2-13-22612/13 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-13-22612 Tsiviilasi Evald Ilvese hagi Elektrilevi OÜ vastu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 25. juuni 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Evald Ilvese määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Evald Ilves (isikukood: XXX) Vastustaja (kostja): Elektrilevi OÜ (registrikood: 11050857) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 25. juuni 2013 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasi kaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Evald Ilves esitas 9. mail 2013 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus läbi vaadata tema ja Elektrilevi OÜ vahel tekkinud vaidluse.

2. Tartu Maakohus jättis 14. mai 2013 määrusega E. Ilvese avalduse käiguta ning andis tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.

3. 6. mail 2013 esitas E. Ilves kohtule hagi Elektrilevi OÜ vastu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja ühepoolselt taganenud hageja kinnistul XXX liitumistingimustest. Hageja ostis nimetatud kinnistu 7. detsembril 1998 pankrotivarast. Kuni selle ajani töötas kinnistul puidutöökoda ning elektriga oli kõik korras. Paari nädala pärast varastati hageja kinnistule viiva ühe postivahe õhuliin ära. Hageja läks kohe tookordse liini omaniku AS Eesti Energia kontorisse asja üle kurtma. Siis lubati liin ära parandada, kuid tegelikult ei tehtud midagi. Järgmise aasta kevadel teatati hagejale, et tuleb liituda.

23. märtsil 2013 esitas hageja uue kirjaliku palve õhuliin taastada. Vastus oli eitav, sest ei ole võrgulepingut. Teises pöördumises 7. aprillil 2013 palus hageja võrguühenduse leping sõlmida. Vastus oli eitav, kuna võrguühendust ei ole. Tegelikult on säilinud palju detaile – post, hoonesse viiv liides, kilpide karbid jne. Hageja väitel vähendab tema kinnistult ühepoolselt elektri äravõtmine oluliselt kinnistu väärtust ning takistab ettevõtluse arendamist.

4. Tartu Maakohus keeldus 25. juuni 2013 määrusega hagi menetlusse võtmast.

Määruse kohaselt ei ole hagiga võimalik E. Ilvese taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

E. Ilves on hagis taotlenud elektri võrguühenduse lepingu sõlmimist ja võrguühenduse taastamist kostja poolt, sest kostja on alusetult taganenud hageja kinnistul XXX, liitumistingimustest.

AS Eesti Energia 8. aprilli 2013 kirjast nähtub, et aadressil XXX puudub Elektrilevi OÜ-l võrguühendus antud kinnistuga. Seetõttu ei ole võimalik võrgulepingut sõlmida, vaid on võimalik tellida võrguühenduse taastamine. Võrguühenduse taastamine on tasuline, kui tarbimiskoha elektrisüsteem on võrgust lahti ühendatud ja võrguühendus ei ole viimase kolme aasta jooksul kasutuses olnud. Tasulist taastamist tehakse ainult kohtades, kus on säilinud töökorras elektriliin. Kui see ei ole võimalik, toimub võrguühenduse väljaehitamine vastavalt liitumistingimustele.

Eeltoodust tulenevalt on hageja kinnistul elektri võrguühenduse taastamine tasuline teenus. Hageja ei saa nõuda võrguühenduse lepingu sõlmimist enne võrguühenduse taastamist vastavalt kostja liitumistingimustele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. E. Ilves taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 25. juuni 2013 määruse tühistamist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Elektrilevi OÜ esitanud maakohtule ebaõigeid andmeid, sest E. Ilves ostis kinnistu, millel oli tegevuse lõpetanud puidutöökoda, kus oli aastaid tarbitud elektrienergiat. Seega olid mõlemad kinnistul asuvad hooned elektrivõrkudega ühenduses. E. Ilves ei ole mingil ajal, viisil ega moel avaldanud tahet, mis võis viia liinirikke või liitumise lõpetamiseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks. Tartu Maakohtu

25. juuni 2013. a määrust tuleb muuta hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluse osas.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Ilvese hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Samas on maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ebaõigesti viidanud TsMS § 371 lg 2 punktile 2, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Tartu Maakohus jättis 14. mai 2013 määrusega E. Ilvese avalduse käiguta ja määras E. Ilvesele tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks – nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Maakohus märkis, et hagiavalduses tuleb märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Kohus ei saa otsuse resolutsioonis lahendada nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Kohus märkis muuhulgas, et hagejal on soovitav kasutada hagiavalduse vormistamisel ja enda õiguste kohtus kaitsmisel kvalifitseeritud juristi abi.

TsMS § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

TsMS § 363 lg 1 p1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese).

E. Ilves esitas 6. juunil 2013 uue hagiavalduse, milles ta muuhulgas märgib, et tema kinnistult ühepoolselt elektri äravõtmine vähendab oluliselt kinnistu väärtust ning et kohus peaks arvestama olulist kahju, mida hagejale elektri puudumisega on tekitatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagiavalduses puudub hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks TsMS § 371 lg 1 p 9 – kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Käesoleval juhul puudub hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue ning hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus on vorminõuete oluline rikkumine.

Kuna hageja ei olnud selgelt väljendanud hagi eset, siis ei saanud ka maakohus hinnata hagi perspektiivikust TsMS § 371 lg-s 2 sätestatud alustel.

8. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda TsMS § 171 lg 1 kohaselt.

9. Määrus on lõplik. TsMS § 372 lg 5 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel.

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks