3-11-2347/37 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

12. september 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2347 Haldusasi Siiri Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse tegevuse XXXXX kõrvalhoone-saun ehitusjärelevalves õigusvastaseks tunnistamiseks perioodil 03.10.2008- 03.10.2011. a ning Valga Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks (kohustada Valga Linnavalitsust ettekirjutust tegema

XXXXX kõrvalhoone-saun kasutamise lõpetamiseks ja ehitise vastavusse viimiseks õigusja haldusaktides määratud piirangute ja tehniliste andmetega) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.03.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Valga Linnavalitsuse ja Aare Järve apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Siiri Reiljan, kaebaja esindaja Janno Reiljan Vastustaja Valga linn, esindaja advokaat Janar Kuus Kolmas isik Aare Järve, esindaja advokaat Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebused rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 23.03.2012. a otsus osaliselt, so osas, millega kohustati Valga Linnavalitsust tegema ettekirjutust XXXXX kõrvalhoone-saun kasutamise peatamiseks ja millega mõisteti siiri Reiljani kasuks välja menetluskulud ning teha selles osas uus otsus.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega Valga Linnavalitsusele ettekirjutus, millega kohustada Valga Linnavalitsust läbi vaatamata Siiri Reiljani taotlust peatada XXXXX asuva kõrvalhoone-saun kasutamine.

4. Välja mõista Siiri Reiljanilt 10,65 eurot Valga Linnavalitsuse kasuks ja 15,97 eurot Marika Järve kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Siiri Reiljani poolt kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

5. Muus osas jätta otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 14. oktoobrini 2013.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.05.2003. a väljastas Valga Linnavalitsus ehitusloa nr 13 kinnistule XXXXX kõrvalhoonesauna püstitamiseks.

2. 09.12.2008. a esitas A. Järve Valga Linnavalitsusele kasutusloa taotluse XXXXX hoonele, soovides kasutusloaga hoone kasutamise otstarbe muutmist elamuks.

3. 10.11.2009. a esitas S. Reiljan Valga Linnavalitsusele taotluse kinnistu XXXXX kõrvalhoonesauna rekonstrueerimise peatamiseks ja ehitise vastavusse viimiseks Valga linna üldplaneeringus, kinnistu XXXXX ja selle lähiümbruse detailplaneeringus, ehitusloas ja selle väljastamise aluseks olevas ehitusprojektis vastavatele tingimustele.

4. 22.07.2011. a esitas A. Järve Valga Linnavalitsusele XXXXX kõrvalhoone-sauna kasutusloa taotluse.

5. 14.09.2011. a esitas A. Järve Valga Linnavalitsusele avalduse 22.07.2011. a esitatud kasutusloa taotlusest loobumiseks, kuna taotleb uue ehitusloa (ehitusseaduse) EhS § 23 lg 81 alusel. 20.09.2011. a lõpetas Valga Linnavalitsus XXXXX saunahoone kasutusloa taotluse menetlemise.

6. 03.10.2011. a esitas S. Reiljan Tartu Halduskohtule kaebuse Valga Linnavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks sauna ehitusjärelevalves ja Valga Linnavalitsuse kohustamiseks tõkestama kasutusloata hoone kasutamist A. Järve poolt. Kaebaja leiab, et tal on põhjendatud huvi naaberkinnistu omanikuna XXXXX kõrvalhoone-sauna ehitusjärelevalveks, võrdseks kohtlemiseks, kaebajale hea halduse tagamiseks. Kaebaja väitel on tema eluhoone naabruses asuva kahe hoone kasutamise intensiivsus kordades suurem, kui detailplaneeringu ja väljastatud ehituslubadega kehtestatud olukorras. Sellega vähendatakse kaebaja sõnul oluliselt tema kinnistu väärtust elukohana ja kinnistu turuväärtust kinnisvaraobjektina. Arhitektuurselt stiililt sobimatu hoone asumine vahetult kaebaja hoonete kõrval vähendab kaebaja kinnistu turuväärtust.

HALDUSKOHTU LAHEND

7. Tartu Halduskohtu 23.03.2012. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati õigusvastaseks Valga Linnavalitsuse tegevus XXXXX kõrvalhoone-saun ehitusjärelevalves perioodil 03.10.2008-03.10.2011. Valga Linnavalitsust kohustati tegema ettekirjutust XXXXX kõrvalhoone-saun kasutamise peatamiseks. Valga linnalt mõisteti välja 1 110,65 eurot S. Reiljani kasuks menetluskulude katteks. Halduskohus luges tõendatuks, et ajavahemikul 03.10.2008-03.10.2011 ei ole vastustaja langetanud seaduses sätestatud ehitusjärelevalve alaseid otsustusi ja teostanud toiminguid ehitusseaduse (EhS) §-s 28 sätestatud korras. Vaatamata ehitise kasutusloa väljastamisest keeldumise aluste korduvale esinemisele vaidlusaluse perioodi jooksul, ei ole vastustaja langetanud otsustusi kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise küsimuses. Vastustaja tegevusetus on vastuolus hea halduse tavaga. Halduskohus leidis, et kaebaja kohustamiskaebus kuulub rahuldamisele. EhS § 61 lg 1 p-de 8, 9 ja 10 kohaselt ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule muuhulgas ettekirjutuse, kui:

8) ehitisel puudub kasutusluba või 9) ehitis on ohtlik inimese elule tervisele või varale või keskkonnale või 10) ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele. Kolmas isik ei eita sisuliselt ehitise kasutamist saunana. Kaebaja pöördumistele esitatud vastustega on tõendatud, et vastustaja ei ole teinud kolmandale isikule ettekirjutust sauna kasutamise keelamiseks. Samas on vastustaja asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest tulenevalt EhS § 61 lg 1 p-de 8, 9 ja 10, lg 4 p 2 ja lg 6 alusel kohustatud kaebaja poolt taotletava ettekirjutuse tegema. Halduskohus ei nõustunud vastustajaga, et selle poolt kolmanda isiku 20.09.2011. a kirjaga (I kd tl 126) teavitamine ehitise omaniku kohustustest on käsitletav ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku poolt antava EhS § 61 sätestatud ehitusjärelevalve alase ettekirjutusena. Halduskohus on seisukohal, et pärast kaebuse esitamist vastustaja poolt antud haldusakt ja vastuskiri kaebaja taotlusele, ei välista vastustaja kohustamist kolmandale isikule ettekirjutuse tegemiseks, sest 02.12.2011. a haldusakt ei käsitle sauna kasutamise keelamisega seonduvat ja 09.12.2011. a vastuses kaebaja taotlusele on vastustaja osundanud 20.09.2011. a kirjale, mis ei ole halduskohtu hinnangul käsitletav EhS §-s 61 sätestatud ettekirjutusena. Kaebaja on kandnud menetluskulu kokku 1665,97 eurot. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele 2/3 ulatuses, siis tuleb vastustajalt välja mõista 1110,65 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSDED JA PÕHJENDUSED

8. Valga Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse. Kohtuotsus on ebaseaduslik osas, milles kohustatakse vastustajat tegema ettekirjutust XXXXX kõrvalhoone-saun kasutamise peatamiseks, sest kohus on kohustanud apellanti väljastama kindla sisuga haldusakti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes. Nimetatud paragrahvi kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Apellant on informeerinud kolmandat isikut sellest, et ilma kasutusloata ei tohi ehitist kasutada, mistõttu ei saa eeldada, et peale vastava informatsiooni saamist apellandilt jätkab kolmas isik hoone kasutamist. Apellandi arvates ei ole kohtul võimalik apellanti kohustada hoone kasutamise peatamise kohta tegema ettekirjutust, sest enne haldusakti andmist on vaja tuvastada, kas kolmas isik kasutab üldse vaidlusalust hoonet ning kui kasutab, siis kas kogu hoonet või ainult osa sellest. Seega oleks kohus pidanud kohustamiskaebuse ettekirjutuse tegemiseks XXXXX kõrvalhoone-saun kasutamise peatamise kohta jätma rahuldamata. Kohus on alusetult välja mõistnud kaebaja kasuks menetluskulud summas 1110,65 eurot. Seadus annab küll menetlusosalise abikaasale õiguse olla volitatud esindajaks, kuid see ei anna alust mõista abikaasale välja õigusabile väidetavalt tehtud kulutusi. Abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvara lepingut ja seetõttu tuleb kaebaja poolt oma abikaasale makstud tasusid lugeda ühisvaraks. Seega oleks kohus saanud välja mõista ainult 2/3 riigilõivust, mis on 10.65 eurot.

9. Kolmas isik palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus, millega vastustajat kohustati tegema ettekirjutust. Apellant on seisukohal, et kõrvalhoone-sauna kasutamine ei riku mingil viisil kaebuse esitaja õigusi. S. Reiljani väited kinnistu väärtuse vähenemise ja turuväärtuse langemise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Halduskohtu seisukoht, et nii

S. Reiljanile kui A. Järvele kuuluvad hooned peavad vastama tulepüsivuse nõudele EI-60, ei tulene kohtus uuritud tõenditel ja selle kohta puuduvad igasugused andmed. Kohtus ei ole käsitletud S. Reiljani hoonetele esitatud nõuete põhjendatust ning samu nõudeid ei saa automaatselt laiendada A. Järve hoonetele. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kolmanda isiku poolt esitatud kirjaliku tõendi – OÜ Ehitusseire ehitusinsener-ekspert K. Käsperi poolt esitatud arvamuse, mille p 2 kohaselt peab A. järvele kuuluva kõrvalhoone-sauna otsseina tulepüsivus olema vähemalt EI-30 ja S. Reiljani kinnistu poole jääv otsasein vastab sellele nõudele. Ehitusjärelevalvet teostava isiku ainupädevuses on tutvuda ehitise ja vajaliku dokumentatsiooniga ning kogutud andmete pinnalt otsustada, kas ja milline ettekirjutus on vajalik teha ehitise omanikule. Ettekirjutus tuleb vormistada haldusaktina mida on võimalik vaidlustada. Vaidlustatud otsusega on halduskohus asunud haldusmenetlust läbi viima, ehitusjärelevalvet teostama ning sel viisil ületanud oma pädevust.

10. S. Reiljan palub jätta Valga Linnavalitusse apellatsioonkaebuse rahuldamata. Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebus on põhjendamatu, sest selles ei ole suudetud kummutada Tartu Halduskohtu otsuses toodud õiguslikke ja tõenduslikke põhjendusi. Dokumentaalselt on tõestatud, et Valga Linnavalitsusel oli olemas põhjus kõrvalhoone-sauna kasutamise õiguspärasuse tuvastamise toimingute tegemiseks. Kohtu käsutuses on tõend, et Valga Linnavalitsus jättis kaebaja poolt nõutud ja EhS §-dega 59, 60 ja 61 talle pandud kõrvalhoone-sauna kasutusloata mittesihipärase kasutamise tuvastamata teadlikult.

Kohus toetub oma otsuses selgelt viidatud ja analüüsitud dokumentaalsetele tõenditele selle kohta, et kolmas isik ehitas kõrvalhoone-sauna elamuks ja kasutab seda elamuna ja taotles sellele elamisluba kui elamule. Valga Linnavalitsus läheb vaikides mööda asjaolust, et tal ei ole ühtki argumenti kummutamaks kohtu otsust, et Valga Linnavalitsuse tegevusetus XXXXX kõrvalhoone-sauna ehitusjärelevalves perioodil 3.10.2008 – 3.10.2011.a oli õigusvastane. Tegematajätmiste hulka ehitusjärelevalves kuulus ka kõrvalhoone-sauna kasutamisega seotus asjaolude tuvastamine ja kasutamise õiguspärasuse tagamiseks ettekirjutuste tegemine.

Valga Linnavalitsus püüab seega tuletada kohtu otsuse õigusvastasust absurdsest seisukohast nagu oleks tal EhS §-dega 59 ja 60 pandud ehitusjärelevalve kohustuse ja EhS §-ga 61 pandud ettekirjutuse tegemise kohustuse täitmisel ajaliselt piiramatu kaalutlusõigus. Tulumaksuseadusega on otseses vastuolus Valga Linnavalitsuse seisukoht, et FIE tulud muutuvad automaatselt perekonna ühisvaraks. FIE deklareerib oma tulud ja kulud eraldi ettevõtluse tulude ja kuludena ja FIE tulud on kõigepealt ette nähtud ettevõtluskulude katteks. Perekonnaseadusega on vastuolus Valga Linnavalitsuse seisukoht nagu oleksid ühe abielupoole tulud üldse automaatselt perekonna ühisvaraks.

Abielupooled on perekonnaseaduse alusel iseseisvad isikud, kelle arvetele laekuvate tulude ja kulude suhtes kehtib pangasaladus ja abielupooled käsutavad ja kasutavad oma arveid sõltumatult, puudub isegi kohustus teist abielupoolt oma tuludest ja kuludest informeerida. Seega ei kujuta ühe abielupoole arvele laekunud raha endast automaatselt perekonna ühisvara. Käesoleval juhul puudutavad õigusabikulud S. Reiljani abielu eel soetatud kinnisvara, mis on perekonnaseaduse alusel lahusvara. Selle kinnisvara pärijaks on Siiri Reiljani poeg. Seetõttu kannab selle kinnisvaraga seotud kulud, sh kohtuvaidlustega seotud kulud, S. Reiljan.

Seega on õigusabi kulude hüvitamise otsus kohtu poolt õiguspärane, kuna need kulud tekkisid Valga Linnavalitsuse süül.

11. S. Reiljan esitas vastuväited kolmanda isiku esitatud apellatsioonkaebusele. Kolmanda isiku apellatsioonkaebus on põhjendamatu, sest selles ei ole suudetud kummutada Tartu Halduskohtu otsuses toodud õiguslikke ja tõenduslikke põhjendusi. Kaebaja põhjendatud huvi saavutada kõrvalhoone-sauna õigusvastase kasutamise lõpetamine kolmanda isiku poolt tuleneb põhiseaduslikust õigusest kodu puutumatusele. Kõrvalhoone-sauna õigusvastase kasutamisega elamuna lõi kolmas isik võimaluse kasutada üksikelamu kasutusloaga hoonet õigusvastaselt majutushoonena ja joomapidude kasutamise kohana. Sellega rikub kolmas isik õigusvastaselt kaebaja õigust elada vaikses aedlinna keskkonnas, vähendab kaebaja kinnistu väärtust elukohana ja kinnisvaraobjektina. Kolmas isik ei ole võimeline vahet tegema kohtuotsuse ja haldusakti vahel. Kohus tegi kohustamisotsuse Valga Linnavalitsusele tõkestada kõrvalhoone-sauna õigusvastane kasutamine kolmanda isiku poolt. Kohus ei saa teha ettekirjutust ega olegi teinud ettekirjutust kolmandale isikule lõpetada kõrvalhoone-sauna õigusvastane kasutamine. Seega on absurdne väide, et kohus on asunud haldusorgani või – ametniku asemel haldusmenetlust läbi (ehitusjärelevalvet teostama). Lisaks on väär kolmanda isiku väide, et kohus viitab tõendite puudumisele. Taolist viidet kohtuotsuses ei ole. Vastupidi, kohus on oma kohustamisotsuses toetunud konkreetsetele otsuses viidatud dokumentaalsetele tõenditele ja kolmas isik ei ole ühegi tõendi asjakohasust kahtluse alla seadnud. Kohus võttis kaebaja taotluse menetlusse, kuid on otsuse teinud lähtudes otsuse põhjenduses viidatud objektiivse õiguse normidest ja kohtule esitatud tõenditest. Viidatud tõendid pärinevad kolmandalt isikult ja Valga Linnavalitsuselt. Lisaks ei too kolmas isik välja ühtki kohtu eksimust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 23.03.2012. a otsus tuleb tühistada osaliselt ja apellatsioonkaebused rahuldada. Halduskohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega kohustati Valga Linnavalitsust tegema ettekirjutust XXXXX kõrvalhoone-saun kasutamise peatamiseks ja

S. Reiljani kasuks väljamõistetud menetluskulude osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega teeb Valga Linnavalitsusele ettekirjutuse, millega kohustada viimast uuesti läbi vaatamata S. Reiljani taotlust peatada XXXXX kõrvalhoone-saun kasutamine. S. Reiljani poolt kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et vastustajat on võimalik kohustada tegema ettekirjutust XXXXX kõrvalhoone-saun kasutamise peatamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 4 sätestab, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. EhS § 61 lg 1 näeb tõesti ette võimaluse teha ehitise omanikule ettekirjutuse kui esinevad selles paragrahvis toodud alused. Samas on halduskohus jätnud täielikult tähelepanuta EhS § 61 lg 4. EhS § 61 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud ettekirjutuses ehitusjärelevalvet teostav ametiisik:

1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;

2) esitab nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise osaliseks või täielikuks peatamiseks;

3) kohustab tegema edasise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on haldusorganile antud kaalutlusõigus, millist EhS § 61 lg 4 loetletud meedet on vajalik rikkumise avastamisel kasutada. Käesoleval juhul on halduskohus juba oma otsuses ette kirjutanud haldusorganile, millist meedet on vajalik kasutada, so ta on asunud haldusorgani asemele.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebustes toodud seisukohaga, et kuna kohtuotsuse resolutsioonist ei tulene, kas ehitise kasutamine tuleb peatada osaliselt või täielikult, siis ei saa kohus vastustajat kohustada tegema kasutamise peatamise kohta ettekirjutust, kuna enne haldusakti andmist tuleb tuvastada, kas kolmas isik üldse kasutab vaidlusalust hoonet ja kas ta kasutab kogu hoonet või ainult selle osa. Seega ei olnud halduskohtul õigus kohustada haldusorganit tegema kohustusliku ettekirjutust ehitise kasutamise peatamiseks, vaid tal oli ainult õigus kohustada vastustajat kaebaja sellekohast taotlust uuesti läbi vaatama ja otsustada rikkumise olemasolul millist meedet on vajalik kohaldada.

Ringkonnakohus tühistab selles osas halduskohtu otsuse ja teeb Valga Linnavalitsusele ettekirjutuse uueks S. Reiljani taotluse lahendamiseks.

14. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja kasuks tuleb välja mõista menetluskulud, sh ka esindaja kulud. Tartu Ringkonnakohus on 15.12.2010. a jõustunud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-08-201 asunud seisukohale, et õigusabikulusid saab välja mõista ainult juhul, kui sellist abi on osutanud TsMS lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud isikud ning TsMS § 218 lg 1 p 5 eesmärk on võimaldada isikul menetluskulu säästa sellega, et tasulise õigusteenuse saaja asemel volitatakse abikaasat. Asjaolu, et menetlusosalise sugulane, abikaasa või kaashageja on võimeline menetlusosalist abistama ka teatud õiguslikes küsimustes, ei tähenda, et sel juhul saaks neid isikuid lugeda õigusabiandjateks TsMS § 218 lg 1 ja 2 mõistes. Ringkonnakohus leiab, et varasem seisukoht on kohaldatav ka käesolevas haldusasjas. Seega puudus halduskohtul alus välja mõista vastustajalt kulusid õigusabile. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendis asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nii Valga Linnavalitsus kui A. Järve on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15,97 eurot. Nende apellatsioonkaebuste rahuldamisel tuleb antud riigilõivud tasuda S. Reiljanil. Arvestades seda, et S. Reiljani kaebus kuulub rahuldamisele 1/3 ulatuses, siis peaks Valga Linnavalitsus hüvitama talle esimeses astmes tasutud riigilõivu summas 5,32 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas tasaarvestuse ning seoses sellega peab S. Reiljan hüvitama Valga Linnavalitsusele riigilõivu summas 10,65 eurot.

S. Reiljani poolt nii halduskohtumenetluses kui ka ringkonnakohtus kantud õigusabikulud jäävad ülaltoodud alusel tema enda kanda.

Einar Vene Madis Ernits Agu Timmi