Legislator Case Law & Legislation
2-12-55186/16 AI generated

2-12-55186/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-12-55186/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

27.12.2012 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtule hagiavalduse V S’i vastu võlgnevuse 586,80 euro nõudes. AS Krediidikassa (laenuandja) ja kostja Vladimir Sharovarov (laenusaaja) sõlmisid 17.12.2009 laenulepingu, mille punkti 2.1 kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu summas 311,89 eurot, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel.

Legislator headnote

AI generated

2-12-55186/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Keywords

AI generated
interest rate subsidy payment of interest deduction of interest on debt maximum sum mortgage initial rent pension buy-in amount
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2013, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-55186 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi V S’i vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised, esindajad

Hagihind hagi esitamise Hageja: AS Krediidikassa, rk 11344317, esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo

Kostja: V S, ik xxxx, tegelik elukoht teadmata

Kirjalik menetlus 586,80 eurot RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega.

Välja mõista V S’ilt Krediidikass AS-i kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 586,80 (viissada kaheksakümmend kuus eurot ja 80 senti), (sellest 293,40 eurot moodustab põhivõlgnevus, 90,43 eurot – intress, 202,97 eurot - viivis).

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.

Välja mõista V S’ilt Krediidikassa AS-i kasuks hageja kantud menetluskulude katteks kokku 335.91 (kolmsada kolmkümmend viis eurot ja 91 senti).

Välja mõista V S’lt AS Krediidikassa kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni viivis menetluskuludelt 335,91 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.

Edasikaebe kord

Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Asjaolud ja hageja nõue

27.12.2012 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtule hagiavalduse V S’i vastu võlgnevuse 586,80 euro nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud

AS Krediidikassa (laenuandja) ja kostja Vladimir Sharovarov (laenusaaja) sõlmisid 17.12.2009 laenulepingu, mille punkti 2.1 kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu summas 311,89 eurot, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel.

Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu-ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad.

Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg summas 293,40 eurot. Kostjal on tasumata ka laenulepingus kokkulepitud intressid summas 90,43 eurot. Pooled leppisid laenulepingu punktis 1.3.1. kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 6,00% kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Intressiarvestus on toodud laenulepingu lisaks nr 1 olevas maksegraafikus.

Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamisega viivitamise korral viiviseid laenulepingu tingimuste punkti 7.1 alusel 1% päevas tasumisega viivitatud summalt. Lisaks põhivõla ja intresside nõudele on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamisega viivitamise korral viiviseid.

Juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1; 82 lg ; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 396 lg 1 ja 397 palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, intressid ja sissenõutavaks muutunud viivise.

II Kostja vastuväited

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused

Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.

Kostja on talle edastatud hagimaterjalid nende avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.08.2013, kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, avalikult kätte saanud. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole hagile vastanud ega oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Laenulepingust mittekinnipidamisega ja laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS §

101 lg 1 p-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista.

Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot (maksekorraldus nr 2588, 19.12.2012) ja õigusabikulud summas 210,91 eurot, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele hageja lepingulise esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ poolt osutatud õigusabiteenuse eest (arve nr 1368441, 18.12.2012). Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista summas 335,91 eurot.

Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik

Marika Leimann