2-13-15465/29 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Kohtuasja number 2-13-15465

Otsuse kuupäev 13.september 2013.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi

Hagi hind XXX hagi XXX vastu elatise nõudes.

900 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX) Kostja XXX(isikukood XXX)

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

Mõista välja XXX XXX kasuks igakuine elatis summas

50 eurot alates 07.04.2013.

Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6)

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatise 300 eurot kuus, lisaks palub hageja arvestada juurde tulumaksu. Kostja on hageja poeg ja omab head sissetulekut, mille suurus on 1 750 eurot. Hageja tütar on üksikvanem ja kasvatab üks last mistõttu puuduvad tal vahendid hageja toetamiseks. Hageja on töövõimetu invaliidsuspensionär, tema pension moodustab 210 eurot ning see ei kata kõiki väljaminekuid. Hagejal on korter, milles ta ise elab, muud väärtuslikku vallasvõi kinnisvara hagejal ei ole. Hageja vajadused on järgmised: eluasemekulud 172,56 eurot, toidukulud 95,87 eurot, tervishoiukulud 127,28 eurot ja muud kulud 156 eurot. 12.06.2013.a toimunud istungil vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise summas 100 eurot. Hageja täpsustas oma nõuet ka kirjalikult.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjaliku vastuse kohaselt on kostja osaliselt hagiga nõus. Hageja ei ole märkinud, et ta üürib välja ühte tuba temale kuuluvast 3 toalisest korterist. Vastavalt portaalile kv.ee saab toa üürimise eest analoogses 3-toalises korteris 110 eurot kuus. See tõttu ei ole hageja sissetulek mitte 210 eurot vaid 320 eurot. Hageja ei ole tõendanud tervishoiukulude vajadust, seetõttu moodustavad tema põhjendatud kulutused 332,34 eurot kuus. Kostja igakuine sissetulek on 1093 eurot kuus, tema perekonna vajadused moodustavad: toit 200 eurot, riided, jalatsid 30 eurot, kulud autokütusele 100 eurot, kaskokindlustus 34,08 eurot, liikluskindlustus 25 eurot, eluasemekulud 122,77 eurot, laenud, liisingud 613,21 eurot. Lisaks on kostja sunnitud igakuiselt osutama materiaalset abi oma õele ja õepojale 150 eurot, sest õepoja isa ei tasu pikka aega elatist. Kostja on nõus kompromissi korras hagejale tasuma 100 eurot, sel juhul ei ole vaja hagejal tema täiendavaid vajadusi tõendada. Kostja palub temalt hageja kasuks välja mõista elatis, mis ei ületa 110,86 eurot kuus. Augustis 2013.a toimunud istungil teatas kostja, et ta ei ole nõus elatist maksma kuna tal ei ole enam sissetulekut.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Asja materjalidele lisatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kostja on hageja poeg.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 3 järgi on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Asjas puudub vaidlus selles, et hageja raske puudega töövõimetusinvaliid, töövõime kaotuse protsent 80 % (tlk 196). Tema pensioni suurus alates 01.04.2013 on 236, 06 eurot kuus (tlk 195). Töövõimetuspension on hagejale määratud kuni 30.04.2016. Hageja on esile toonud, et temale kuuluva korteriomandis ühe toa üürimise eest saab ta üüritulu 120 eurot. Seega moodustavad hageja sissetulekud kokku 356, 06 eurot. Kulud on hageja väidetel jägmised: korteri kommunaalkulud suvel 85 eurot, talvel 180 eurot; elektrienergia 25 eurot; telefon 10 eurot; televiisor 10 eurot; ravimid 30 eurot; bassein 67 eurot; toiduained 130 eurot; muud kulud 25 eurot. Hagejal on kulud ka riiete, jalanõude soetamiseks ja kodukindlustuse eest tasumiseks (tlk 140).

Arvestades asjas esitatud tõendeid leiab kohus, et hageja on tõendanud vajalikke kulutusi 405 euro eest kuus. Asja materjalidele lisatud KÜ poolt esitatud kommunaalteenuste arvetest nähtub, et (tlk 206-213), et keskmine kulu kommunaalteenuste eest on 111,31 eurot kuus. Elektrienergia arvetest (tlk 221-223) nähtuvalt moodustab keskmine kulu 23,9 eurot. Tele 2 esitatud arvetest (tlk 221-223) järgi on hageja tasunud detsembris 2013 ja jaanuaris-juunini 2013 teleoniteenuste eest keskmiselt 9,03 eurot. AS XXX on esitanud arved (tlk 199-201) summas keskmiselt 9,29 eurot kuus. Hageja on väitnud, et ta kulutab ravimitele iga kuu 30 eurot. Asja materjalidele lisatud tõenditest nähtuvalt on hajeja ravimeid ostnud järgmiselt: märtsis 2013.a 9,50 euro eest, mais 2013.a 9,50 euro eest, juulis 2013.a 9,50 euro eest, septembris kokku 42,24 euro eest. Asja materjalidele lisatud tõenditest (tlk 29 pöördel) nähtuvalt on hagejale mh määratud raviks X, seda ravimit on hageja esitatud tõendite järgi 9,

50 euro eest ka ostnud. Kuivõrd hageja on arsti poolt määratud ravimeid ostnud üle kuu summa 9,50 euro eest ja täiendavalt on tekkinud vajadus osta ka ühekordselt lisaravimeid, siis leiab kohus, et mõistlikuks kuluks ravimitele tuleb lugeda 10 eurot kuus. Hageja kulutab väidetavalt basseinis ujumisele igakuiselt 67 eurot. Asjas on esitatud tõendid, et kahel kuul on hageja sellist kulu kandnud (tlk 202). Arsti poolt väljastatud tõendit sellise vajaduse kohta esitatud ei ole, kuigi kohus selgitas hagejale tõendada oma väiteid (tlk 140). Seega leiab kohus, et see kulu ei ole mõistlik. Hageja poolt esiletoodud toidukulud on kohtu arvates mõistliku suurusega. Arvestades hageja vajadust soetada, riideid jalanõusid, tasuda kodukindlustuse eest (pangakonto väljavõtte kohaselt on see 9,90 eurot kuus), ning kultuuri ja/ või tervishoiuteenuste tarbimise vajadust (siia võib kuuluda ka basseini külastamise mõistlik maksumus) kokku umbes 80 eurot ja muud kulud 25 eurot (ajaleht, kodukaubad jmt), siis kulub hageja vajaduste katmiseks ~400 eurot kuus.

Hageja sissetulek nimetatud kulusid ei kata. Asjaolu, et hageja materiaalset toetust vajab kinnitas kostja ka ise (tlk 139).

PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kostja on väitnud et tal enam sissetulekuid ei ole ja seetõttu ei saa ta elatist tasuda, vastasel korral kahjustab ta enese tavalist ülalpidamist. Rahvastikuregistri järgi kostjal alanejatest sugulastest ülalpeetavad puuduvad.

Kostja on ise esile toonud, et tema sissetulek moodustas jaanuaris 2013.a 1327,36 eurot, veebruaris 1431,84 eurot, märtsis 1346 eurot (tlk 87). Kostja edastas töölepingu, millest nähtuvalt töötas ta ka mais, juunis ja juulis (tlk 175). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kuni augustini oli kostjal sissetulek. Kostja pangakonto väljavõttetest nähtuvalt, on talle maist-augustini st peale hagimaterjalide kättesaamist töötasu laekunud vaid üks kord. Küll on kostja teinud sularaha sissemakseid ja suuremas summas on ülekandeid teinud ka kostja elukaaslane. Seetõttu leiab kohus, et hageja väited, mille kohaselt kantakse kostja sissetulek kostja elukaaslase arvele, on usutavad. Kohus leiab, et kostja väited sissetuleku puudumise kohta alates septembrist, ei ole veenvalt tõendatud. Kostja ise avaldas, et septembrist võib ta jälle tööle asuda. Esialgselt esitatud kontoväljavõttest (tlk 88-92) ja töölepingust järeldub kohtu arvates, et kostja töö iseloom ongi selline, et ta sõlmib lepingud teatud kuudeks. Aasta alguses laekus töötasu ühelt tööandjalt ja seejärel sõlmis kostja lepingu teise tööandjaga mõneks kuuks. Kostja oli oma 16.05.2013.a vastuses hagiavaldusele nõus tasuma hagejale

100 eurot, kuigi tööleping temaga sõlmiti alles 19.05.2013.a. Ka see asjaolu viitab kohtu arvates sellele, et kostjaga sõlmitakse lepingud teatud perioodiks, millest tulenevalt ei ole veenvaks tõendiks sissetuleku puudumise tõendamiseks üksnes see, et eelmise tööandjaga sõlmitud leping oli ainult mõnekuuline.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole veenvalt tõendanud seda, et ta ei suuda hagejat üldse materiaalselt abistada. Asjaolu, et kostjal hagejale elatise tasumiseks materiaalsed vahendid on olemas tõendab ka see, et ta enese väidete kohaselt igakuiselt oma õde materiaalselt toetab. Perekonnaseaduse sätete kohaselt tuleb elatist tasuda abivajavatele alanejatele ja ülenejatele sugulastele, mitte külgjoones sugulastele sh õele (PKS § 80 lg 2).

PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Rahvastikuregistri kohaselt on hagejal kaks täisealist last – kostja ja tütar XXX. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles, et XXX on ise koos oma pojaga abivajav isik, mistõttu ta ei ole tema majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline elatist tasuma.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja ülalpidamiseks välja mõista

50 eurot alates hagiavalduse esitamisest.

MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu Kohtunik