2-13-10171/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

16. september 2013 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-10171 Tsiviilasi K.P. hagi V.J. vastu elatise suuruse muutmise nõudes Tsiviilasja hind 189 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.P., isikukood x, elukoht x, seaduslik esindaja A.P., Kostja V.J., isikukood x, elukoht x Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON Rahuldada K.P. hagi V.J. vastu. Suurendada Pärnu Maakohtu 13.11.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-15610 kohtuliku kompromissiga kindlaksmääratud elatise suurust ning välja mõista V.J.lt (J., isikukood x) elatusraha perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates hagi esitamisest 4. märtsist 2013 igakuuliselt alaealise lapse K.P. (isikukood x) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõista kostja V.J.’lt riigituludesse hagilt menetlusabi korras tasumata jäänud riigilõiv summas 55 (viiskümmend viis) eurot. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või nr 221023778606 Swedbank AS-is või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks 2800049696, selgitusse: riigilõiv riigituludesse, 2-13-10171, P..

Tsiviilasi nr 2-13-10171

2 (3) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Sisulised asjaolud

04.03.2013.a esitatud hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt on K.P. ülalpidamiseks Pärnu Maakohtu poolt alates 13.11.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja mõistetud elatis 139 eurot kuus. Hageja esindajana A.P. palub seoses lapse vajaduste kasvamise ja kulutuste suurenemisega söögile, ravimitele, riietele, jalanõudele jne, suurendada elatist ja välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras (hetkel 160 eurot kuus). 11.04.2013 määrusega hageja vabastati menetlusabi korras osaliselt, s.o 55 euro ulatuses riigilõivu tasumisest ja kohustati maksma hagilt riigilõivu 20 eurot. 09.05.2013 määrusega on kohus peale nõutava riigilõivu tasumist hagiavalduse menetlusse võtnud ning kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte antud. 11.06.2013 teatas kostja kirjalikus vastuses, et ei saa hagi õigeks võtta, kuna esineb kahtlus tema isaduses ning kostja saab nõustuda miinimummääras elatisega juhul, kui hageja põlvnemine kostjast on kindlaks tehtud (tl 80). 19.06.2013 kirjas kohus selgitas kostjale isaduse põlvnemise vaidlustamise korda vastavalt perekonnaseaduses sätestatule ja vastuhagi esitamise korda tulenevalt TsMS § 373 lg 1, märkides, et isadust saab kohtus vaidlustada hagi põhjal ja üksnes vastuväite esitamisest hagile ei piisa. Kohus andis nimetatud kirjaga kirjaliku menetlusega nõustunud pooltele aega tõendite/taotluste/väidete esitamiseks hiljemalt 12.08.2013 ja määras otsuse kuulutamise ajaks

16. september k.a. Kohtu kirjas määratud tähtajaks ei ole pooled midagi täiendavalt esitanud.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 160 eurot). Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PkS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata

Tsiviilasi nr 2-13-10171

3 (3) kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

Hagiavaldusele lisatud Pärnu Maakohtu 13.11.2008 kohtulikku kompromissi kinnitavast määrusest (tsiviilasi nr 2-08-15610) nähtuvalt on K.P. vanemad, A.P. ja V.J. kohtulikus kompromissis kokku leppinud, et V.J. tasub K.P. ülalpidamiseks alates 01.11.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 2175 krooni kuus (tl 5-6). Riigikohus 27.04.2009 lahendis nr 3-2-1-2-

09 on selgitanud, et juhul, kui kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatis ei vasta lapse vajadustele ja vanema võimalustele, on vanemal õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud K.P. sünnitunnistusest (tl 3) ja Rahvastikuregistri 04.03.2103 väljatrükist (tl 7) on lapse isaks kostja, V.J.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 lubab pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõistetakse välja perioodilised maksed, hagejal nõuda maksete suuruse muutmist kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutanud asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Nimetatud säte kehtib kohtu hinnangul ka kompromissiga kinnitatud elatise suuruse muutmise nõudele. Kuna kostja ei ole temale antud tähtaja jooksul põlvnemist seaduses sätestatud viisil vaidlustanud ega vastuhagi esitanud, tuleb hagiavalduse väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 4 tähenduses. Sätte kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatise suurendamist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Seega tuleb esitatud hagi rahuldada ja suurendada 13.11.2008 kohtumäärusega kinnitatud kompromissis igakuuliselt alaealise lapse K.P. ülalpidamiseks kokkulepitud elatise suurust perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärani (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) ja välja mõista elatis nimetatud suuruses alates hagi esitamisest 4. märtsist 2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsMS § 459 lg 2 lubab otsust (antud juhul määrust) muuta alates uue hagi esitamise ajast.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole.

Hagejale anti tema esindaja A.P. kaudu 11.04.2013 kohtumäärusega menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumisest 55 euro ulatuses. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Seega mõistab kohus kostjalt riigituludesse välja antud hagilt riigilõivu ulatuses, millises hageja selle tasumisest vabastati, so summas 55 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik