3-13-924/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamise vorm

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Tallinna Halduskohus

Villem Lapimaa

13. september 2013. a, Tallinn

3-13-924

S.K.u kaebus Eesti Töötukassa 14. veebruari 2013. a otsuse nr

7-8/4958 ja 1. aprilli 2013. a vaideotsuse nr 66 tühistamiseks

ning kohustamiseks vaadata ettevõtluse alustamise toetuse

taotlus uuesti läbi

Kaebaja – S.K.

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Kirjalik menetlus

1. Jätta S.K.u kaebus rahuldamata.

2. S.K.u menetluskulu jätta tema enda kanda.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 14. oktoobril 2013. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.K. esitas 27. detsembril 2012. a Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse

saamiseks. Äriplaan näeb ette kiirtoitlustusega tegeleva ettevõtte avamise Tartus Vasara tn 50.

2. Eesti Töötukassa jättis 14. veebruari 2013. a otsusega nr 7-8/4958 S.K.u taotluse rahuldamata

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 19 lg 4 p 5 alusel, kuna äriplaan on suure ris-

kiga. Otsuse põhjendused:

•

äriplaanist ei selgu, millised load on vajalikud tegevuse alustamiseks, millised on lubade

saamise tingimused ning lubade taotlemisega seotud kulud;

•

selgusetuks jääb, millised on nõuded ruumidele, töötajatele ja toidu säilitamisele ning ei selgu,

kas taotleja on kursis valdkonda puudutavate õigusaktidega. Äriplaani kohaselt on loodava

ettevõtte tegevuseks ruumid leitud. Selgusetuks jääb ruumide seisukord, nõuetelevastavus ning

ruumide rendi tingimused. Ei selgu, kas vajaminev sisustus ja tehnika on olemas, või tuleb see

alles hankida ning millistest vahenditest plaanitakse viimasel juhul katta vastavad kulud;

•

selgusetuks jääb, milline on tööajakorraldus ettevõttes. Ei selgu, millised etapid toidu valmis-

tamisel tehakse ettevõttes kohapeal ja millises ulatuses kasutatakse valmistooteid. Ei selgu,

milline on toidu valmistamise ja teenindamisega seotud ajakulu ja täpsem toodete valik;

•

turuanalüüs on puudulik. Ei selgu, milline on loodava ettevõtte sihtrühm ja hinnatud pole selle

suurust. Pole toodud statistikat ega andmeid, mis kinnitaksid turunõudluse olemasolu. Seega ei

selgu, milliste andmete alusel on nõudlust hinnatud ja finantsprognoosid koostatud;

•

koostatud konkurentsianalüüsis on nimetatud kolm konkurenti. Puudub info konkurentide

üldarvu kohta sihtturul ning täpsem hinnavõrdlus. Taotleja soovib siseneda kõrge konkurent-

siga turule. Ei selgu, milline on loodava ettevõtte konkurentsieelis;

•

äriplaanis puudub sisuline hinnakujundus. Pole toodud omahinna arvutusi. Ei selgu, millised

on kulud toorainele, tootmisele ja teenindamisele. Seetõttu pole võimalik hinnata loodava

ettevõtte jätkusuutlikkust;

•

riskianalüüs on puudulik. Pole käsitletud riskide ega SWOT analüüsis nimetatud nõrkuste ja

ohtudemaandamise meetmeid;

•

äriplaanis puudub müügiprognoos ning ei selgu, milliseid tooteid millises mahus plaanitakse

müüa. Finantsprognoosides ei kajastu kulud transpordile ega ruumide korrashoiule. Eelnevast

tulenevalt ei saa olla kindel, et taotleja on arvestanud kõigi võimalike kuludega.

3. Eesti Töötukassa jättis 1. aprilli 2013. a vaideotsusega nr 66 rahuldamata S.K.u vaide. Vai-

deotsuse põhjendused:

•

äriplaanis ei ole mingit viidet sellele, et rendile võetakse tegutsev toitlustamisettevõte koos

seadmete ja inventariga. Äriplaanis on märgitud, et söögikoht hakkab tegutsema Tartus Vasara

50, millises piirkonnas ei ole momendil ühtegi kiirtoidukohta. SWOT analüüsis on märgitud

ettevõtte ühe tugevusena, et on olemas tegevusload ja ruumid, kuid äriplaanist ei selgu,

millised load on olemas ja vajalikud tegevuse alustamiseks. Juhul kui taotleja võtaks rendile

ruumid, milles tegutses toitlustusettevõte, ei anna see õigust kasutada teisele ettevõttele välja

antud tegevuslubasid;

•

puudub piisav teave tööajajaotuse kohta, mille alusel saaks hinnata, kas loodav ettevõte on

võimeline täitma müügiprognoose olemasolevate ressursside ning tegevustega. Äriplaanis on

nimetatud täidetavad ametikohad, kuid ei selgu, kas olemasoleva tööjõuressursiga on võimalik

tööd korraldada selliselt, et tagatud oleks ööpäevaringne teenindus, lisaks pakkuda peo- ja

matuselaudu. Kuna pole kirjeldatud tööprotsessi ja -korraldust, siis pole võimalik ka hinnata,

kas tööjõuressursist piisab äriplaanis kavandatu teostamiseks ning kas oleks ka tagatud sea-

dustest tulenev töö- ja puhkeaeg;

•

äriplaanis toodud turuanalüüs on puudulik. Turuanalüüs peab sisaldama statistikat ja/või

andmeid, mis kinnitaksid turunõudluse olemasolu. Äriplaanis ja vaides kirjeldatud

turuana-lüüs põhineb üksnes taotleja enda hinnangutel;

•

äriplaanis puudub sisuline hinnakujundus. Toodud on mõnede toodete hinnad, kuid puuduvad

omahinna arvutused toodete lõikes. Eeltoodu tõttu ei selgu, millel põhineb äriplaanis toodud

hinnaarvestus ning kas see on realistlik. Kulud toorainele on äriplaani p-s 14 küll näidatud,

kuid seda vaid üldise kuluna kuu või kvartali lõikes, st ei selgu, mis toodet ja millises koguses

on võimalik tellitavast toorainest valmistada. Seega ei ole võimalik hinnata, kas kulutused

tootele ning toote hind on realistlikud ja vastavad müügiprognoosides plaanitud müügile;

•

väite kohta, et kõik kaup tarnitakse laost tarnija kulul, oleks tulnud lisada ka eelkokkulepped

tarnijatega;

•

tähtaja andmine äriplaani puuduste kõrvaldamiseks polnuks eesmärgipärane, kuna puuduste

kõrvaldamiseks tuleb koostada täielikult uus äriplaan.

4. S.K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 14. veebruari 2013. a otsuse nr

7-8/4958 ja 1. aprilli 2013. a vaideotsuse nr 66 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata ettevõtluse

alustamise toetuse taotlus uuesti läbi. Kaebuse motiivid:

1) Töötukassa ei küsinud taotlejalt selgitusi äriplaani väidetavate puuduste kohta ega taganud õigust

ärakuulamisele. Haldusaktid ei ole piisavalt motiveeritud.

2) Töötukassa pole arvestanud kaebaja kui töötu olukorda, samuti üldist töötuse olukorda. Vastusta-ja

takistab konkurentsi kiirtoitlustuse turul.

3) Töötukassa etteheited äriplaanile on alusetud:

•

tegevusloa nõuet ei ole, registreering majandustegevuse registris maksab 19,17 eurot;

•

töökorralduse ja personali osas on äriplaanis piisavad selgitused, hariduse kohta tõendid

esitatud. Müük toimub 24/7 ja vahetuse pikkus on 12 h, arvestatakse tööaja normidega;

•

äriplaanis on selgelt välja toodud, et rendile plaanitakse võtta tegutseva toitlustusettevõtte

ruumid koos vajaliku inventariga;

•

toodete valik, menüü ja retseptuur on ärisaladus. Omahinna ja müügihinna arvutus on

tehtud;

•

turuanalüüs on äriplaanis toodud. Seadus ei nõua toetuste taotlemisel suuremahuliste

uuringute tegemist;

•

äriplaanis on nimetatud kolm konkurenti. Seadus ei nõua suuremahulise

konkurentsi-uuringu tegemist;

•

riskianalüüs ja müügiprognoos on piisavad;

•

kulusid transpordile ei tule, sest kauba toovad kohale tarnijad.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised vastuväited:

1) Kaalutlusotsus ettevõtluse alustamise toetuse andmise/mitteandmise kohta tehakse esitatud äri-

plaani ja seal sisalduva informatsiooni ning andmete põhjal. Eeltoodust tulenevalt on taotleja ko-

hustus esitada selline äriplaan, mis ei jätaks n.ö. lahtisi otsi ning äriplaani lugemisel oleks üheselt

selge, kuidas äriideed kavatsetakse ellu rakendada.

2) Kaebaja äriplaan oli suures ja olulises osas puudustega, mille kõrvaldamine oleks nõudnud sisu-

liselt uue äriplaani esitamist ja vastustajal uue äriplaani menetlemist. Seetõttu ei rakendanud

töötukassa haldusmenetluse seaduse (edaspidi: HMS) § 40 lg-st 1 tulenevat arvamuse ja

vastuväidete ärakuulamise põhimõtet. Seda on peetud kohtupraktikas lubatavaks, nt haldusasjad nr

3-10-2351 ja nr 3-11-2967.

3) Väljendile „suur risk“ ei ole seaduses antud otsest definitsiooni, millest tulenevalt rakendatakse

selle väljendi sisustamisel kaalutlusõigust. Vastustaja luges esitatud äriplaani suure riskiga ole-

vaks, kuna selles esitatud andmed olid suuresti põhistamata või olid need esitatud puudulikult.

Kaebaja äriplaan oli paljude puudustega ning sellest tulenevalt ka suure riskiga. Otsusest nähtuvad

põhjendused ja kaalutlused, mille alusel vastustaja äriplaani suurt riski põhistab. Vastustaja on

otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, milles esitatud äriplaani olulised puudused seisnesid.

Äriplaan võib olla suure riskiga ka ainult ühe puuduse tõttu, näit finantsprognooside puulik-kuse

tõttu, mistõttu ei ole ettevõtte jätkusuutlikkus realistlik.

4) Suure konkurentsiga turule sisenemine eeldab tavapärasemast põhjalikumat konkurentsianalüüsi.

Toitlustusvaldkonnas on kõrge konkurents ning taotleja peab prognoosima, mis on just selle et-

tevõtte turunišš ja eelis võrreldes samas piirkonnas tegutsevate ettevõtetega, palju on samas kon-

kurente, millised on nende teenused ja hinnad. Konkurentsianalüüs peaks käsitlema lisaks hinna-

vahemikele ka põhjalikku konkurentide eeliste ja puuduste analüüsi, mis käesolevas äriplaanis aga

puudub.

5) Vastustaja lähtub otsuse tegemisel äriplaanist ning hindab selle alusel loodava ettevõtte perspek-

tiive ja äririske, mitte toetuse saaja isikut ja üldist tööhõive olukorda. Toetuse tagasinõudmise ohu

vältimiseks on oluline, et äriplaanist nähtuks võimalike riskide maandamine ja ettevõtte

jätkusuutlikkus.

6) Riski- ja konkurentsianalüüside ning müügiprognooside tegemiseks ei ole vaja suuremahulisi

uuringuid. Kaebaja turuanalüüs ja sellest tulenevad müügiprognoosid on üldsõnalised. Pole too-

dud statistikat ega andmeid, mis kinnitaksid turunõudluse olemasolu. Äriplaani p-s 11.2 on näiteks

märgitud sihtgrupp, kuid ei selgu, kui suur on sihtrühm, kes pakutavaid teenuseid vajab.

Müügiprognoosid ja turuanalüüsid ei saa põhineda ainult taotleja subjektiivsel hinnangul, vaid

neid peavad toetama ka objektiivsed asjaolud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlustatud haldusakti andmise aluseks on TTTS § 19, mille lg 4 p 5 näeb ette, et ettevõtluse

alustamise toetust ei anta isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga.

7. Haldusmenetluse läbiviimisel pidi töötukassa lähtuma alljärgnevatest menetlusnormidest:

- TTTS § 1 lg 3 – Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades

TTTS erisusi.

- HMS § 15 lg 2 – Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses

on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvalda-

miseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaa-

tamata.

- HMS § 40 lg 1 – Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada

kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

8. Käesolevas asjas ei ole vastustaja taganud kaebajale nimetatud normides sätestatud õigusi.

Haldusorgan ei andnud pärast puuduste tuvastamist kaebajale võimalust nende kõrvaldamiseks.

Vastustaja ei küsinud enne haldusakti andmist kaebaja arvamust ega taganud seega isikule õigust

ärakuulamisele. TTTS §-st 19 ei tulene, et ettevõtluse alustamise toetuse andmisel oleks välistatud

nende HMS-i sätete kohaldamine.

9. HMS § 58 kohaselt ei saa siiski haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et hal-

dusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2011. a otsuses

nr 3-10-2351 leiti, et olukorras, kus esitatud äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid

on tervikuna sedavõrd puudulik, et vajab täielikku ümbertöötamist, ei ole paratamatult võimalik

vastustajalt nõuda, et puudustele juhitaks tähelepanu väga üksikasjalikult. Kui taotluse puudused on

niivõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan, ei tule isikule

anda eraldi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid haldusorgan võib jätta taotluse kohe rahuldamata

(Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2013. a otsus haldusasjas nr 3-11-2967). Järgnevalt analüüsib

kohus, kas kaebaja äriplaani puudused on vaidlustatud haldusaktis toodud põhjustel sellised, et puu-

duste kõrvaldamine ei ole ilma äriplaani täielikku ümbertöötamiseta võimalik.

10. Kohus leiab, et töötukassa on asjakohaselt ja põhjendatult toonud esile S.K.u äriplaani puudused.

Kuna kohtukaebus kordab valdavalt vaides toodud väiteid, ei pea kohus vajalikuks vaideotsuses

toodud seisukohti üle korrata vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HKMS) § 165 lg-le

2. Kohus jagab täiel määral ka kaebusele esitatud vastuses toodud seisukohti.

11. Kohus peab vajalikuks täiendavalt rõhutada üksnes mõningaid aspekte.

Äriplaanist ei nähtu tõepoolest kusagilt, et taotleja soovib rendile võtta olemasoleva toitlustusettevõtte

koos inventariga. Vastupidi, äriplaanis kinnitatakse, et ca 1 km raadiuses toitlustust pole, koht oleks

uus ja inimesed pole teadlikud koha olemasolust (äriplaani p 21, tlk 28). Kui tegemist peaks aga olema

tegevuse lõpetanud toitlustusettevõtte tegevuse jätkamise/uuendamisega, siis pole võimalik rääkida

sellest, et antud piirkonnas toitlustust ei pakuta, kuigi nõudlus olevat väga suur.

Toitlustusettevõtet avada plaaniv isik peab olema kursis valdkonnas kehtivate rangete reeglitega, nagu

nt toitlustusettevõtte tunnustamine Veterinaar- ja Toiduameti poolt toiduseaduse 2. peatükis

sätestatud alustel ja korras. Seepärast on ebaõige väita, et äri alustamiseks piisab üksnes

registreeringust majandustegevuse registris. Kohus viitab, et isegi kui kaebaja plaanib „üle võtta“

varem samas kohas (?) tegutsenud ettevõtte, ei ole võimalik „üle võtta“ teisele ettevõtjale antud

tunnustamist, kuna toiduseaduse § 9 lg 4 kohaselt tunnustatakse ettevõtet käitlemisvaldkondade kaupa

ning kindla toidugrupi käitlemiseks ettevõttes tunnustamise ajal valitsenud tingimustel.

Äriplaan ei sisalda ka viiteid suurte kogemustega toitlustusspetsialisti palkamisele, millest räägitakse

kaebuses. P-s 12 on juttu kuue koka palkamisest, kusjuures plaanide kohaselt peaks kiirtoitlustuskoht

tegutsema

ööpäevaringselt

seitse

päeva

nädalas.

Nõudepesijaid

oleks

1,5

kohta

ja

koristajaid-majahoidjaid 1,5 kohta. Sellise personali arvu puhul on kindlasti tarvis lähemaid selgitusi,

kuidas on võimalik tagada ööpäevaringne teenindus kehtivate töö- ja puhkeaja normide tingimustes.

Olukorras, kus isik taotleb toetust ettevõtluse alustamiseks suure konkurentsiga valdkonnas, tuleb

esitada täpsem turu- ja konkurentsianalüüs, mis peab muu hulgas sisaldama tootevaliku kirjeldust ja

eelist konkurentide ees. Taotleja ei saa keelduda sellest väitega, et toodete valik, menüü ja retseptuur on

ärisaladus. Kuigi pakutavate toodete täpsem koostis, maitsed jne võib tõesti liigitada ärisaladuse alla,

ei saa avalikest vahenditest anda toetust projektile, mille puhul pole selge, mida üldse müüma

hakatakse ja milles seisnevad nende toodete eelised konkurentide ees. Üldsõnaline väide, et pakutakse

„häid tooteid hea teenindusega“, ei ole kindlasti piisav. Kuna töötukassa pole ettevõtja, tal pole

huvisid vastaval turul ja teda seob konfidentsiaalsuskohustus, ei ole täpsemate andmete esitamine

toodete omahindade kohta sortimendi lõikes käsitatav toetuse taotleja õiguste rikkumisena.

Kohus märgib, et töötukassa kriitiliste hinnangute ja prognoosotsuse põhjendatust kinnitab asjaolu, et

kasumiaruande prognoosis (tlk 30) on taotleja märkinud käiberentaabluseks juba esimesel tegut-

semisaastal 49% ja edasi juba tõusvas joones. Ainuüksi see asjaolu orienteerib järeldusele, et äriplaan

on ebarealistlik ja läbimõtlemata ning selline ettevõtlus ei saa suure tõenäosusega olla jätku-suutlik.

Vähemriskantse ja realistlikuma äriplaani koostamine eeldab uue äriplaani koostamist.

Töötukassa langetab kaalutlusotsuse äriplaani riskantsuse kohta, lähtudes kogemusest äriplaanide

hindamisel ja realiseerumisel ning arvestades äriplaani kõiki aspekte tervikuna ja koosmõjus. Seetõttu

pole võimalik väita, mitu puudust või konkreetsemalt millised puudused tingivad äripaani liigse riski.

Töötukassa arutluskäik peab olema jälgitav, tehtud järeldused mõistlikud, mittevastuolulised ja

kontrollitavad. Praegusel juhul on see nii. Otsus vastab sisu- ja vorminõuetele ja sellele on eelnenud

kohane menetlus. Kuna kaebaja on vaide- ja kohtumenetluses jäänud oma ekslike seisukohtade juur-

de, et tema äriplaanil polnud puudusi ning neid pole kõrvaldatud ka hiljem, poleks saanud ärakuula-

mine viia teistsuguse otsuse tegemiseni.

12. Vastusena kaebaja väitele, et vastustajal on võimalik toetus tagasi nõuda, leiab kohus, et ettevõt

luse algatamise toetuse andmine peab olema põhjendatud ning vastustajal on kohustus käia maksu

maksja rahaga ümber otstarbekalt. Kuigi vastustajal on TTTS § 19 lg 8 alustel võimalik toetus tagasi

nõuda, võib see toetussumma ärakulutamisel osutuda võimatuks, kui isikul puuduvad vahendid, mil

le arvelt toetust tagasi nõuda. Seega oleks suure riskiga äriplaani teostamiseks toetuse andmine sõl

tumata selle tagasinõudmise võimalustest vastuolus töötukassa vahendite säästliku ja sihipärase ka

sutamise kohustusega.

Teiseks tuleb märkida, et läbimõtlemata, ebarealistliku või liigriskantse äriplaani toetamine avalikest

vahenditest ei aita kaasa eesmärgile vähendada töötust, kuna selline ettevõtlus pole üldjuhul

jätku-suutlik ega võimalda toetuse saajal leida stabiilset tuluallikat.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna äriplaanis esinevad puudused on

niivõrd ulatuslikud, et seavad äriplaani teostamise võimalikkuse tõsise kahtluse alla ning äriplaan on

seetõttu toetuse maksmiseks liiga suure riskiga. Nende puuduste kõrvaldamiseks on ilmselt vajalik

äriplaan põhjalikult läbi mõelda ja ümber töötada ning seetõttu oli põhjendatud ka esitatud taotluse

rahuldamata jätmine ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseta.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb

kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jätta kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa