2-13-17664/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2013.a, Pärnu Tsiviilasja number 2-13-17664 Tsiviilasi T.R. hagi K.R. vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine ja menetluskulude kindlaksmääramine , kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: T.R. (isikukood x, elukoht x); Kostja: K.R. (isikukood x, elukoht x) Kostja lepinguline esindaja Heli Insler (Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo OÜ, e-post: heli@toomemagipartnerid.ee) RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu T.R. loobumine hagiavaldusest K.R. vastu abielu lahutamiseks. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-17664, T.R. hagis K.R. vastu abielu lahutamiseks. 3. Jätta menetluskulud hageja T.R. kanda. 4. Jätta kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise korras õigusabikulude hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 €.

ASJAOLUD T.R. esitas 19.04.2013 kohtule hagiavalduse K.R. vastu abielu lahutamiseks. Kohus võttis hagi 07.06.2013 menetlusse, määras kostja vastuse esitamise tähtajaks 05.08.2013 ning istungi ajaks 10.09.2013. Kostja sai dokumendid kätte isiklikult allkirja vastu 12.06.2013. 26.08.2013 saabus kohtule hagejalt paberil allkirjastatuna taotlus menetluse lõpetamiseks. 31.08.2013 kostja K.R. teatas kohtule, et on nõus menetluse lõpetamisega. Samuti esitas kostja TsMS § 1741 lg 1 alusel menetluskulude nimekirja, taotlusega määrata kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks ja välja mõista hagejalt kostja kasuks õigusabi kulud summas 270 eurot. Taotlusele lisatud OÜ Toomemägi ja Parterid Õigusbüroo 05.08.2013 ja 27.08.2013 arvetest nähtuvalt lepinguline esindaja Heli Insler osutas kostjale õigusabi (taotluste koostamine 40 min, ettepanek hagejale kohtuväliseks kokkuleppeks 40 min, esindatava nõustamine 30 min, hagist

2-13-17664

2 loobumisele vastamine ja kulude nimekirja koostamine 60 min) kokku 3 tundi ja 45 minutit (tasu 60 EUR/tund + käibemaks), so 225 € + käibemaks 45 €. Arved on tasutud ja maksekorraldused taotlusele lisatud. Kohus edastas kostja seisukoha koos menetluskulude taotlusega hagejale ja andis tähtaja vastuväidete esitamiseks hiljemalt 10.09.2013. Hageja sai kohtu nõude isiklikult kätte 08.09.2013, kuid ei ole tänaseni vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks hagiavalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hageja esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse.

3. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab asjas menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud. Kuna antud asjas TsMS § 168 lg 3-5 nimetatud aluseid ei esine, jäävad menetluskulud hageja kanda.

4. TsMS § 1741 lg-st 1 tulenevalt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 kohaselt loetakse menetluskuludeks kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud) ning kohtuvälised kulud. TsMS § 144 sätestab, et kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning tulenevalt TsMS § 175 lg 1 on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

5. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude taotlusega ja vaadanud läbi asja materjalid, võtnud arvesse asjas kostja poolt tehtud menetlustoimingud ja kostja esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, tsiviilasja üldist mahtu ja keerukust lahendi saamisel, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude hüvitamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hagi esemeks oli abielu lahutamise nõue, mille rahuldamise eelduseks on abielulise kooselu pöördumatu lõppemine. Ühisvara jagamise nõuet selles asjas kohtule ei esitanud. Abielulahutuse nõue ei ole õiguslikult keeruline, vaidlust ei muuda õiguslikult keeruliseks kostja esindaja esile toodud perekonnaasja emotsionaalsus ja raskus poolte jaoks. Abielulahutuse asjas on pooled kohustatud igal juhul isiklikult istungil osalema, lahutada ei saa esindaja kaudu. Abikaasad

2-13-17664

3 üldjuhul on võimelised ise kohtule selgitama, kas nad soovivad ja peavad võimalikuks abielu taastamist ning nad ei vaja selles oma õiguste kaitsmiseks õigusalaste eriteadmistega esindajat. Käesolevat asja menetleti ainult esimeses kohtuastmes, menetluse käigus kostja ei esitanud kirjalikku vastust ega vastuhagi ja hageja loobus hagist enne esimest asjas määratud istungit, mistõttu ei olnud kostja kulud õigusabile selles menetluses vajalikud.

6. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel kohus leiab, et kostja poolt kantud õigusabikulu summas 270 eurot ei saa lugeda menetluskuluks, mida peaks hageja kostjale hüvitama. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale õigusabi osutaja tegelenud peamiselt kohtuväliste läbirääkimistega ning esitanud kohtule kaks taotlust (menetlustähtaegade muutmise taotlus ja menetluskulude taotlus), mida ei saa lugeda hüvitatavateks menetlustoiminguteks. Menetlustähtaegade muutmise taotluse kohaselt kostja tegi kohtuväliselt hagejale ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks abielu lahutamiseks, sh ühisvara jagamiseks. Ühisvara jagamise nõuet tsiviilasjas 2-13-17664 kohtule ei esitatud, seega selles osas kokkuleppe ettepaneku tegemist ei saa lugeda esindamiseks käesolevas menetluses. Üksnes abielu lahutuse osas kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine abielu kohtus lahutamise asemel oleks majanduslikult ja menetlusökonoomiliselt põhjendamatu. Kohus ei saa abielu lahutada kokkuleppe kinnitamisega, kokkuleppel lahutamine tähendab hagist loobumist ja lahutamist kokkuleppel perekonnaseisuosakonnas või notari juures. Hagist loobumise korral on hagejal õigus tagasi taotleda ainult pool riigilõivust, samas tuleb notaris või perekonnaseisuosakonnas lahutamise eest uuesti tasuda. Seega ilmselgelt oli kostja ettepanek suunatud eelkõige ühisvara jagamise osas kokku leppimisele. Kostja esindaja taotlus menetlustähtaegade muutmiseks oli tingitud kostja enda käitumisest, kuna kohtu poolt antud ligi 2-kuu pikkusele vastamise tähtajale vaatamata sõlmis hageja esindajaga kokkuleppe esindamiseks alles 29.07.2013, s.o 7 päeva enne tähtaja saabumist. Ka esindajal tulnuks kokkuleppe sõlmimisel hinnata, kas tal on õigusabi osutama asudes võimalik järgida asjas määratud menetlustähtaegu. Samuti kohus ei loe menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele kulutatavat aega õigusabikuluks, mille hageja peaks kostjale hüvitama.

7. Tulenevalt TsMS § 1741 lgst 4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati, tühistatakse. TsMS § 178 lg 1 ja 2 alusel saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

8. Hageja T.R. võib esitada TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel taotluse poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik