3-13-893/34 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-893 Haldusasi Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo taotlus vara riigi omandisse kandmise loa saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2013. a määrus Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo Isik, kelle suhtes luba taotletakse – A S Menetluse alus ringkonnakohtus Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-893 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) esitas 25.04.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse, milles palutakse Tallinna Halduskohtult luba kanda riigi omandisse peremehetu vara: A Si (isikukood xxxxxxxxxx) arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank olevad rahalised vahendid summas 8 497,8 eurot.

1) Taotluse kohaselt avas RAB 06.07.2011 rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr xxxxxxxxxx, mille raames kontrollitakse füüsilise isiku A Si arvelduskontol nr xxxxxxxxxx AS-s SEB Pank toimunud tehingute suhtes tekkinud rahapesukahtlust. Rahapesukahtluse kontrolli käigus tuvastati järgmised faktilised asjaolud.

3-13-893 2(10)

A S arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank laekus perioodil 04.07.2011- 05.07.2011 kogusummas 8 497,8 eurot erinevatelt isikutelt Luksemburgi PayPal`ist virtuaalkaartidele: 4.07.2011 999 EUR kaart...xxxxxxxxxxA S PED/35314369001/LU 4.07.2011 999 EUR kaart...xxxxxxxxxxxxA S PED/35314369001/LU 4.07.2011 998 EUR kaart...xxxxxxxxxx A S PED/35314369001/LU 4.07.2011 979,41 EUR kaart...xxxxxxxxxxxx A S TOZ/35314369001/LU 4.07.2011 950 EUR kaart...xxxxxxxxxx A S TOZ/35314369001/LU 4.07.2011 915 EUR kaart...xxxxxxxxx A S PED/35314369001/LU 4.07.2011 676,25 EUR kaart...xxxxxxxx A S TRA/35314369001/LU 4.07.2011 135,25 EUR kaart xxxxxxxxxxxx A S TRA/35314369001/LU 5.07.2011 939,69 EUR kaart...xxxxxxxxxx A S PED/35314369001/LU 6.07.2011 906,2 EUR kaart...xxxxxxxxxx A S PED/35314369001/LU

21.07.2011 käis A S RAB-s ja andis raha päritolu kohta järgmised selgitused. Ta väitis, et temale tuli raha põhjusel, et talle pakkus üks inimene võimalust saata Smartposti kaudu erinevate kaupadega pakke. Nii saabusid A. Sile Euroopast pakid, mis ta omakorda pidi edasi saatma talle antud aadressidele, saades selle eest tasu. Ühel päeval tegi see isik A. Sile ettepaneku avada pangas arve, et raha pakkide eest tuleks sellele arvele. Selle tulemusel oli arvele üle kantud väga suur summa raha, mis blokeeriti. Isik, kelle palvel A. S pangakonto avas, kasutab e-maili xxxxxxxxxxx ja telefoninumbrit xxxxx. A. S esitas 21.07.2011 RAB-le kuuel lehel PayPal konto tehingu detailid raha ülekandmise kohta krediitkaardile itaalia keeles. Nimetatud dokumentidelt ilmneb, et krediitkaarditehingud, mis kuvatakse kontol nimega „PAYPAL *A SOLD“, on järgmised: 29.06.2011 on saadetud 999 eurot PayPal krediitkaardile; 30.06.2011 on saadetud 999 eurot PayPal krediitkaardile; 01.07.2011 on saadetud 998 eurot PayPal krediitkaardile; 02.07.2011 on saadetud 915 eurot PayPal krediitkaardile; 03.07.2011 on saadetud 939,69 eurot PayPal krediitkaardile; 04.07.2011 on saadetud 906,20 eurot PayPal krediitkaardile.

RAB tegi Luksemburgi rahapesu andmebüroole päringu A Si tegevuse kohta, millega saadi 13.07.2011 ja 29.07.2011 vastuskirjadega järgmine informatsioon. A S (aadress xxxxxxxxxxxx) omab kahte PayPal kontot Luksemburgi PayPalis. Esimene konto avati 03.12.2005 ja suleti omaniku poolt 10.04.2007. Alates avamisest kuni sulgemiseni ei toimunud kontol rahalisi liikumisi. Teine konto avati 10.04.2007. Alates avamisest ei ole kontol rahalisi liikumisi toimunud. Ligipääs nimetatud kontole, samuti võimalus saata või saada rahalisi ülekandeid on blokeeritud.

Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna menetlusbüroo II talitus menetleb kriminaalasja nr xxxxxxxxx, milles alustati menetlust 27.05.2011 KarS § 213 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 30.04.2011-23.05.2011 sekkusid kindlakstegemata isikud varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, mille tulemusena kanti Itaalia Vabariigi pankade klientide kontodelt Eestis elavate variisikute AS-s SEB Pank asuvatele kontodele kokku 117 796,72 eurot. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et arvutikelmuse tulemusena on PayPali kontodelt toimunud autoriseerimata ülekanded mitmetele Eesti Vabariigis asuvate isikute AS SEB Pank kontodele, sealhulgas ka A. Si arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et variisikute kontodele laekunud summad on kas sularahas kontodelt välja võetud või teostatud ülekanded kolmandate isikute kontodele.

3-13-893 3(10) Kriminaalasja nr xxxxxxxxx raames on A. S andnud 21.03.2012 tema SEB Panga kontol xxxxxxxxxxxxxtoimunud ülekannete kohta järgmised selgitused.

- 2011. aasta aprilli algul helistas A. Si telefoninumbrile xxxxxx keegi talle tundmatu vene keelt kõnelev meesterahvas ja küsis, et kas A. S ei taha raha teenida. A. S uuris helistajalt, et kust ta tema telefoninumbri sai. Ta vastas, et kohtus Soomes ühe A Si Maardus elava tuttavaga, kes oli talle A. Si telefoninumbri andnud. A. S küsis helistajalt, et kes see tuttav oli. Talle vastati, et nime ei mäleta enam.

- Meesterahvas helistas A. Sile numbrilt xxxxxxxxxxx. Meesterahvas ütles, et tema nimi on S, kuid A. S ei tea, kas see oli ka tema õige nimi. Raha teenimine seisnes S nimelise isiku jutu järgi selles, et A. Si nimele saabub postkontorisse pakk ja S peaks selle Smartposti kaudu temale edasi saatma. Väidetavalt ei saanud S seda kõike ise teha sellepärast, et tema pangakonto oli kohtutäituri poolt arestitud. Kuna A. Sil sel ajal tööd ei olnud, aga raha oli vaja teenida, siis oli ta S poolt pakutuga nõus. A. S andis Sle paki saamiseks oma koduse aadressi.

- Esimene pakk saabus umbes nädal pärast A. Si jutuajamist Sga. A. S on temale edasi saatnud kokku umbes kümme-viisteist saadetist. S jutu järgi oli pakkide sisuks elektroonika ja see saabus erinevatest Euroopa riikidest. A. S saadetiste sisu ei näinud. Vastavalt telefoni teel toimunud kokkulepetele saatis A. S saadetised edasi Smartpostiga S poolt antud kontaktandmetega erinevatesse pakiautomaatidesse, mis asusid Lasnamäel ja Pirital.

- Iga saadetise eest sai A. S 20 eurot. Raha toodi A. Sile postkasti Maardusse. A. S pole S nimel esinenud isikut kunagi näost-näkku näinud. Alati, kui A. Sile raha toodi, helistas S talle ja ütles, et mine vaata postkasti, raha peaks seal olema.

- Eelmise aasta juunis ütles S, et A. S avaks SEB Pangas arve. A. S ütles, et tal on olemas arve Swedpangas, kuid S ütles, et arvet oleks vaja just SEB Pangas, sest seal on vaja avada ka virtuaalkaardid. Lisaks pidi A. S liituma ka internetipangaga (U-Netiga). Miks seda kõike vaja oli, A. S ei tea, ka S ei seletanud seda talle. Pärast SEB Pangas arve avamist küsis S A. Silt internetipanga kasutajatunnuse, salasõna ja paroolid. A. S skaneeris pangast saadud kaardi andmed ja saatis need talle meilile. S meiliaadress oli xxxxxxxxxxxxxx. A S kasutas meiliaadressi xxxxxxxxxxxx sisenema oma meiliboksi ja andis politseile üle ka Sga toimunud kirjavahetuse. Meiliboksis oli säilinud A. Si poolt Sle saadetud kuus kirja. S poolt A. Sile saadetud kirjad oli ta kustutanud, sest meiliboks hakkas mingil hetkel täis saama.

- Eelmise aasta juulis, täpset kuupäeva A. S enam ei mäleta, helistati talle pangast ja teatati, et tema kontole on laekunud suurem summa raha ja küsiti selgitust laekunud raha kohta. A. S vastas, et ei tea laekunud summadest midagi.

- Pangast öeldi A Sile, et ta võtaks ise RAB-ga ühendust. A. Sile anti pangast ka vajalik telefoninumber. RAB-le andis A. S seletuse laekunud rahade kohta, kus ta teatas, et ei tea laekunud rahadest midagi. A. S on teadlik, et tema kontole laekunud raha on arestitud. Tegemist ei ole A. Sile kuuluva rahaga ja ta ei tea, kust see raha pärit on ning kelle poolt see raha tema kontole kantud on. A. S on nõus sellest rahast loobuma.

- Pärast seda, kui A. S oli saanud teada, et tema kontole on laekunud talle mittekuuluvad rahasummad, sisenes ta internetipanka ja muutis oma salasõna. A. S kasutab kodus STV poolt pakutavat internetiteenust, tema IP aadress algab numbritega 93.185…. Oma SEB Pangas asuvale internetipanga kontole on A. S sisenenud ainult oma elukohast Maardus.

- Ülekuulamisel A. Sile esitatud internetipanga logidest kuuluvad talle ühendused alates 13.07.2011. Seda, kes enne 13.07.2011 tema kontol toiminguid on sooritanud, ta ei tea. A K nimelist isikut A. S ei tunne ja ei tea, miks ta on tema kontole kandnud 15 eurot.

- S on A. Sile helistamiseks peamiselt kasutanud numbrit xxxxxxxxxxx, kuid ta on helistanud

A. Sile ka teistelt numbritelt, kuid neid ta enam ei mäleta. Säilinud on vaid selle aasta algul kõneks kasutatud number xxxxxxxxxxxxx. Viimati kasutas S seda märtsis.

- SEB Pangas arveldusarve nr xxxxxxxxxx juurde A. S virtuaalkaarte ei ole avanud. Internetipanga kaarti ta kellelegi teise kätte ei ole andnud. A. S saatis vaid kaardil olevad paroolid ja salasõna meili teel ennast Sks nimetanud meesterahvale.

3-13-893 4(10)

Nimetatud kriminaalasja raames on A. S kuulatud tunnistajana üle ning isik on ülekuulamisel selgitanud rahade laekumiste asjaolusid. Kuivõrd nimetatud isiku nimi ei kajastu PayPal’i poolt esitatud lõplikus kuriteoteates, siis puudub edasine alus A. Si arveldusarvete arestimiseks kriminaalmenetluse raames. Samas on A. S ülekuulamise protokollis deklareerinud asjaolu, et ta ei tea tegelikult tema arveldusarvetele laekunud rahade päritolu ning on nõus blokeeritud summast loobuma.

Rahapesukahtluse kontrollimisel seadis RAB alljärgnevad piirangud:

- kehtestas 07.07.2011 ettekirjutusega nr 1-7/2655 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 38 ja § 40 lg-te 1, 2 ja 4 alustel A. Si arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx kasutamise piirangu 30 ööpäevaks summas 8 497,80 eurot;

- kehtestas 04.08.2011 ettekirjutusega nr 1-7/2867 RahaPTS § 38 ja § 40 lg-te 3 ja 4 alusel A. Si arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx kasutamise piirangu 60 ööpäevaks summas 8 497,80 eurot;

- kehtestas 04.10.2011 ettekirjutusega nr 1-7/3773 RahaPTS § 38 ja § 40 lg 5 alusel A. Si arvelduskontole nr 1xxxxxxxxxxx kasutamise piirangu summas 8 497,80 eurot kuni otsuse vastuvõtmiseni kriminaalmenetluses. Vara käsutamise piirangu seadmist taotles Riigiprokuratuur 30.09.2011 kirjaga nr RP-2-4/11/856.

- kehtestas 17.05.2012 ettekirjutusega nr 1-7/2335 RahaPTS § 38 ja 40 lg 6 alusel A. Si arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx kasutamise piirangu summas 8 497,80 eurot kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni. 17.05.2012 palus Riigiprokuratuur oma kirjaga nr RP-6- 4/12/686 RAB-l võtta RahaPTS alusel seisukoht rahade edasise arestimise või vabastamise osas.

2) A. S on ise tunnistanud, et tema kontol kasutamise piirangu all olev summa 8 497,80 eurot ei ole tema oma, ta ei tea, kust see raha pärit on, kelle poolt see raha tema kontole kantud on ning ta on nõus sellest rahast loobuma. Kõik eeltoodu viitab sellele, et teda kasutati kui variisikut. Seega on ilmne, et kõnealusel arvelduskontol olev vara 8 497,80 eurot ei kuulu A. Sile, vaid on peremehetu vara. Käesolevaks ajaks ei ole vara tegelik omanik kindlaks tehtud, vara valdaja on kinnitanud, et vara ei kuulu talle, ning on nõus varast loobuma. RAB poole ei ole alates piirangute seadmisest 07.07.2011 pöördunud ühtegi teist isikut peale A. Si, et tõendada piirangu all oleva vara legaalset päritolu või pretendeerida piirangu all olevale varale. Samuti ei õnnestunud RAB-l sellist isikut leida. Piirangu all oleval kontol on peremehetu vara, mis on krediidiasutuse AS SEB Pank jaoks võõras KarS § 201 tähenduses.

Asjaolu, et konto omanik on olnud nõus loobuma kontol olevast rahas, on fikseeritud Riigiprokuratuuri taotluses nr RP-6-4/12/686 ja selle lisatud A. Si ülekuulamise protokollis. Kontole saabusid rahasummad läbi Luksemburgi PayPal süsteemi Itaalia pankade kontodelt suhteliselt väikestes summades alla tuhande euro. PayPal oma kuriteoavalduses sai näidata ainult nende klientide kahju, kes olid ebaseaduslike tehingute avaldusega pöördunud nende poole. Klientide kohta on PayPal süsteemis teada ainult nimed ja krediitkaartide numbrid. Seega ei saanud Luksemburgi kolleegid väljastada andmeid ohvrite kohta, kes polnud nende poole pöördunud. RAB praktika näitab, et tihti saavad ohvrid nende suhtes toimepandud arvutikuritegudest seoses pangakontodelt raha vargusega teada mitu kuud hiljem. Pikka aega säilis lootus, et on võimalik raha päritolu üheselt kindlaks teha. Teisalt keelduvad suuremad pangad tihti kuriteoavalduse esitamisest nende klientide suhtes panga maine hoidmise eesmärgil ja maksavad kliendile kahjud välja. Eriti laialdane on see praktika väikeste summade puhul. Sellistel juhtudel kliendid PayPal süsteemile avaldusi ei esita ning nemad ei saa üheselt anda raha tegelike omanike andmeid. Kuna täiendavat informatsiooni PayPal klientide kohta ei õnnestunud saada, ei saanud RAB teha päringut ka Itaaliasse, kust raha esialgselt saabus. Kuivõrd

3-13-893 5(10) seaduses on sätestatud loa andmise eeldusena asjaolu, et ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha, siis on RAB poolt tehtud toimingud haldusmenetluses ning uurimisasutuse toimingud kriminaalmenetluses tema hinnangul küllaldased, et põhistada asjaolu, et antud asjas ei ole õnnestunud vara omanikke kindlaks teha, seda enam, et kriminaalmenetlus on oma olemuselt laialdasemate võimalustega kui haldusmenetlus.

2.

A. S halduskohtu istungile ei ilmunud ja taotluse suhtes selgitusi ei andnud.

3. Tallinna Halduskohtu 12.06.2013 määrusega jäeti RAB taotlus rahuldamata.

1) Taotlust ei ole võimalik kehtivale õigusele tuginedes rahuldada. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole panga arvelduskontol olev raha käsitatav asjana tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 mõttes. Kohtupraktikas loetakse panga arvelduskontol olevat raha arvelduskonto omaniku varaliseks nõudeks arvelduskontol näidatud ulatuses panga (kontopidaja) vastu, kes on konto avamise aluseks oleva arvelduslepingu (VÕS § 709 lg 1) alusel käsundiandja korralduse alusel õigustatud ja kohustatud kontol oleva rahaga toiminguid tegema. Nõue panga vastu kuulub kontoomanikule, sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on kontoomaniku käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees. Ka näiteks juhul, kui isik kannab rahasumma teise isiku pangakontole, täitmaks kohustust, mida tegelikult ei eksisteeri, ei tähenda see seda, et saaja kontole laekunud raha kuuluks endiselt ülekande tegijale. Ülekantud summa ulatuses tekib raha saajal (kontoomanikul) nõue panga (kontopidaja) vastu, samas kui õigusliku aluseta ülekande teinud isikul tekib VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetust rikastumisest tulenev nõue raha saaja (kontoomaniku) vastu. Sarnane on olukord ka juhul, kui kontoomanik on kontoraha saanud käsundisaajana kolmandalt isikult viimase käsundi täitmiseks: kontoomaniku lepingulised kohustused kolmanda isiku ees ja kolmanda isiku nõudeõigus kontoomaniku vastu ei muuda seda, et arvelduslepingust tulenev varaline nõue kontopidaja vastu kuulub vaid kontoomanikule kui selle konto avamise aluseks oleva arvelduslepingu poolele. Eelmärgitud seisukohale on jõudnud Riigikohus lahendites nr 3-3-1-22-12, 3-1-1-89-11 ja 3-1-1-83-

07. Kuna kontol olevat raha käsitletakse kui kontoomaniku varalist nõuet panga vastu, saab eelnimetatud sätete ja Riigikohtu praktika pinnalt käesolevas asjas esitatud taotluses märgitud vara ehk varalise nõude omanikuks lugeda vaid A. Si, kelle arveldusarvel raha asub, kuna muud vara omanikku ei ole suudetud kindlaks teha, ja seega on vara kuuluvus teada.

2) RahaPTS § 40 lg-s 7 on sätestatud loa andmise eeldusena asjaolu, et ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist pole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha. Kohtule esitatud taotluse kohaselt ei ole RAB poole pöördunud alates A. Si SEB Pangas asuvale arvelduskontole piirangute seadmisest 07.07.2011 ühtegi teist isikut peale A. Si, et tõendada piirangu all oleva vara legaalset päritolu või pretendeerida piirangu all olevale varale. Seega ei nähtu kohtule, et keegi muu isik pretendeeriks sellele rahale. Samuti ei õnnestunud taotluse kohaselt RAB-l sellist isikut leida. Vastuses kohtunõudele teatas taotluse esitaja, et A. Si kontole saabusid rahasummad läbi Luksemburgi PayPal süsteemi Itaalia pankade kontodelt ning paljude klientide, kellede kontodelt raha varastati, andmeid keeldusid pangad avaldamast panga maine hoidmise eesmärgil. Kuigi kohus on eelpool välja toonud, et kontol olevat raha käsitletakse õiguspraktikas kontoomaniku nõudena panga vastu ning seetõttu on välistatud vaidlus sellise varalise nõude kuuluvuse üle, peab kohus vajalikuks selgitada, et nähtuvalt taotlusest ja vastusest kohtunõudele, on antud juhul välistatud isegi see, et kontole saabunud raha omanikku ei ole võimalik kindlaks teha – omanikud on Itaalia pankadele teada, kuid vastavaid andmeid taotluse esitajale ei ole edastatud. Üheselt ei saa väita, et antud raha on saadud RAB poolt viidatud skeemist tuleneval tegevusel. RahaPTS § 4 lg 1 p 2 kohaselt on rahapesu

3-13-893 6(10) kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Antud juhul väidetavalt varastatud raha osas kolmanda isiku A. Si suhtes vastava asjaoluga seoses kriminaalmenetlust ei toimu. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et isik on loobunud rahast või konto kasutamisest, käsutamisest, valdamisest, kuna ta oli nõus loobuma, aga ei ole seda kirjalikult või muus vormis teinud. Loobumist tegelikult vara valdamisest, so kontol olevast rahast, ei asenda kohtule saadetud kirjaliku selgituse koopia tunnistaja ülekuulamise protokollist (tlk 69). Seega võib seni antud summale pretendeerida ikkagi eelkõige A. S ja õigustatud ei ole väide, et vara valdaja või võimalik omanik on juba vara valdamisest loobunud ja sellekohase kinnituse andnud. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et varaline nõue ei saa olla kellegi valduses, kuna valdus on AÕS §

30 järgi tegelik võim asja üle (vt lahend nr 3-1-1-83-07, p 14). Kuigi kontol oleva raha kinnipidamise ajal seadus muutus ning seaduse uus redaktsioon, millega jäeti varem kehtinud sättest välja tingimus, et vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest, ei ole vara muutunud peremehetuks, kui konto omanik on teada ja tal on nõudeõigus panga vastu ja ta ei ole oma õigustest loobunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. RAB palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.06.2013 määrus ja teha asjas uus määrus, millega RAB taotlus rahuldada. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole kohus igakülgselt analüüsinud RahaPTS sätteid ega Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-89-11 ning nende eesmärke.

1) RAB esitas 25.04.2013 taotluse RahaPTS § 40 lg 7 alusel, lähtudes RahaPTS-s sätestatud loogikast. Seaduse eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine läbi preventiivsete meetmete süsteemi loomise Eesti finantssektori ja majandusruumi kui terviku usaldusväärsuse kaitseks, samuti kogu Euroopa Liidu finantssüsteemi kaitseks. Seadusandja on pannud RAB-le kohustuse analüüsida saabunud teateid ja võtta tarvitusele meetmed vara säilimise tagamiseks kuni vara päritolu ja tegeliku omaniku selgumiseni ning kuriteotunnuste ilmnemisel saata materjalid uurimisorganitele kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Juhtudel, kus põhjendatud kahtlust vara kuritegeliku päritolu suhtes ei ole võimalik kõrvaldada, kuid kriminaalmenetluses ei ole tõendite vähesuse tõttu võimalik isikule süüdistust esitada või pole see otstarbekas, on seadusandja jätnud võimaluse rahapesukahtluse all oleva vara halduskonfiskeerimiseks RahaPTS § 40 lg 7 alusel, kusjuures vara tegelikul omanikul on võimalik seda veel kolme aasta jooksul tagasi taotleda.

2) Algataja seletuskirjast seaduseelnõu 137 SE III menetlemisel nähtub, et RahaPTS-s sätestatud vara mõiste on detailsem kui TsÜS §-s 66. RahaPTS-s on vara mõistega hõlmatud väga erinevad vara avaldumise vormid, sh need, mis vara mõiste alla kehtiva õiguse alusel üldjuhul ei kuulu. Varana käsitletakse igasugust eset, s.o asju, õiguseid ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks ning sellise eseme omandiõigust või muid selle esemega seotud õigusi tõendavad dokumente, sealhulgas elektroonseid dokumente, ning sellisest esemest saadud kasu. Rahapesu kontekstis võib öelda, et oluline on majanduslik väärtus, ja pole oluline, millisel kujul see väljendub.

3) Teine oluline mõiste RahaPTS-s (§ 8 lg 1) on tegelik kasusaaja, kelle tuvastamine on üks olulisemaid hoolsuskohustusi seaduse kohustatud subjektidele. Kui tegelikku kasusaajat ei ole tuvastatud, ei või krediidija finantseerimisasutused tehinguid RahaPTS § 15 lg 2 kohaselt

3-13-893 7(10) teha. Sel juhul on tegemist seadusega keelatud tehinguga. TsÜS § 87 järgi on seadusega vastuolus olev tehing tühine, millel sama seaduse § 84 lg 1 järgi ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning sellise tehinguga saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

4) Määruses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-89-11 p 191 vaatleb omandisuhet panga ja kontoomaniku suhte kontekstis. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-83-07 (p-d 14-16) järeldub, et ka Riigikohus ei vaatle konto omaniku ja konto kasutaja suhteid pangaga ning kontol oleva rahaga üheselt ning konto formaalne omanik ja tegelikult kontol tehinguid tegev isik ei pruugi olla üks ja sama isik, nagu see on ka käesoleval juhtumil. Rahapesu puhul kasutavad selle toimepanijad variisikuid eesmärgiga varjata enda tegelikku seost varaga. Tihti suhtlevad rahapesijad variisikutega mitte otse, vaid kolmandate isikute kaudu. Formaalselt on sellisel juhul kontoomanikuks variisik või variettevõte ja tema seaduslikuks esindajaks vormistatud variisik. Kuna variisik annab pangakonto rekvisiidid (internetipank, pangakaardid, paroolid) vabatahtlikult üle kolmandale isikule, peaks toimima lahendi nr 3-1-1-83-07 p-s 15 kirjeldatu. Samas on nii variettevõtte vormistamine kontoomanikuks ja variisiku vormistamine juhatuse liikmeks kui ka väidetavad majandustehingud näilised tehingud TsÜS § 89 mõttes. RahaPTS § 8 mõistes on sellised variisikute taha peituvad, kuid ettevõte üle tegelikku kontrolli omavad isikud tegelikud kasusaajad.

5) RAB esitas taotluses kahtlaste tehingute kirjeldused ja tõendid selle kohta, et A. Si arvelduskontol nr 10011584209225 AS-s SEB Pank olevate rahalised vahendid summas 8 497,8 eurot on saadud kontomanikule võõraste isikute kontodelt ebaseaduslikult niivõrd, kuivõrd oli võimalik koguda tõendeid haldusmenetluses. Enamuse teiste riikide rahapesu andmebürood on administratiivset tüüpi ning ei saa vahetada teiste riikide rahapesu andmebüroodega pangainformatsiooni. Alles EL ettevalmistatav neljas rahapesu direktiiv ja FATF uued soovitused nõuavad, et see probleem saaks lahendatud, kuid protsess on veel pooleli. Samas on kogutud tõendid piisavad väitmaks, et eelnimetatud summa on saabunud kontole ebaseaduslike tehingute tulemusena. Ka A. S ise tunnistas nii eeluurimisel kui kohtus, et ta ei tea, kust rahad pärit ja kes need tema kontole kandis. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tuleb tühise tehinguga saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Antud juhul on tegemist aga olukorraga, kus ei ole teada, kellele saadu tuleb tagastada, ning vaatamata RAB jõupingutustele ei õnnestunud seda teada saada.

RahaPTS § 40 lg 7 sätestab muuhulgas, et kui vara omanikul, kui selline leidub, on vara väärtusele vastava summa väljanõudmise õigus kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates. Selle sättega kaitseb riik vara tegeliku omaniku õigust saada hüvitist vara osas, mis tema tahte vastaselt temalt ära võeti.

Rahvusvahelise koostöö võimalused on RAB-l piiratud partnerriikide siseriiklike seadustega. Luksemburgis kehtivad seadused ei võimaldanud neil edastada Eesti RAB-le kannatanute pangaandmeid, milleta ei ole võimalik teha ka päringuid Itaaliasse. Kriminaalmenetluses esitati andmed ainult selles osas, kus kannatanud ise vastavad avaldused tegid. Samuti on teada, et ka Itaalia RAB-l ei ole seaduslikku võimalust edastada välisriigi päringu põhjal pangaandmeid. Samuti ei ole RAB-l võimalust ennast varjavat Eesti residenti teisest riigist otsida haldusmenetluse raames. Ainuvõimalus oleks ta rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada kriminaalmenetluses. Kirjeldatud olukorras saab eelnenud arutlusest lähtudes tunnistada see vara peremehetuks ning riigil on kohustus kuritegelik tulu ära võtta. Vastasel juhul annab ta kurjategijatele avalikult signaali, et seadused ei toimi, riik ei suuda oma finantssüsteemi kuritegeliku raha eest kaitsta ning kurjategijatel on siin soodsad tingimused rahapesuks.

3-13-893 8(10) Kaevatavas määruses on fikseeritud, et A. S avas teise isiku palvel konto, andis teadlikult kontorekvisiidid teisele isikule, esitas panka tehingute põhjendamiseks valeandmeid, tunnistas nii kriminaalmenetluses kui kohtuistungil, et ei tea tehingute eesmärki ega raha päritolu ning seda, kes tehingud tegi. Ka kriminaalmenetluses ei õnnestunud tehinguid teinud tundmatut isikut kindlaks teha. Neist faktilistest asjaoludest koos tehingute kirjeldusega peaks piisama, et tõendada tehingute tühisust.

6) Kuigi praegu kehtiv RahaPTS § 40 lg 7 ei nõua enam valdaja loobumist varast, on antud juhul kohtule esitatud ülekuulamise protokoll, kus A. S on oma allkirjaga kinnitanud oma tunnistuse, kus ta muuhulgas on kinnitanud oma tahteavaldust ebaseaduslikult kontole laekunud rahast loobuda. Kuna A. S ei soovinud osaleda kohtuistungil ega esitada täiendavaid selgitusi, kinnitab ka see kaudselt tema tahteavaldust. RAB pidas seda tahteavaldust piisavaks, et see rahuldada. Millisel moel peaks see veel olema fikseeritud?

5.

A. S ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. RahaPTS § 40 lg 7 esimese lause kohaselt juhul, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. RahaPTS § 40 lg 7 neljandast lausest tuleneb, et vara omanikul on kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates õigus nõuda välja vara väärtusele vastav summa.

RahaPTS § 40 lg 7 esimese lause järgi võib halduskohus anda RAB-le loa taotletud vara riigi omandisse kandmiseks, kui täidetud on järgmised tingimused: (a) vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud rohkem kui üks aasta; (b) vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha.

Käesoleval juhul on täidetud esimene tingimus (A. Si arvelduskontol oleva raha käsutamisele seati esmane piirang 07.07.2011, RAB esitas taotluse 25.04.2013), kuid vaidlus on teise kriteeriumi täidetuse osas.

7. Riigikohus on oma praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et rahapesu objektiks oleva vara omanikuna tuleb käsitada mitte rahapesust ja selle objektiks olevast varast tegelikku kasusaajat, vaid rahapesus kahtlustatavat, kelle arvelduskontol paikneva summa osas on olemas rahapesu põhjendatud kahtlus ja kellele kuulub nõue panga (kontopidaja) vastu kontol märgitud ulatuses (vt Riigikohtu 10.06.2013 määrus nr 3-1-1-62-13, p 11; 05.02.2013 otsus nr 3-3-1-34-12, p 9; 14.06.2012 määrus nr 3-3-1-22-12, p 8; 14.12.2011 otsus nr 3-1-1-89-11, p 19.1; 21.04.2008 otsus nr 3-1-1-83-07, p 14).

Tallinna Ringkonnakohus on 05.07.2013 määruses nr 3-13-750 (p 10) ja 13.08.2013 määruses nr 3-13-862 (p 8) RahaPTS § 40 lg-ga 6 seoses, mille rakendamise üheks tingimuseks on samuti nõue, et vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha (vt RahaPTS § 40 lg 6 kohaldamise tingimuste kohta lähemalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2012 määrus nr 3-12-1849, p 13), asunud seisukohale, et RahaPTS § 40 sõnastus tervikuna ei arvesta „vara omaniku“ mõistet kasutades finantsteenuste eripäraga, mistõttu võib sätte grammatiline tõlgendamine viia tulemuseni, mis praktiliselt välistab piirangute seadmise nn ülekanderahale, mis ei oleks aga seaduse eesmärki arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus leidis viidatud lahendites, et RahaPTS § 40 lg-t 6 tuleb mõista selliselt, et vara omanik ei ole teada ka juhul, kui ülekande

3-13-893 9(10) teinud isiku puhul on põhjendatud kahtlus, et ülekanne ei ole tehtud reaalse majandustegevuse järelmina, vaid hoopis rahapesu eesmärgil, sest rahapesukahtlusega vara käsutamise piiramine kindlaksmääratud ajaks ongi vajalik selleks, et koguda tõendeid faktilise omandiõiguse olemasolu või puudumise tuvastamiseks. RahaPTS § 40 lg 6 kohaldamise eesmärk on selgitada välja vara tegelik omanik ning määrav ei ole, keda rahapesus osalejad näiliste tehingute kaudu omanikuna näidata soovivad.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et RahaPTS § 40 lg 6 kohaldamisega seoses eespool viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2013 ja 13.08.2013 määrustes antud tõlgendus tingimusele, et vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, ei ole laiendatav RahaPTS § 40 lg 7 alusel vara riigi omandisse kandmisele, sest nimetatud toimingutel on oluliselt erinevad õiguslikud tagajärjed. Samuti näeb RahaPTS § 40 lg 6 viimane lause vara valdajale ette minimaalsed menetluslikud tagatised (s.o õigus esitada halduskohtule seletus), mida RahaPTS §

40 lg 7 ette ei näe. Nimelt sätestab RahaPTS § 40 lg 7 teine lause halduskohtule küll kohustuse otsustada loa andmine kohtuistungil, kuid seadusest ei tulene otsesõnu, et menetlusosaliseks oleks ka vara valdaja (vt HKMS § 264 lg 3 teine lause). Isegi kui RahaPTS § 40 lg 7 teist lauset tõlgendada süstemaatiliselt koostoimes RahaPTS § 40 lg 6 teise lausega selliselt, et kohtuistungile tuleb kutsuda ka see isik, kelle valduses oleva vara riigi omandisse kandmist taotletakse (nagu on käesoleval juhul teinud ka halduskohus), puuduvad isegi sellisel juhul vara valdajal piisavad menetluslikud garantiid, et asja ei otsustataks ilma tema osavõtuta, sest HKMS § 264 lg 6 esimesest lausest tulenevalt ei ole haldustoiminguks loa andmise taotluse kohtuistungil läbivaatamine ja lahendamine välistatud isegi juhul, kui menetlusosalisel on kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus.

Ehkki halduskohus oleks iseenesest pädev tegema kindlaks kõiki RAB taotluse lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid (sh tuvastama tehingute tühisust), ei oleks selline kohtulahend tehingu tühisuse kohta näilikkuse tõttu kohustuslik tehingu poolele, kes menetluses ei osalenud (HKMS § 177 lg 1; vt ka Riigikohtu 02.11.2011 otsus nr 3-2-1-95-11, p 12). RahaPTS §

40 lg-t 7 ei ole võimalik käsitada ka kuriteoga saadud vara kriminaalmenetluslikku konfiskeerimist asendava nn halduskonfiskeerimisena, sest nende eesmärgid on erinevad (vrd Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 21), vaid tegemist saab olla üksnes vaidluse all mitteoleva peremehetu vara riigi omandisse kandmisega. RahaPTS § 40 lg 7 alusel rakendatav HKMS 27. ptk-s sätestatud haldustoiminguks loa andmise menetlus ei ole üldse selline kohtumenetlus, kus saaks vaielda vara valduse seaduslikkuse ja omandi üle, milleks on sobiv menetluskord sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagimenetluse näol (vt lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2012 määrus nr 3-11-2952, p 8; Riigikohtu 14.06.2012 määrus nr 3-3- 1-22-12, p 9).

10. Ainetu on ka RAB viide, et ehkki alates 18.05.2012 kehtiv RahaPTS § 40 lg 7 redaktsioon ei nõua enam valdaja loobumist varast, on seegi antud juhul sisuliselt toimunud, kuna kriminaalmenetluses on A. S oma allkirjaga kinnitanud oma tunnistuse, kus ta muuhulgas on kinnitanud oma tahteavaldust ebaseaduslikult kontole laekunud rahast loobuda. Riigikohtu 21.04.2008 otsusest nr 3-1-1-83-07 nähtub üheselt, et vaatamata vara teise isiku käsutusse usaldamisele (nt võimaldades talle tehingute tegemiseks juurdepääsu panga arvelduskontol olevale rahale), tuleb pangakontol olevat raha lugeda kontoomaniku omandis olevaks varaks, mitte tegelikult tehinguid teinud isiku varaks.

11. RAB leiab, et järgmistest asjaoludest - A. S avas teise isiku palvel konto, andis teadlikult kontorekvisiidid teisele isikule, esitas panka tehingute põhjendamiseks valeandmeid, tunnistas nii kriminaalmenetluses kui kohtuistungil, et ei tea tehingute eesmärki ega raha päritolu ning seda, kes tehingud tegi; kriminaalmenetluses ei õnnestunud tehinguid teinud tundmatut

3-13-893 10(10) isikut kindlaks teha – peaks piisama, et tõendada tehingute tühisust. RAB ei ole samas konkreetselt väitnud, nagu oleks konto avamise tehing tühine.

Kohtupraktikast tulenevalt ei saa eeldada, et iga seadusega vastuolus olev tehing on tühine, vaid alati tuleb kindlaks teha, kas keelu kehtestamise eesmärgiks oli välistada keeluga vastuolus oleva kokkuleppe kehtivus või kaasa tuua muu tagajärg, mh kas piisavad on muud sanktsioonid, nt kokkuleppe sõlmija karistamine või järelevalve korras tehingutingimusi muutma kohustamine. Kokkulepe ei pruugi olla nt tühine, kui keelava seaduse eesmärgiks ei ole õigussuhte enda reguleerimine, vaid sellega üksnes tahetakse takistada mingit käitumist ja selleks on olemas ka vajalik mehhanism (vt Riigikohtu 22.11.2011 otsus nr 3-2-1-113-11, p 34; 05.11.2008 otsus nr 3-2-1-79-08, p 15). Samuti eeldab TsÜS § 89 lg 1 tähenduses tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist (vt Riigikohtu 02.11.2011 otsus nr 3-2-1-95-11, p 12; 17.12.2009 otsus nr 3-2-1-137-09, p 11). Seega tuleks halduskohtul RAB taotluse lahendamiseks asuda sisuliselt hindama vaidlusaluste tehingute kehtivust. Isegi kui ülekanded tehti tühiste tehingute alusel, siis ei tulene TsÜS § 84 lg-st 1 mingeid kohustusi (s.o tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks) RAB-le ega Eesti Vabariigile, vaid üksnes kontoomanikule.

12. Halduskohus on käesoleval juhul õigesti asunud seisukohale, et kuivõrd RAB on soovinud riigi omandisse kanda A. Si varalist nõuet AS SEB Pank vastu, mille omanik on teada, siis ei ole RahaPTS § 40 lg-s 7 sätestatud tingimused täidetud ja RAB taotluse rahuldamiseks puudub alus. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2013 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman