lubatud ulatuses ja ajal laenu, NSM jättis

saadud laenuosa OÜ-le Alberta Trade tagastamata. OÜ Alberta Trade loovutas

laenulepingust tuleneva nõude hagejate vastu 05.01.2010 kostjale. OÜ Alberta Trade

loovutas 10.06.2010 kostjale ka hagejate ühisvarale seatud hüpoteegi. Harju

Maakohus 28.09.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-28041 lõpetati NSM

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalus. Kostja esitas hagejale I ja hagejale II kohustuse täitmise

nõude 05.10.2011, andes hagejatele nõude täitmiseks aega 1 kuu. Hagejad ei tunnista

kostja nõuet selle suuruse, koosseisu ja kontrollitavuse puudumise tõttu, samuti nõude

aluse puudumise tõttu.

4. 26.01.2009 laenulepingu sõlminud isikute tahe oli suunatud lühikese aja vältel kõigi

m/l ISIS võlausaldajate võlgade tasumisele ja sundenampakkumise vältimisele selleks,

et taastuks laeva otstarbeline kasutus, kuid OÜ Alberta Trade lepingus kokkulepitud

tingimusi ei täitnud. Hageja I andis pärast laenulepingu sõlmimist 26.01.2009 vaid

ühel juhul nõusoleku laenuraha väljamaksmiseks muul viisil, kui lepingus kokku

lepitud. Hageja I ei tunnista muid OÜ Alberta Trade poolt otse kolmandatele isikutele

tehtud väljamakseid oma kohustusena isegi siis, kui need väljamaksed on tehtud NSM

teise juhatuse liikme kirja alusel (O G kirjad). Vastavalt 26.01.2009 hüpoteegi

seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-le 4.1 oli hageja I osas kohustuse tekkimise

aluseks kokkuleppe sõlmimine hagejaga I. Laen tuli välja maksta kiirelt selleks, et

selle arvel saaks täita kõik m/l ISIS kasutamisega seotud varalised kohustused.

Tegelikkuses jäi eesmärk saavutamata, m/l ISIS jäi aresti alt vabastamata.

5. Laenusaaja võis 26.01.2009 laenulepingu p 2.1 kohaselt laenu kasutada üksnes m/l

ISIS kasutamisega seotud varaliste kohustuste täitmiseks. See oli sihtotstarbelise laen.

OÜ Alberta Trade kandis laenulepingu alusel NSM arvelduskontole õigeaegselt vaid

100 000 USD. Pärast esimese laenuosa laekumist 29.01.2009 läks hageja I

töölähetusse Saksamaale Rostocki m/l ISIS aresti vabastamise osas läbirääkimiste

pidamiseks, seetõttu ei saanud ta kontrollida NSM poolt laenusumma kasutamist.

Laenusumma osas tegi käsutusi teine juhatuse liige O G, osa laenusummat kasutati

mittesihtotstarbeliselt. Õigeaegselt üleantud laenusummast 195 000 USD kasutas

NSM ettenähtud otstarbel vaid 141 984,29 USD.

6. Hageja I ei saanud mõjutada NSM tegevust. Hageja I ei osalenud alates 2009. a

veebruarist NSM igapäevases majandustegevuses ega varade käsutamises pingeliste

suhete tõttu teise juhatuse liikme O G ja NSM osaniku AS G.S.G. Metal juhatuse

liikmete V G ja N Gga. Vaatamata asjaolule, et hageja I oli NSM juhatuse liige ja

osakapitalist 50% ulatuses osaniku Pioneer STS OÜ seaduslik esindaja, langetas kõik

NSM tegevusega seotud otsused sisuliselt vaid teine osanik AS G.S.G Metal ja selle

osaniku esindajana juhatuse liige O G.

7. Laenulepingut ei täidetud kokkulepitud ajal, kohas ja viisil. Laenulepingu p-de 3.2 ja

6.2 ning VÕS § 396 lg-st 1 lähtudes sõltub laenusumma tagasimaksmiskohustuse

tekkimine laenusumma eelnevast üleandmisest laenusaajale. Selle nõude rikkumine on

võlgniku vastutusest vabanemise aluseks. OÜ Alberta Trade ja NSM muutsid olulises

ulatuses laenulepingut ega teatanud sellest käendajale. Käendaja ei vastuta VÕS § 145

lg 4 alusel. Laenulepingu p 1.1 kohaselt on lepingu dokumentideks laenuleping, selle

lisa 1 käendusleping ja iga täiendav pooltevaheline kirjalik dokument eesmärgiga

muuta see dokumente laenulepingu osaks. Kuivõrd laenulepingu pooleks oli ka hageja

I käendajana, võisid käendajale laieneda vaid sellised uued kohustused, millised olid

poolte ja käendaja vahel kirjalikult kokku lepitud. Hagejad ja OÜ Alberta Trade

sõlmisid 26.01.2009 hüpoteegi seadmise lepingu hagejate omandis oleva kinnistu

koormamiseks. Lepingu p 4.1 järgi kohustusid hagejad tagama oma kinnisasjaga OÜ

Alberta Trade ja NSM 26.01.2009 laenulepingust, 26.01.2009 käenduslepingust,

samuti võimalikest tulevikus hageja I ja OÜ Alberta Trade vahel ning hageja I ja NSM

vahel sõlmitavatest lisadest tulenevaid NSM kohustuste täitmist maksimaalselt

6 500 000 krooni, so 415 425,71 euro ulatuses. Hageja I ei sõlminud 26.01.2009

laenulepingu lisa ega muud lepingut või kokkulepet, millest kostja nõue võiks

tuleneda.

8. OÜ Alberta Trade ei esitanud NSM-le laenulepingu täitmise nõuet ega viivisenõuet,

kuigi NSM kohustus laenu I osa tagasi maksma juba 20.04.2009 ja laenu lõplikult

koos intressiga tagasi maksma 20.07.2009. Seega nõustus laenusaaja lepingutingimuse

rikkumisega.

9. VÕS § 145 lg 4 kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu

sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Käenduslepingu p 1.1 järgi võttis hageja

endale kohustuse vastutada 26.01.2009 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmise eest ja 26.01.2009 sõlmitud hüpoteegi seadumise lepingu p 4.1 järgi tagada

nõudeid, mis tulenevad 26.01.2009 laenulepingust ning selle võimalikest tulevikus

hagejaga I sõlmitavatest lisadest või muudest lepingutest. Hageja I ei sõlminud OÜ-ga

Alberta Trade ega NSM-ga leping lisasid, muid kokkuleppeid ega lepinguid.

10. Kostja poolt kohtutäiturile esitatud võlasumma ja viivise arvestuse tabelitest nähtub, et

OÜ Alberta Trade on NSM-le rahasummasid üle andnud terve 2009. aasta. Seega

tekkis OÜ Alberta Trade ja NSM vahel 26.01.2009 laenulepingu tingimustest erinev

võlasuhe, millise tingimused ja eesmärgid ei ole hagejale teada.

11. Kostjal puudub hagejate vastu nõue, kuna OÜ Alberta Trade sattus VÕS § 119 lg 1

mõttes vastuvõtuviivitusse ja hagejatel esineb vastutusest vabanemise alus.

Laenuandja poolt laenu väljamaksmisega viivitamise tõttu ei suudetud täita

laenulepingus

märgitud

eesmärki,

mille

tulemusena

ei

teenitud

laenu

tagasimaksmiseks vajalikku raha ja NSM-l jäi laenu tagastamise kohustus täitmata.

12. Kostjal puudub nõue hagejate vastu, kuna hagejatega ei sõlmitud kokkulepet tulevikus

loovutatavate nõuete tagamise kohta. 05.01.2010 nõude loovutamine oli ka vastuolus

heade kommetega ja seetõttu on tehing TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Nõudeõiguse

loovutamise lepingu eesmärgiks oli ära kasutada hageja I käenduslepingust tulenevat

kohustust ning viia nõude loovutamisega poolte vastastikuste kohustuste väärtus

tasakaalust väljas. Selline tegevus on TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja p 2 järgi heade kommete

vastane.

13. AS G.S.G Metal sai korraldada põhivõlgniku poolt laenu tagasimaksmist OÜ-le

Alberta Trade, kuid ei teinud seda. Ühtegi laenu tagastamise nõuet ei esitatud. Selleks,

et saaks hagejatele esitada nõude kogu lubatud piirmäära ulatuses, korraldas AS G.S.G

Metal eelnevalt NSM pankrotimenetluse ning alles siis, kui NSM pankrotimenetlus

lõppes raugemisega, lubas ta kostjal 05.10.2011 esitada hagejatele nõude. Jättes

põhivõlgnikult laenu tagasi nõudmata, võttis AS G.S.G Metal endale vastutuse

26.01.2009 laenulepingu täitmise üle, pannes seejuures tegelikult vastutust kandma

hagejad.

14. Lepingud sõlmiti 26.01.2009, kuid alates 01.02.2009 hagejale I enam töötasu ei

makstud. Laenuandjale oli teada, et hagejal I puuduvad korralised sissetulekud, mille

arvel laenuandja nõutud tagamiskohustusi täita. Lisaks ei täitnud laenuandja

laenulepingut õigel ajal. Neil asjaoludel esines laenu-, käendus- ja hüpoteegi seadmise

lepingute sõlmimise ajal olulises ulatuses TsÜS § 86 lg 2 p 2 nimetatud asjaolu -

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas. 26.01.2009 sõlmitud käendusleping on tühine.

Kostja vastuväited

15. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõude suuruseks on täitmisteate kohaselt

415 425,72 eurot, mis võrdub sissenõudja kasuks seatud hüpoteegisummaga. Kuna

kostja

täitmisavalduse

alusel

alustatud

täitemenetluse

ese

ongi

hüpoteegi

realiseerimine laenulepingust tuleneva nõude rahuldamiseks, siis täitemenetluses

esitatud nõue ei saa olla suurem hüpoteegisummast, kuigi reaalne nõue võib sellest

suurem olla (hüpoteegisummat ületavas osas puuduks kostjal täitedokument

täitemenetluse alustamiseks). Seega on alusetu hagejate väide, et täitemenetluses

sissenõutav summa on temale selgusetu. Laenu põhisumma ümberarvestatult kursiga

1,2944 (423 798,36 – 13 887,19) on 409 911,17 USD, so 316 680,45 eurot, millele

lisandub intress 12% aastas, s.o 119 974,93 eurot ja viivis 0,15% iga tagastamisega

viivitatud päeva eest, so 508 672,16 eurot. Kogu võlasumma (316 680,45 + 119

974,93 + 508 672,16) 945 327,53 eurot ületab oluliselt täitemenetluses sissenõutavat

(ja hüpoteegi)summat (so 415 425,72 eurot).

16. Hageja I sõlmis käenduslepingu oma majandus- või kutsetegevuses ning pidi mõistma

kõiki laenu- ja käenduslepingu sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid, oma võimet täita

käendusega võetud kohustusi ning NSM võimet täita laenulepingust tulenevaid

kohustusi jms. Hagejal I oli võimalus kasutada kõiki juhatuse liikme õigusi ja teostada

kõiki juhatuse liikme kohustusi. Hagejad ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei

saanud seda teha ega osaleda äriühingu juhtimises. Hagejate väide, et hagejal I puudus

võimalus kontrollida laenuraha kasutamist, ei vasta tegelikkusele. Hagejal I oli NSM

OÜ Swedbankis asunud arvelduskonto nr 221037656235 käsutamise õigus. Hageja I

käsutas eelnimetatud arveldusarvel asunud raha koos teise juhatuse liikmega.

17. Tõendamata ja arusaamatu on väide, et OÜ Alberta Trade rikkus laenulepingut.

Laenulepingu p-st 1.1.3 nähtub, et laenulepingu koostisosa on iga pooltevaheline

vähemalt kirjalikus vormis dokument, mille pooled lepingule lisavad eesmärgiga

muuta see lepingu püsivaks osaks. Seega on NSM kirjad laenulepingu lisad, millega

laenulepingu pooled leppisid kokku laenusumma väljamaksmises laenulepingu p-s 6

kokkulepitust erineval ajal ja viisil, sest vastavalt p-s 6.2 sätestatule on pooltel õigus

kuni laenusumma täieliku väljamaksmiseni kokku leppida teisiti. Igal NSM juhatuse

liikmel, sh O Gl, oli seadusest tulenev, hagejaga I samaväärne õigus muuta

laenulepingut selles sisalduvatel õiguslikel alustel.

18. Hagejate väide, et kahe kassa väljamineku orderi alusel tehtud väljamaksed ei ole

seotud laenulepinguga, ei vasta tegelikkusele. Isegi lepingurikkumine OÜ Alberta

Trade poolt (mida ei esine) ei vabasta hagejat I käenduslepingu täitmisest. Hagejatel

ei ole kohustuse täitmise lõppemise vastuväite esitamise õigust.

19. Ka laenusumma sihtotstarbevastane kasutamine (mida ei esine) ei vabastaks NSM ega

hagejat I lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Laenuraha sihtotstarbelist

kasutamist tõendavad OÜ Alberta Trade arvelduskonto nr 221016417000 väljavõtted,

millest nähtub, et kõik laenulepingu alusel tehtud rahalised ülekanded on tehtud m/l

ISIS kasutamisega seotud varaliste kohustuste täitmiseks. Hageja I käendas

laenulepingust tulenevat raha tagasimaksmise kohustust sõltumata sellest, kuidas

laenusaaja laenusummat kasutab. Vastupidises ei ole pooled kokku leppinud. NSM

poolt laenulepingu väidetavast rikkumisest (mida ei esine) tulenevad õigused

(nt õiguskaitsevahendite kasutamise õigus) saavad kuuluda vaid laenuandjale, so

OÜ-le Alberta Trade, mitte aga hagejatele. Käenduslepingus puudub laenuandjal ja

hagejal I kokkulepe, mille kohaselt vabastab laenulepingu rikkumine laenusaaja poolt

hageja I käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest.

20. Hageja I oli NSM juhatuse liikmena ja käendajana teadlik kõigist laenulepingu alusel

tehtud väljamaksetest ja aktsepteeris neid täielikult. Sellest informeerisid teda

regulaarselt teine juhatuse liige O. G ja laenuandja esindaja. Peale laenu tagastamise

lõpptähtaja saabumist nõudis OÜ Alberta Trade korduvalt kogu laenusumma

tagastamist, kuid hageja I keeldus sellest jätkuvalt, viidates rahaliste vahendite

puudumisele ning palus laenusumma tagastamise tähtaja pikendamist.

21. OÜ Alberta Trade ja NSM ei muutnud laenulepingut olulises ulatuses. Hagejad ei

tõendanud VÕS § 145 lg 4 kohaldamise eeldusi. VÕS § 145 lg 4 sätestab, et tehing,

mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja

kohustust. NSM ei teinud ühtegi tehingut, mis laiendaks käendaja (hageja I) vastutust.

Põhitehingu muutmine ei lõpeta käendaja käenduslepingust tulenevaid kohustusi.

Käendajal on õigus sellisel juhul keelduda käenduslepingus märgitust suuremas

ulatuses nõude rahuldamisest – viimane ei vabasta aga kohustuse täitmisest kui

sellisest.

22. Põhjendamatu on hagejate väide, et OÜ Alberta Trade, NSM (kelle seaduslikuks

esindajaks ta ise oli) ja kostja eesmärgiks oli laenulepingu sõlmimisega hagejale I

kahju tekitamine.

23. Ebaõige on väide OÜ Alberta Trade vastuvõtuviivituse kohta. See ei põhine

tegelikkusel ja on õiguslikult perspektiivitu. Hagejad ei selgitanud, milles seisnes

väidetav vastuvõtuviivitus ja kuidas see võiks vabastada hagejat I käenduslepinguga

võetud kohustuste täitmisest.

24. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt

keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. VÕS § 167 lg 1 sätestab, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud

tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja

sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on

üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et

nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja

kõrvalkohustustest tulenevad õigused. See tähendab, et kui käenduslepingu pooled ei

ole otsesõnu kokku leppinud selles, et põhivõlgniku suhtes toimunud nõude

loovutamine vabastab käendaja käenduslepingust tulenevast vastutusest, ei vabasta

nõude loovutamine käendajat käenduslepinguga võetud kohustuste täitmisest.

Eeltoodu tähendab, et kostjal on kõik OÜ Alberta Trade õigused ja kohustused

käendaja vastu nõude maksmapanemisel.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

25. Maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu ja jättis

menetluskulud hagejate kanda.

26. Põhjendamatu on hagejate väide nõude ebaselguse kohta. Kohus kirjeldas

üksikasjaliselt nõude kujunemist ja tuvastas, et kostjal on hagejate suhtes

põhivõlgnevusest ja intressist moodustuv nõue vähemalt 436 655,38 euro suuruses,

millele lisandub viivis. Täitedokumendis nõuab kostja hagejatelt 415 424,72 euro

tasumist, kuna just selles summas on sissenõudja kasuks seatud hüpoteek.

27. Hageja I sõlmis käenduslepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu talle ei

laiene tarbijaid puudutavad võlaõigusseaduse sätteid. Hageja I oli OÜ Pioneer STS

ainuosanik ning OÜ Pioneer STS oli omakorda NSM osanik 50% ulatuses. Hageja I

sõlmis käenduslepingu nii NSM juhatuse liikme kui osanikuna, mistõttu oli tegemist

majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepinguga ning hageja I väide, et ta ei mõistnud

käenduslepinguga kaasnevaid riske, on põhjendamatu.

28. Hagejad ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid väidet, et hagejal I ei olnud võimalik

osaleda NSM tegevuses laenulepingu tagastamisel. Hageja I oli laenulepingu

sõlmimise ajal NSM juhatuse liige koos O Gga, kes kuulati üle tunnistajana.

Tunnistaja kinnitusel olid temal ja hagejal I võrdsed õigused ettevõtte juhtimisel,

samuti oli mõlemal ühesugused õigused arvelduskonto kasutamiseks. Hagejale I ei

tehtud mingeid takistusi NSM juhtimises ning ta osales aktiivselt äriühingu tegevuses

ja laenu kasutamises. Tunnistajana üle kuulatud OÜ Alberta Trade juhatuse liige

Andre M kinnitas, et hageja I juhtis NSM-i. NSM ajutise halduri aruandest ilmneb, et

hagejal I oli NSM arveldusarve käsutamise õigus vähemalt kuni 15.08.2011.

29. Nähtuvalt NSM seaduslike esindajate saadetud kirjadest on NSM ise taotlenud

laenusumma väljastamist mitmetele erinevatele adressaatidele, seega nõustus NSM

laenusumma tasumisega lepingus sätestatust erineval viisil. Tunnistaja Andrei Mi

ütluste kohaselt kandis ta osa raha just hageja I ja O. G korraldusel mujale kui NSM

kontole, kuna ettevõttel tekkisid arveldusarvega probleemid. Põhjendamatu on

hagejate väide, et OÜ Alberta Trade on rikkunud laenulepingu tingimusi ning see

peaks vabastama hagejad käenduslepinguga võetud kohustusest. Nimetatud

asjaoludega on ümber lükatud ka hageja I väide, nagu ta ei oleks olnud kursis

laenulepingu muudatustega. Hageja I tegeles aktiivselt NSM juhtimisega, ta osales ise

lepingut puudutavate muudatuste kooskõlastamises või aktsepteeris teise juhatuse

liikme poolt antud korraldusi. Samuti ei ole antud juhul tegemist VÕS § 145 lg-s 4

sätestatuga, mille kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu

sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Kõik OÜ Alberta Trade poolt tehtud

väljamaksed olid seotud OÜ Alberta Trade ja NSM vahel 26.01.2009 sõlmitud

laenulepinguga ning hageja I oli sellest täielikult teadlik.

30. Tõendatud ei ole hagejate väide, et NSM ei kasutanud laenusummat sihtotstarbeliselt,

mistõttu ei ole kostja nõue põhjendatud. OÜ Alberta Trade pangakonto väljavõttest

ilmneb, et laenuandja tegi kõik laenusummaga seotud väljamaksed laenulepingus

nimetatud sihtotstarbel, st m/l ISIS kasutamisega seotud kulutuste katteks. Tunnistaja

A. M ütluste kohaselt kandis tema OÜ Alberta Trade nimel vastavalt hageja I ja O. G

korraldustele laenuraha laeva kulutuste eest sinna, kuhu viimased käskisid. Seega on

hagejate väide, et laenuraha ei kasutatud lepingus nimetatud otstarbele vastavalt,

põhjendamatu.

31. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus OÜ Alberta Trade oleks jäänud NSM

suhtes vastuvõtuviivitusse. OÜ Alberta Trade ei rikkunud laenulepingu tingimusi,

mistõttu ei saanud NSM poolt kohustuste täitmata jätmise põhjuseks olla mõni OÜ-st

Alberta Trade tulenev asjaolu. Seega on hagejate viide vastuvõtuviivitusele alusetu.

32. Hagejad ei esitanud tõendeid selle kohta, miks käesoleval juhul ei kohaldu VÕS § 164

lg-s 1 ja § 167 lg-s sätestatud regulatsioon. Nõude loovutamine ja sellega seotud

kõrvalkohustuste üleminek toimus vastavalt seaduses sätestatule ning kostjal on

hagejate suhtes vastava nõude esitamise õigus. Hagejad ei esitanud tõendeid, millest

nähtuks, et OÜ Alberta Trade ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping oli

heade kommetega vastuolus.

33. Hageja I sõlmis käenduslepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning oli

teadlik sellega kaasnevast riskist. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et

käenduslepingu sõlmimisel kasutati ära hageja I teadmatust või kõnealune leping oli

ühe lepingupoole kahjuks oluliselt tasakaalust väljas. Puudub alus 26.01.2009

sõlmitud käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks.

34. Hagejad ei esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et

täiteasjades nr 007/2011/84304 ja 007/2011/84305 kajastatud nõue ei ole põhjendatud.

Seega puudub alus tunnistada nendes täiteasjades sundtäitmine lubamatuks ja hagi

tuleb TMS § 221 lg 1 alusel jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

35. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada

või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

36. Kohus tugines mitmete seisukohtade kujundamisel üksnes tunnistajate O G ja Andrei

Mi ütlustele, kes teatasid üksmeelselt, et hageja I osales aktiivselt NSM juhtimises ja

omas kogu vajalikku informatsiooni, kuigi tõenditest nähtub muud. Kuivõrd mõlemad

tunnistajad on seotud nii laenuandja kui kostjaga, ei ole nende tunnistused

erapooletud.

37. Kohus analüüsis asjaolusid ühekülgselt ja jättis hagejate väited ning esitatud tõendid

hindamata. Kohus jättis kujundamata seisukoha enamuse laenulepingu tingimuste

rikkumiste osas. Hagejad selgitasid, et laenu võeti selleks, et vabastada Rostockis

aresti alt Nordic Shipping Management OÜ poolt opereeritav m/l ISIS ja jätkata

majandustegevust. Kostja ei lükanud ümber, et äriplaan oli hagejate poolt

hagiavalduses kirjeldatud kujul olemas ja laenuandja oli sellest teadlik. Hagejad

teatasid, et laeva arestist vabastamiseks ja remondiks kulub ca 400 000 USD. Kostja ei

lükanud seda ümber, seega puudub vaidlus vajamineva summa suuruse osas.

Laenulepingu tingimuste kohaselt lubas laenuandja anda lühiajalist laenu 425 000

USD. Laenulepingu sõlmimisel olid hagejad nõus andma laenuandjale täiendavaid

tagatisi. Laenuandaja ei teatanud lepingu sõlmimisel, et ei kavatse kokkulepitud

ulatuses laenulepingut täita, vaid üksnes oma paremal äranägemisel, nurjates sellega

äriplaani realiseerimise. Tunnistaja A. Mi ütlused, et väidetavalt olevat laenulepingu

pikendamine kokku lepitud hagejaga I suuliselt, ei vasta tegelikkusele ja ei ole muude

tõenditega tõendatud. Laenulepingu p 1.1.3 kohaselt oli dokumendiks iga täiendav

pooltevaheline kirjalikus vormis dokument. Hagejatele ei ole teada ühtegi kirjalikku

dokumenti, millega oleks laenuleping p-s 6.1 kokkulepitud laenu andmise tähtaega

muudetud. Kohus leidis, et laenulepingut täideti õigesti osade kaupa perioodil

29.01.2009 kuni 18.03.2010. Kohus ei selgitanud, millele tuginedes kohus sellise

järelduse tegi ja millise dokumendiga pikendati laenu väljamaksmise tähtaega. Kohus

leidis, et vaatamata sellele, et lepingu p 3.1 kohaselt oli laenusumma 425 000 USD ja

kostja kinnitas, et andis pikema perioodi vältel laenu 409 911,15 USD, oli

lepingutingimus nõuetekohaselt täidetud. Kohus jättis analüüsimata hagejate väite laenu

maksmise tähtaja rikkumise osas. Kohus märkis otsuses, et arvestas laenulepingu

täitmise tähtajaks 29.01.2009 kuni 18.03.2010, kuid ei märkinud otsuses, millal ja kelle

poolt nii pika perioodi vältel laenu väljamaksmise kokkulepe sõlmiti.

38. Lepingu p 6.2 kohaselt tuli laen üle kanda NSM arvelduskontole nr 221037656235 AS-s

Swedbank, kui pooled ei ole väljamaksmise hetkeks kokku leppinud teisiti. Kohus leidis,

et muus viisis lepiti kokku, jättes tähelepanuta hagejate väite, et hagejaga I ei ole

muutmises kokku lepitud, va 29.01.2009, kui hageja I palus kiirelt välja maksta

laevapere palgad. Kogu laenu väljamaksmise aeg saabus 02.02.2009 ja muid

nõusolekuid hageja I ei andnud. Lepingu p 2.1.1 kohaselt võis saadud laenu kasutada

üksnes m/l ISIS kasutamisega seotud varaliste kohustuste täitmiseks. Kohus leidis, et

kostja esitatud Alberta Trade OÜ pangakonto väljatrükiga saab tõendada otstarbe

täitmist. Kohtu selline tõlgendus on väär, kohus ei kontrollinud kostja väidet sisuliselt.

Kostja ei esitanud kohtule ülekannete aluseks olnud arveid, seetõttu ei ole teada,

milliseid kulusid kostja arvas m/l ISIS kuludena ja kas need oli põhjendatud.

39. Laenu eesmärgi olemasolu, vabastada m/l ISIS arestist ja suunata majandustegevusele,

kinnitasid tunnistajad A. M ja O. G oma ütlustega. Kuna kostja ei väitnud, et

laenusummast tuli kanda ka teiste laevade kulusid, puudutasid tunnistajate ütlused

üksnes m/l ISIS seotud kulusid. Kohus ei avaldanud seisukohta hagejate väite kohta, et

laenu eesmärk jäi saavutamata, kuna laenusumma õigel ajal välja maksmata jätmise tõttu

ei vabastatud laeva aresti alt ja majandustegevust ei saanud jätkata. Kohus jättis

tähelepanuta hagejate väite, et laenuandja muutis ühepoolselt laenu otstarvet, asendades

lühiajalise laenu pikaajalise arvelduskrediidiga, mille tulemusena ei vabastatud m/l ISIS

2009.a kevadel aresti alt ning laeva ei saanud majanduslikel eesmärkidel kasutada.

40. Nimelt laeva kiirelt aresti alt vabastamise lootuses sõlmis hageja I käenduslepingu ja

hagejad hüpoteegi seadmise lepingu. Hagejad olid laenulepingu sõlmimisel

veendunud, et äriplaan on reaalne ja äripartneri kinnitusel antakse NSM-le piisavas

ulatuses laenu. NSM osanik AS G.S.G Metal ei taganud oma tütarettevõte poolt laenu

andmist õigel ajal, õigel viisil ja õiges ulatuses, mistõttu nurjus m/l ISIS aresti alt

vabastamine. Laenuandja ei selgitanud laenulepingu rikkumisi, seega oli tegemist

tahtliku rikkumisega, mis oli suunatud hagejate varalisele kahjustamisele. Kohus jättis

hagejate seisukohad tähelepanuta. Laenulepingu ja tagatislepingute sõlmimisel ei

näinud hagejad ette, et laenuandja ei kavatsegi kokkulepitud ulatuses laenulepingut

täita, vaid täidab seda üksnes ositi, milline käitumine ei ole lepingulises suhtes

lubatav.

41. Kohus asus otsuses seisukohale, et tõendamata on hagejate väide, mille kohaselt ei

saanud hageja I osaleda NSM tegevuses ega seeläbi mõjutada laenulepingu täitmist.

Kohus leidis, et vastupidine on tõendatud tunnistajate ütluste ja ajutise halduri

aruandega ning jättis muud asjas olevad tõendid analüüsimata. Hagejad selgitasid, et

pärast laenulepingu sõlmimist ning 29.01.2009 laevaperele palkade väljamaksmiseks

nõusoleku andmist sõitis hageja I Rostocki laeva arestist vabastamist korraldama. Ära

sõites oli tal lootus, et laenuandja annab kogu laenu õigeaegselt 02.02.2009 ning et ta

saab kohapeal selgitada kõigi nõuete suurused ja korraldada nõuete rahuldamise.

Tegelikult ei makstud laenu kokkulepitud ulatuses välja ja laeva ei õnnestunud aresti

alt vabastada. Pärast Eestisse naasmist ei olnud hagejal I enam võimalik osaleda NSM

tegevuses. NSM osanik AS G.S.G Metal kolis kogu vara ja dokumendid mujale ja

hagejal I ei olnud neile enam juurdepääsu. Hagejale I alates 2009.a veebruarist palka

ei makstud, mis nähtub hageja 2009.a TSD deklaratsioonist. Kohus jättis eeltoodud

tõendid tähelepanuta.

42. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et tunnistaja O. G andis vastuolulisi ütlusi.

Kohus tugines üksnes tunnistaja ütlusele, mille kohaselt olid temal ja hagejal I

võrdsed õigused ettevõtte juhtimisel, samuti olid mõlemal ühesugused õigused

arvelduskonto kasutamiseks. Tunnistaja teatas, et hageja I osales aktiivselt NSM

tegevuses kuni selle lõpetamiseni. Harju Maakohus lõpetas 28.09.2011 määrusega

NSM pankrotimenetluse raugemise tõttu. Seega pidi hageja I olema tegevusega seotud

kuni 2011.a septembrini. Ajutise pankrotihalduri aruandest selgub, et hageja I ei

saanud NSM tegevuses osaleda, kuna elas sellel ajal juba Venemaal. Kostja seda

asjaolu ei vaidlustanud. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et tunnistaja

O. G ei avaldanud kohtule tegelikke andmeid. Tunnistaja soovis ennast toimunust

distantseerida ning kogu vastutuse tegevuse eest veeretada hagejale I. Tunnistaja ei

suutnud tõepäraselt kirjeldada, kuidas hageja I alates 2009.a kevadest aktiivselt NSM

juhtimises osales ning kuidas sai hageja I teada O. G poolt laenuandjale saadetud

rahakirjadest. Väide, et telefoni teel, on ebapiisav. Hageja I eitab mistahes osalemise

võimalust või telefoni teel teavitamist. Tunnistaja A. M teatas, et hageja I juhtis NSM-

i. See väide on õige kuni 2009.a veebruarini, kuid pärast seda on väide väär ja

vastuoluline samadel alustel kui O. G ütlused. Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja

vastuolulised ütlused ning need toimikus olevate tõenditega võrdlemata. Arvestades, et

tunnistaja on seotud otseselt NSM osanikuga AS G.S.G Metal, on laenuandja

seaduslik esindaja ning kostja lepinguline esindaja, on tunnistaja erapoolik ja tema

ütlused on kallutatud. Kohtu tuginemine NSM ajutise halduri aruandele, millest

ilmnes, et hagejal I oli NSM arveldusarve käsutamise õigus vähemalt kuni 15.08.2011

seisuga, on ebapiisav järeldamaks hageja I reaalselt tegevuses osalemise võimalust.

Seda enam, et pankrotihaldur kinnitas, et hageja I elab Venemaal. Hagejal I ei olnud

võimalik osaleda NSM tegevuses, mistõttu ei vastuta hagejad lepingu rikkumise eest.

43. Kohus ei selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes jõudis kohus otsuses järeldusele, et

hageja I tegeles aktiivselt NSM juhtimisega, osales lepingut puudutavate muudatuste

kooskõlastamises või aktsepteeris teise juhatuse liikme antud korraldusi. Hagejad

märkisid, et toimikus on O. G poolt laenuandjale 02.02.2009-08.07.2010 edastatud raha

väljamaksmise kirjad, kuid neile ei ole kantud hageja I nõusoleku resolutsiooni, samuti ei

ole teada muul viisil heakskiidu toimumist. Kohus kujundas seisukoha ilma asjaoludele

ja tõenditele tuginemata.

44. Hageja oli seisukohal, et VÕS § 145 lg-s 4, mille kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb

pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Seega kõik väljamaksed

pärast laenumaksmise tähtaja möödumist 02.02.2009, ei suurenda hageja I kui käendaja

vastutust.

45. Hagejad esitasid tervikuna kostja nõudele vastuväite VÕS § 119 lg 1 alusel, mille

kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust

võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja keeldub õigustamatult

kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku

kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. NSM ei saanud

täita laenulepingust tulenevat laenu tagasimakse kohustust põhjusel, et kuigi

laenulepingu sõlmimisel Alberta Trade OÜ lubas NSM-le maksta kogu laenu välja

hiljemalt 02.02.2009, siis laenuandja seda ei teinud. Alberta Trade OÜ ei täitnud

lepingut kokkulepitud ajal ega viisil. Kohus jättis hagejate väite arvestamata seetõttu,

et järeldas ekslikult Alberta Trade OÜ poolt 26.01.2009 laenulepingu nõuetekohast

täitmist. Hagejad rõhutasid korduvalt, et laenuandja poolt laenu õigel ajal ja õiges

ulatuses väljamaksmine oleks võimaldanud äriplaani kohaselt panna m/l ISIS-ist

merevedu teostama ning saadud teenustasude arvel saanuks laenu tähtaegselt

tagastada. Kohtu ebaõige järeldus toob hagejatele kaasa ebaõiglase vastutusekoorma.

46. Hagejad vaidlesid vastu Alberta Trade OÜ poolt 05.01.2010 nõude loovutamisega

seotud 10.06.2010 sõlmitud hüpoteegi loovutamise lepingule. Kuna hüpoteegi

loovutamise leping sõlmiti hagejate teadmata, ei läinud kostjale üle õigust allutada

hagejaid sundtäitmisele. Kohus jättis hagejate väited tähelepanuta märkides, et VÕS

§ 164 lg 1 ja VÕS § 167 lg-st 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule ning et koos

loovutamisega lähevad üle ka nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised.

47. Kohus jättis tähelepanuta hagejate poolt osundatud 26.01.2009 hüpoteegi seadmise

lepingu p 4.1, mille kohaselt võisid hagejad tagada ka tulevikus tekkivaid

nõudeid, kui selle osas on eraldi hagejaga I kokku lepitud. Seejuures p 4.1 kohaselt tuli

need kokkuleppeid sõlmida kas omaniku (hageja I) ja hüpoteegipidaja (Alberta Trade

OÜ) või omaniku (hageja I) ja NSM ja hüpoteegipidaja (Alberta Trade OÜ) vahel.

Viidatud p 4.1 kohaselt ei pidanud hagejad oma kinnisasja kaudu tagama mingeid muid

kohustusi, sealhulgas puudus kokkulepe hagejate poolt tulevikus loovutatavate nõuete

tagamise kohta. Kostjale ei läinud üle 10.06.2010 sõlmitud hüpoteegi loovutamise

lepingust hagejate kinnisasja arvel nõude rahuldamise õigus. Hüpoteegi seadmise

lepingu p 4.1 toodud hagejaga I ettenähtud kokkulepete sõlmimine tagas hagejatele

kaitse ülemäärase vastutuse osas. Laenuandja ei maksnud laenu välja tähtaegselt

02.02.2009 ja hagejad ei vastuta alates 03.02.2009 väidetavalt NSM huvides tehtud

maksete eest.

48. Hagejad vaidlesid laenulepingule ja käenduslepingule vastu põhjusel, et need on

vastuolus heade kommetega ning tühised. Kohus jättis hagejate väited arvestamata,

põhistades seda üksnes selgitusega, et hageja I sõlmis laenulepingu ja käenduslepingu

oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning oli teadlik sellega kaasnevast riskist.

Hagejad selgitasid, et laenuandja jättis 26.01.2009 lepingute sõlmimisel avaldamata,

et ei kavatse laenu kokkulepitud ajaks 02.02.2009 kokkulepitud ulatuses välja maksta.

26.01.2009 seisuga pidi laenuandjale olema teada, kas tal on võimalik kuue-seitsme

päeva pärast 425 000 USD laenuna välja maksta või mitte. Kuivõrd laenuandja

lepingute sõlmimisel ei teatanud laenu väljamaksmise takistustest, oli tal valmidus

täita lepingutingimusi.

49. Laenuandja tingimusi ei täitnud, seega sai rikkumine toimuda üksnes tahtlusega.

Rikkumise eesmärgiks oli hagejatele varalise kahju tekitamine. Selline käitumine on

vastuolus heade kommetega. Hagejatel oli lepingute sõlmimise ajaks jäänud ainsa

varana nende kodu. Lubadustega meelitati hagejaid nõustuma hüpoteegi seadmise

lepinguga. Lühikese aja jooksul pärast lepingute allkirjastamist viidi NSM senisest

tegutsemiskohast ära, hagejale I juurdepääsu dokumentidele ega tegevusele ei

võimaldatud. Laenuandja nurjas oma tegevusega laeva arestist kiire vabastamise, kuid

hiljem nõustus kandma sama laeva sadamas seismise kulusid (kostja arvetuste

kohaselt kuni 18.03.2010), tehes nende lisakulude kandmise eest vastutavaks üksnes

hagejad. Kostja ei esitanud ühtegi laenuandja nõuet NSM vastu, samuti ei ole NSM-lt

nõutud intressi ega viiviste maksmist. Esimene nõue esitati hagejatele 05.10.2011

pärast seda, kui kohus lõpetas 28.09.2011 määrusega NSM pankrotimenetluse

raugemisega. Selline käitumine viitab üheselt hagejatele kahju tekitamise eesmärgile.

Laenuleping ning käendusleping on vastuolus heade kommetega.

50. Kohus asus otsuses seisukohale, et nõue on selge ning avaldas otsuses nõude suuruse

ja koostisosade arvestuse. Hagejad leiavad, et kostja nõue on ebaselge. Kohus lähtus

põhinõude arvestamisel kostja esitatud arvestusest summas 316 680,45 eurot ja

laenuperioodist

29.01.2009

-

18.03.2010.

Mõlemad

kohtu

lähtekohad

on

põhjendamata. Kostja ei esitanud lisaks tabelitele arveid, mille alusel saaks kontrollida

kantud kulude põhjendatust ja seotust m/l ISIS, seetõttu ei ole põhinõude summa

kontrollitav. Lisaks ei ole õige kohtu märgitud periood, selliselt laenulepingus kokku

ei lepitud. Kohus ei märkinud, kuidas ja kelle poolt laenulepingu tingimusi muudeti

ning eksis põhinõude arvestusel

51. Kohus eksis ka intressi arvestusel, esitades intressi arvestuse määraga 12% aastas ja

leidis, et 14.05.2012 seisuga oli see kokku 119 974,54 eurot. Kohtu seisukoht on

üllatav, kuna laenulepingu kohaselt lõppes intressi arvestus laenu tagastamise

tähtpäeval 20.07.2009. Muud intressi arvestamise kokkulepet ei sõlmitud ja kohus

sellisele kokkuleppele ka ei viidanud. Kohus arvutas ka alates 20.07.2009

lepingujärgse summa tasumisega viivitamisel viivist ja leidis, et 14.05.2012 seisuga

oli viivise suuruseks kokku 461 316,59 eurot. Selline viivise nõudmine ei ole

põhjendatud, kuna viivist ei ole kunagi NSM-lt nõutud. Ka ei esitanud kostja kuni

05.10.2011 hagejatele põhinõude, intressi ega viivisenõuet. Selline kostja käitumine

oli vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega. Otsusest ei selgu, miks nõutakse

viivist nimelt 14.05.2012 seisuga. Hagejad vaidlevad viivisenõudele tervikuna vastu.

Vastus apellatsioonkaebusele

52. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hagejate kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

53. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.

54. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud

asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

55. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse

norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse

tühistamise. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi.

Apellatsioonkaebuses kordavad hagejad põhiliselt maakohtus esitatud seisukohti.

Maakohus on nendele otsuses hinnangu andnud, käsitledes hagejate seisukohti piisava

põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega

ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

56. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus tuginenud otsust tehes

mitmete seisukohtade kujundamisel üksnes tunnistajate O. G ja A. Mi ütlustele.

Maakohus hindas tõendeid kogumis. Tunnistajate ütlused olid kooskõlas kirjalike

tõenditega ja seetõttu puudub põhjus pidada tunnistajaid erapoolikuks. Tunnistajad ei

andnud vastuolulisi ütlusi.

57. Maakohus leidis põhjendatult, et OÜ Alberta Trade ei rikkunud laenulepingu

tingimusi. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et lepingus märgitud tähtajaks andis laenuandja

NSM-le üle 195 000 USD ja hiljem jätkas NSM kirjalike taotluste alusel väljamakseid

ositi. Eeltoodu on tõendatud NSM kirjadega (I kd lk 63-77) ja tunnistaja

A. Mi ütlustega. Nimetatud kirjad on laenulepingu lisad, millega laenulepingu pooled

leppisid kokku laenusumma väljamaksmises lepingu p-s 6 kokkulepitust erineval ajal

ja viisil. Lepingu p 6.2 järgi oli pooltel õigus kuni laenusumma täieliku

väljamaksmiseni kokku leppida teisiti. Seega soovis NSM ise laenusumma

väljamaksmist lepingust sätestatust erineval ajal ja viisil ning tähtsust ei ole sellel,

mitu korraldust üks või teine NSM juhatuse liige selleks andis. Maakohus leidis

õigesti ka seda, et antud juhul ei ole laiendatud käendaja kohustusi VÕS § 145 lg 4

tähenduses.

58. Hagejate väited laenu mittesihtotstarbelise kasutamise kohta NSM poolt ja

laenulepingu eesmärgi mittesaavutamine ei sõltunud laenuandjast ja need asjaolud ei

anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Pealegi ei ole hagejad tõendanud,

et laenusummat oleks kasutatud muuks kui m/l ISIS kasutamisega seotud kulutuste

katteks. Maakohus ei pidanud kontrollima lisaks OÜ Alberta Trade pangakontole

väljamaksete aluseks olevaid arveid, nagu hagejad leiavad. Hageja I NSM juhatuse

liikmena sai laenusumma kasutamist kontrollida ja vajadusel reageerida. Asjas

puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks esitanud laenuandjale pretensioone

laenusumma väljamaksmise viisi ja aja kohta, mis viitab sellele, et ta oli juhatuse

liikmena kõikidest asjaoludest teadlik ja nendega nõus.

59. Maakohus leidis tunnistajate ütluste ja ajutise halduri aruande alusel õigesti, et hageja

I tegeles aktiivselt NSM juhtimisega ja tal oli arveldusarve käsutamise õigus vähemalt

kuni 15.08.2011. Hagejad ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et hageja I

kõrvaldati NSM juhtimiselt, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei omaks väidetav hageja

I mitteosalemine laenusaaja tegevuses antud juhul ka tähtsust. NSM juhatuses oli kaks

liiget, kellel olid äriühingu juhtimisel ja otsustuste tegemisel võrdsed õigused.

60. Maakohus leidis õigesti, et alusetud on hagejate etteheited võlausaldaja

vastuvõtuviivituse kohta. Ühtegi VÕS § 119 lg 1 kohaldamise eelduseks olevat

asjaolu ei ole hagejad kohtu ette toonud. Hagejad ei ole väitnud, et nemad tagatiste

andjatena või NSM oleks soovinud lepinguid täita, st täita laenu tagastamise

kohustust, kuid selle kohustuse täitmine oleks olnud takistatud nendest sõltumatutel

asjaoludel kostja vastuvõtuviivituse tõttu. NSM äriplaani täitmata jäämine ei sõltunud

laenuandja, vaid NSM otsustustest.

61. Maakohus andis hinnangu ka hagejate vastuväidetele nõude loovutamise kohta.

Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus seda teinud, ei ole õige. Maakohus

kohaldas selles osas VÕS § 164 lg-t 1 ja § 167 lg-t 1 õigesti. Nõude loovutamiseks ei

olnud hagejate nõusolekut vaja ja koos nõudega läksid üle ka tagatised ja õigused, sh

õigus nõuda hüpoteegi arvel nõude täitmist. Ekslik on hagejate seisukoht, et hüpoteegi

seadmise lepingus oleks tulnud eraldi kokku leppida, et hüpoteegiga on tagatud nõue

ka siis, kui see tulevikus loovutatakse.

62. Maakohus leidis õigesti, et laenu- ja käendusleping ei ole tühised vastuolu tõttu heade

kommetega. Hagejad ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võiks anda

alust tehingute tühisuse tuvastamiseks. Iseenesest asjaolu, et lepingutega võetud

kohustuste täitmisega kaasnevad nendele ebameeldivad tagajärjed, tehinguid tühiseks

ei tee. Tõendatud ei ole hagejate väide, et laenuandjal ei olnud raha laenu koheseks

väljamaksmiseks ja ta varjas seda. Laenu ositi väljamaksmine toimus NSM soovil ja

tõendamata on hagejate väide, et selle eesmärgiks oli hagejatele varalise kahju

tekitamine. Lepinguid ei muuda tühiseks ka asjaolu, et kostja ja laenuandja ei esitanud

nõuet NSM vastu ega nõudnud viimaselt ka intressi ja viivise tasumist. Intressi ja

viivise tasumises leppisid laenulepingu pooled lepingu p-des 4.1 ja 4.2 ja eelmärgitus

kokkuleppimine on laenulepingute puhul tavapärane.

63. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja poolt täitmisele esitatud nõue on selge. Kohus

analüüsis nõuet piisava põhjalikkusega. Tegelik põhivõlg koos intressivõlaga on

suurem kui hüpoteegisumma, kuid kostja ei saa täitmist nõuda hüpoteegisummast

suuremas ulatuses ja seda ta ka ei tee. Viivisevõlga kostja hagejatelt ei nõua ja

hagejate vastuväited viivisevõla osas on alusetud. Maakohus võla, sh intressivõla

arvestamisel ei eksinud. Asjaolu, et kostja ja laenuandja ei esitanud NSM-le nõuet

laenulepingu täitmiseks, ei tähenda seda, et kostja ei või esitada avaldusi

sundtäitmiseks hagejate suhtes. Sellega ei riku kostja hea usu põhimõtet.

64. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas teistsugust otsust, kui tegi

maakohus,

jätab

ringkonnakohus

maakohtu

otsuse

muutmata.

Maakohtu

menetluskulud jäävad hagejate kanda võrdsetes osades, nagu on määratud maakohtu

otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 järgi ka

apellatsioonimenetluse kulud hagejad samal viisil.

65. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise

avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Gaida Kivinurm Tiit Kollom

Ande Tänav