2-11-64876/41 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-64876

Tsiviilasi

I. S hagi AS Parsum Partners vastu juhatuse liikme tasu

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. aprilli 2013 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

17 875,23 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

I. S apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Madis Päts

Kostja: AS Parsum Partners (registrikood 11979978),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. aprilli 2013 otsuse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad hageja, I. S

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. I. S esitas 08.11.2011 Harju Maakohtule hagi AS Parsum Partners vastu 27 386,84

euro saamiseks, millest juhatuse liikme tasu on 17 875,23 eurot, puhkusehüvitis

2011,52 eurot ja hüvitis ebaseadusliku lepingu lõpetamise eest 7500 eurot. Ka soovis

hageja saada viivist 1792,39 eurot juhatuse liikme tasu maksmisega viivitamise eest.

Menetluse käigus loobus hageja osadest nõuetest ja tema lõplikuks nõudeks jäi

juhatuse liikme tasu 17 875,23 eurot perioodi 01.11.2010 - 03.06.2011 eest ja viivis.

Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista 17 875,23 eurot mõistliku tasuna

VÕS § 627 lg 2 alusel.

2. Hagi põhjenduste kohaselt asus hageja täitma kostja juhatuse liikme kohustusi alates

05.08.2010 ehk alates kostja asutamislepingu sõlmimisest. Neid kohustusi täitis hageja

kuni 03.06.2011. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe järgi pidi kostja tasuma

hagejale juhatuse liikme tasu 2500,03 eurot kuus. Pooltel oli ettevalmistatud ka

juhatuse liikme lepingu projekt, kuid kostja nõukogu on keeldunud selle

allkirjastamisest. Sellest hoolimata on kostja asunud lepingut täitma, makstes hagejale

2010. aasta augustis, septembris ja oktoobris juhatuse liikme tasu sularahas 2500,02

eurot kuus. Kostja on jätnud tasumata hagejale juhatuse liikme tasu perioodil

01.11.2010-03.06.2011 - kokku 17 875,23 eurot.

3. Äriühingu juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe ning selle tehingu sisusse

kuulub äriühingu kohustus maksta juhatuse liikmele tasu. Tasu välistatus saab toimuda

üksnes juhatuse liikme ja äriühingu vastava kokkuleppe alusel. Sellist kokkulepet

hageja ja kostja ei sõlminud.

4. CV keskuse kodulehelt nähtuvalt on juhatuse liikmetele pakutavaks brutotasuks

keskmiselt 30 000 krooni, so 1917,34 eurot kuus. Kostja äriplaani kohaselt kavandati

juhatuse liikmete brutotasu suuruseks 2500 eurot kuus. Võib eeldada, et kostja oli oma

äriplaani koostamisel ratsionaalne ja kaalutlev ning seetõttu võib kostja poolt äriplaani

sisse kirjutatud juhatuse liikme tasu suurust pidada mõistlikuks. Finantsinspektsiooni

koduleheküljel avaldatud andmete kohaselt tegutseb käesoleval ajal Eestis saadud

tegevusloa alusel 8 hagejaga sarnast makseasutust. Kostja tegevusloa saamiseks kulus 8

kuud pingelist ja töömahukat tööd, mida tegid juhatuse liikmed, sealhulgas hageja. 2010-

2011. aastatel Eestis kostjaga samas majandussektoris tegutsevate äriühingute juhatuse

liikmete keskmine kuutasu oli (2893+2763)/2 = 2828 eurot. Seega hageja poolt

kostjalt nõutava juhatuse liikme tasu suurust tuleb pidada mõistlikuks tasuks VÕS §

627 tähenduses.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja võeti kostja juhatuse liikmeks 05.08.2010.

Lepingut hagejale juhatuse liikme tasu maksmise kohta ei sõlmitud ja kostjal ei ole

kohustust hagejale seda maksta. Lepingu mittesõlmimist kinnitab ka hageja.

6. Kostja registreeriti 05.08.2010, tegevusloa äritegevuseks sai ta 06.04.2011 ja alustas

äritegevust 29.04.2011. Alates asutamispäevast kuni 29.04.2011 ei olnud kostjal

mingit äritegevust ning seoses sellega ei olnud ja kostja ei planeerinud mingeid

väljamakseid.

7. 19.07.2010 võeti hageja tööle OÜ-sse Parsum eesmärgiga ette valmistada vajalikud

dokumendid kostja tegevusloa saamiseks ja seoses sellega maksti hagejale igas kuus

töötasu 21 000 krooni ehk 1342 eurot (bruto) vastavalt kostja nõukogu 19.08.2010

otsusele. Ajavahemiku 19.07.2010 kuni 30.04.2011 eest on OÜ Parsum tasunud

hagejale töötasu.

8. 03.05.2010 esitas hageja kostjale teate, et astub kostja juhatusest tagasi alates

03.05.2011 omal soovil. Selle kohta on tehtud äriregistris vastav märge. 01.08.2011

esitas hageja omavoliliselt kostja nimel Maksuametile võltsitud tulu -ja sotsiaalmaksu

deklaratsioonid (TSD) endale 2010.a augustis, septembris ja oktoobris „palga

maksmisega“ seotud maksude deklareerimiseks. Nimetatud deklaratsioonide esitamise

ajal ei olnud hageja enam kostja juhatuse liige ja tal ei olnud mingit õigust nende

esitamiseks. Ei ole eluliselt usutav, et hageja juhatuse liikmena unustas 2010.a

augustis, septembris ja oktoobris maksudeklaratsioonid esitamata ja alles ca 1 aasta

hiljem tuli talle nende esitamise kohustus meelde. Oluliselt usutavam on see, et hageja

esitas kõnealused deklaratsioonid tagantjärele eesmärgiga tekitada palgamakse

kokkuleppe osas õigusnäivus.

9. Hageja esitatud kassa väljaminekuorderid on võltsitud. Kostjal ei olnud kassat kuni

29.04.2011, mida kinnitab kostja konto kaardi väljavõte. Esimene kostja kassa toiming

oli 29.04.2011. Orderid ei ole kostja raamatupidamises arvel ja puuduvad

raamatupidamise dokumentatsioonis. Ebaõige on hageja väide, et kostja kassas oli

piisavalt sularaha ja et ta sai endale 2010.a aasta augusti, septembri ja oktoobrikuu

eest palga välja maksta. Väidetavalt oli tegemist aktsionäride poolt äriühingu kassasse

tehtud aktsiakapitali sissemaksetega. TsMS § 277 lg 2 alusel kostja vaidlustab selle

väite tõendamiseks esitatud kassaorderite ehtsuse. ÄS § 247 kohaselt tuleb rahalised

sissemaksed aktsiakapitali katteks teha alati äriühingu pangakontole. Ei ole eluliselt

usutav, et sissemaksed tehti sularahas kassasse.

10. Kostja hakkas reaalselt tegutsema alles 29.04.2011, kuid hageja astus juhatusest tagasi

03.05.2011. Ajal, millal hageja oli juhatuse liige, äriühingul müük, st mistahes tulud

puudusid. Äriühingu juhtimise eest, millel tulud puuduvad, on mõistlikuks tasuks null

eurot. Samas sai hageja ülesannete täitmise eest kostja juures töötajana palka OÜ-s

Parsum.

11. Hageja leiab ebaõigesti, et tal on ÄS § 314 lg 2 järgi õigus juhatuse liikme tasu

kindlasti saada ja küsimus on vaid selle suuruses. ÄS § 314 lg 1 kohaselt määrab

juhatuse liikmele tasu nõukogu. Samas ÄS § 314 ei keela ega välista olukorda, kus

juhatuse liikmele tasu ei maksta. Pooltel puudus kokkulepe tasu maksmise osas.

12. Praktikas

on

ettevõtlust

alustavate

äriühingute

puhul

tavaline,

et

enne

majandustegevuse täielikku käivitumist juhatuse liikmetele tasu ei maksta.

Vastupidine lepitaks selgelt kokku. Vastasel juhul oleks kostjaga sarnase

majandustegevuse alustamine peaaegu võimatu. Alustavale äriühingule on juhatuse

liikmele 2500 euro suuruse tasu maksmine kuus ilmselgelt üle jõu käiv kohustus.

13. VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub

tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest,

eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Juhatuse

liikmeks olemine ei ole tegutsemine majandus- või kutsetegevuses.

14. Alusetud on hageja viited kostja äriplaanile, milles on märgitud kavandatud juhatuse

liikme tasud. Äriplaan on kavand, kuidas majandustegevuse käivitumisel rahavooge

juhtida. Äriplaanis ei ole ette nähtud, et juhatuse liige hakkab palka saama koheselt, st

alates äriühingu asutamisest, st enne majandustegevuse käivitumist ja tulu teenimist.

15. Põhjendamatud on kostja viited sarnaste makseasutuste juhtorganite keskmiste tasude

suurusele. Hageja on esitanud võrdluseks statistika, mis kajastab toimivad äriühingud,

kellele on Finantsinspektsioon väljastanud makseasutusena tegutsemise tegevusloa.

Kostja puhul oli tegemist aga alles alustava ettevõttega ning tegutsemine

makseasutusena polnud veel alanudki, mistõttu ei saa nimetatud äriühinguid ja nende

juhtorganitele makstavaid tasusid võrrelda. Juhul, kui hageja soovib mõistliku tasu

suuruse tuvastada võrdlusmeetodi alusel, siis peaks võrdlusmaterjal kajastama

olukorda kus äriühingul: 1) puudub reaalne majandustegevus; 2) puudub müük; 3)

puuduvad töötajad; 4) äriühing tegevuse sisuks on makseasutuse litsentsi saamiseks

tehtavad toimingud.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

16. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

17. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on asutatud 05.08.2010, äriregistrisse kantud

19.08.2010 ning hageja oli kostja juhatuse liikmena kantud äriregistrisse alates

19.08.2010 kuni 03.06.2011. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 03.05.2011 esitas

hageja kostjale avalduse juhatuse liikmest tagasiastumise kohta, 16.05.2011 kostja

nõukogu otsusega on hageja kostja juhatusest tagasi kutsutud alates 16.05.2011 ja

selle kohta on äriregistris tehtud vastav märge 03.06.2011. Poolte vahel on vaidlus

selle üle, kas kostja on kohustatud maksma hagejale juhatuse liikme tasu.

18. Tõendamist ei leidnud, et pooled oleks sõlminud kokkuleppe hagejale juhatuse liikme

tasu 2500,03 euro maksmiseks kuus. Juhatuse liikme lepingut pooled ei sõlminud. On

tõendatud, et veel 2011.a jaanuaris toimus hageja juhatuse liikme lepingu

ettevalmistamine ja pooltevahelised läbirääkimised selles osas. ÄS § 180¹ lg 1

kohaselt aktsiaseltsi juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja selle maksmise kord

määratakse osanike otsusega või nõukogu olemasolul nõukogu otsusega. Kokkuleppe

hagejale juhatuse liikme tasu maksmise kohta oleks saanud sõlmida vaid hageja ja

nõukogu kui organi, mitte üksikute nõukogu liikmete või aktsionäride vahel. Puudub

nõukogu otsus, mille kohaselt oleks hageja juhatuse liikme tasu suuruseks määratud

2500,03 eurot.

19. Asjaolu, et kostjal puudus kuni 2010.a augustis, septembris ja oktoobris kassa, on

tõendatud vandeaudiitor Ilmar Tälli poolt 25.07.2012 koostatud dokumentide analüüsi

kokkuvõttega, mille kokkuvõtliku järelduse kohaselt ei ole ilmnenud asjaolusid, mis

viitaks sularahatehingute olemasolule perioodil 18.08.2010-31.10.2010 (I kd lk 249) ja

kostja poolt 29.04.2011 väljastatud kassa väljamineku orderiga nr 0000001, millest

nähtub, et esimene väljamakse on kostja kassast tehtud alles 29.04.2011 (I kd tlk 120).

Hageja esitatud kostja kassaraamatu väljavõtte kohaselt on kostja aktsionärid teinud

ajavahemikus 30.08.2010 -29.10.2010 kassasse sissemakseid (I kd tlk 160). Kostja

eitab sellise kassaraamatu olemasolu ja kostja aktsionärid on esitanud kohtule

kinnitused, et nad ei ole kunagi kostja kassasse sularahas sissemakseid teinud (I kd tlk

255-268). ÄS § 247 sätestab, et rahalised sissemaksed aktsiakapitali katteks tuleb teha

alati äriühingu pangakontole. Ebausutav on hageja väide, et olukorras, kus seadusest

tulenevalt on aktsionäridel kohustus teha sissemaksed aktsiakapitali äriühingu

pangkontole, tegi aktsionärid selle asemel aktsiakapitali sissemakseid sularahas

kassasse. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis seda kinnitaks. Hageja

enda poolt peetud kassaraamat ei ole kohtu jaoks usaldusväärne tõend ja kohus jättis

selle otsuse tegemisel tähelepanuta.

20. Hageja esitas kostja nimel 2011.a augustis ehk 3 kuud pärast juhatuse liikme volituste

lõppemist Maksu-ja Tolliametile maksudeklaratsioonid endale ja teisele juhatuse

liikmele A. N 2010.a augustis, septembris ja oktoobris palga maksmisega seotud

maksude deklareerimiseks. Hageja vande all antud ütluste kohaselt oli tal nõukoguga

kokkulepe, et kõikide maksude ja raportite eest vastutab H. S, teda usaldati ja tema

tegi kõik raportid Maksuametile ja pankadele. Pärast töölt lahkumist avastas hageja, et

tema palka pole deklareeritud, ta pöördus Maksuametisse ning sealt vastati, et tal on

volitused olemas ja soovitati hagejal oma palk deklareerida (II kd lk 51-52). Kohus

jättis eelnimetatud hageja poolt vande all antud ütlused tähelepanuta, kuivõrd need on

vastuolus teiste tõenditega ning kohtu hinnangul ei ole need usaldusväärsed.

21. On ebausutav, et hageja, kes oma väidete kohaselt on kõrge kvalifikatsiooniga

finantsspetsialist, olles kostja juhatuse liige ja omades juurdepääsu kostja

pangakontole, ei teadnud, et 2010.a augustis, septembris ja oktoobris olid väidetavalt

temale makstud juhatuse liikme tasu pealt maksud deklareerimata ja riigile tasumata

ning ta avastas selle alles ca 1 aasta hiljem. Hageja oli maksudeklaratsiooni esitamise

ajal juba juhatuse liikme ametist tagasi kutsutud ja ta pidi teadma, et tal puudusid

maksudeklaratsiooni esitamiseks igasugused õigused. Vastavalt Tulumaksuseaduse

§ 44 lg-le 1 on residendist füüsiline isik kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile

tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile

järgneva aasta 31. märtsiks. Seega pidi hageja Maksu- ja Tolliametile enda 2010.a

tuludeklaratsiooni esitamisel avastama, et talle 2010.a augusti, septembri ja oktoobri

eest väidetavalt makstud juhatuse liikme tasu pealt on maksud deklareerimata. Kohus

nõustus kostja seisukohaga, et hageja on esitanud kõnealused deklaratsioonid

tagantjärele eesmärgiga tekitada tasu kokkuleppe osas õigusnäivust ja ta on selleks ära

kasutanud olukorra, et kostja poolt olid jäetud õigeaegselt hageja volitused e-

maksuametis lõpetamata. Need lõpetati alles 15.08.2011. Eeltoodust tulenevalt leidis

kohus, et hageja poolt kohtule esitatud kassa orderid, mille kohaselt on hagejale

makstud 30.08.2010, 30.09.2010 ja 29.10.2011 juhatuse liikme tasu 30 902 krooni, on

koostatud tagantjärele, tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega ja kohus jättis need

TsMS § 277 lg 4 alusel otsuse tegemisel arvesse võtmata.

22. Lisaks eeltoodule ei ole usutav, et isik on nõus töötama peaaegu 6 kuud juhatuse

liikme tasu saamata, ilma selle kohta kostjale ühtegi kirjaliku pretensiooni esitamata.

Tuginedes eeltoodule asus kohus seisukohale, et tõendamata on hageja ja kostja

vaheline kokkulepe hagejale juhatuse liikme tasu 2500,03 euro maksmise kohta kuus,

millest tulenevalt saab eeldada, et tasu maksmise osas pooltel kokkulepe puudus.

Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt juhatuse liikme

lepingulise tasuna ajavahemiku november 2010 - 03.06.2011 eest kokku 17 875,23

eurot.

23. Hageja mõistliku tasu nõue põhineb VÕS § 627 lg-l 2, mille kohaselt kui tasu suurust

ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 627

lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu

maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige

kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus-või kutsetegevuses. Äriühingu juhatuse

liikmeks olemine ei ole tegutsemine majandus- või kutsetegevuses. Majandus- või

kutsetegevuse eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või

vahendamisest, samuti teenuse osutamisest. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta

oleks pakkunud kostjale vaidlusalusel ajal „juhatuse liikmeks olemise teenust“.

24. ÄS § 314 ei keela ega välista olukorda, kus juhatuse liikmele tasu ei maksta. Praktikas

on ettevõtlust alustavate äriühingute puhul tavaline, et enne majandustegevuse

käivitumist juhatuse liikmele tasu ei maksta. Ebaõige on hageja seisukoht, et äriühingu

juhatuse liikmele tuleb alati tasu maksta.

25. 08.11.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi OÜ Parsum vastu saamata jäänud

töötasu, puhkusehüvitise ja lepingu rikkumise eest hüvitise nõudes ning AS Parsum

Partners vastu juhatuse liikme tasu nõudes, millest hageja nõuet OÜ Parsum vastu

arutas maakohus tsiviilasjas nr 2-11-43735. Vaidlust ei ole selle üle, et 19.07.2010

sõlmisid hageja ja OÜ Parsum suulise töölepingu, mille alusel hageja asus OÜ-s

Parsum tööle finantsjuhina töötasuga 21 000 krooni ehk 1342,14 eurot kuus (bruto) ja

et augustist 2010.a kuni aprillini 2011.a on hageja saanud töötasu OÜ-lt Parsum.

Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kuni kui 29.04.2011 osutas makseteenuseid OÜ

Parsum, 06.04.2011 Finantsinspektsiooni otsusega on antud tegevusluba makseteenuse

osutamiseks kostjale (I kd tlk 95-98) ja kostja alustas äritegevust 29.04.2011.

Eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav kostja väide, et ajavahemikus augustist 2010.a

kuni aprillini 2011.a on hagejale maksnud töötasu OÜ Parsum ning hageja

tööülesandeks oli muuhulgas kostjale tegevuslitsentsi taotlemine.

26. Põhjendamatud on hageja viited sarnaste makseasutuste juhtorganite keskmiste tasude

suurusele. Hageja on mõistliku tasu suuruse tõendamiseks esitanud võrdluse statistika,

mis kajastab toimivaid äriühinguid, kellele on Finantsinspektsioon väljastanud

makseasutusena tegutsemise tegevusloa. Kostja näol on tegemist alles asutatud

äriühinguga, kellele väljastati tegevusluba 06.04.2011 ja alles 29.04.2011 alustas

makseasutusena äritegevust. Hageja on võrrelnud võrreldamatuid asjaolusid.

Käesoleval juhul saaks võrrelda juhatuse liikme tasu äriühingutega, milles puudub

reaalne majandustegevus, puudub müük, puuduvad töötajad ja äriühingu tegevuse

sisuks on makseasutuse litsentsi saamiseks tehtavad toimingud. Sellise äriühingu

juhatuse liikme keskmise tasu arvestust ei ole hageja kohtule esitanud. Samuti ei nähtu

kohtule esitatud materjalist, milles seisnes väidetav hageja poolt pingeline ja

töömahukas töö seoses kostja tegevuslitsentsi taotlemisega, mis vääriks 2005,3 euro

suurust igakuist kuutasu. Kuna hageja poolt ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks

alust hagi rahuldamiseks VÕS § 627 lg 2 järgi, tuleb ka hageja alternatiivne nõue

mõistliku tasu 17 875,23 euro saamiseks jätta rahuldamata. Kuivõrd põhinõue jääb

rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

27. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja

jätta menetluskulud kostja kanda.

28. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja TsMS § 442 lg-t 8, mille kohaselt peab

kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei põhjendanud hageja poolt

menetluse käigus esitatud tõendite, selgituste ja vande all antud ütluste tähelepanuta

jätmise alust. Samuti rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 4, tuginedes otsuse tegemisel

asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Otsuse p-s 30 kohus avaldas, et kõik

kohtuotsuses

käsitlemata

menetlusosaliste

väited

ja

tõendid

hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Selline seisukoht on ilmne näide TsMS § 436 lg 1 rikkumisest ning kohtu veendumus

ei ole menetlusosaliste esitatud argumentide ja tõendite väidetava tähtsusetuse osas

jälgitav.

29. Maakohus leidis ebaõigesti, et tõendamist ei leidnud poolte kokkulepe, mille kohaselt

kohustus kostja maksma hagejale juhatuse liikme tasu 2 500,03 eurot kuus, kuivõrd

kirjaliku juhatuse liikme teenistuslepingu allakirjastamiseni pooled enne hageja

tagasikutsumist juhatusest ei jõudnudki. Kohus tugines sellist järeldust tehes ÄS

§ 180ɪ lg-le 1, mis ei reguleeri aktsiaseltsidega seonduvat.

30. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, mille kohaselt kokkuleppe hagejale juhatuse

liikme tasu maksmise kohta oleks saanud sõlmida vaid hageja ja nõukogu kui organi,

mitte üksikute nõukogu liikmete või aktsionäride vahel. ÄS § 317 lg 8 tulenevalt

määrab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemiseks aktsiaseltsi esindaja, kuid

tehingud juhatuse liikmega teeb aktsiaselts. Välistatud ei ole, et aktsionär või

nõukogu liige esindab juriidilist isikut.

31. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe, mis olemuselt sarnaneb kõige enam

käsundussuhtele. See on tehinguline suhe sõltumata sellest, kas juhatuse liikmega on

kirjalik leping sõlmitud või mitte. Järelikult tuleb juhatuse liikme ja äriühingu vahelist

tehingulist suhet käsitleda VÕS-s käsundit reguleerivate sätete alusel, va juhul, kui

ÄS-st tuleneb teisiti. ÄS-s on aktsiaseltsi juhatuse liikmele tasu maksmise küsimus

reguleeritud teisiti kui VÕS §-s 619, mis sätestab käsundi tasuta täitmise eelduse. ÄS

§ 317 lg 8 kohaselt määrab aktsiaseltsi nõukogu juhatuse liikmega tehingute tegemise

ning määrab tehingu tingimused. ÄS § 314 lg 1 järgi määratakse juhatuse liikmele

makstava tasu suurus ja maksmise kord nõukogu otsusega ning sama paragrahvi lg 2

järgi peab nõukogu seisma hea selle eest, et juhatuse liikmele makstava tasu ja teiste

hüvitiste suurus oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ning

aktsiaseltsi majandusliku olukorraga. Nende sätete alusel saab aktsiaseltsi nõukogu

üksnes otsustada tasu maksmise ja määrata ka tasu suuruse, mitte aga võtta vastu

otsust tasu maksmise välistamise kohta. ÄS § 314 lg 1 sõnastus ei näe ette nõukogu

õigust jätta juhatuse liikmele tasu maksmata, vaid on antud üksnes pädevus määrata

makstava tasu suurus. Selles osas kehtestab ÄS olulise eriregulatsiooni võrreldes VÕS

§-ga 619. Kuivõrd juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu (TsÜS § 31 lg 5), siis

järeldub ÄS eelnimetatud sätetest, et juriidiline isik ei saa ühepoolse otsusega

välistada juhatuse liikmele tasu maksmist. Tasu maksmise välistamine saab toimuda

ainult kokkuleppel juhatuse liikmega, kes nõude omanikuna omab selle

käsutamisõigust ning seeläbi pädevust nõudest loobuda (VÕS § 207 lg 1).

32. Juhatuse liikmeks olek ning juhatuse liikmena äriühingule teenuste osutamine

sarnaneb KonkS § 2 lg 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-103-08 põhjal tegutsemisele

majandus- või kutsetegevuses, so ettevõtlusele ning ettevõtluse raames kehtib VÕS

§ 28 lg-st 1 tulenevalt teenuste tasulisuse eeldus. Puudub tava, et juhatuse liikmed

töötavad tasuta. Eeltoodut toetab ka VÕS § 627, mis kehtestab VÕS §-st 619 erandi

selles mõttes, et kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses või

kui muudel põhjustel võib mõistlikult eeldada käsundi täitmist üksnes tasu eest, siis

kehtib tasulise käsundi eeldus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui ei ole tasu suuruses

kokku lepitud, kuulub maksmisele vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sarnase

tulemuseni võib jõuda ka VÕS § 28 lg 2 alusel, mille kohaselt kuulub tasumisele

lepingu täitmise kohas seda liiki lepingute kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav

hind. Seega on äriühingu juhatuse liikmeks olek alati tehinguline õigussuhe ning selle

tehingu sisusse kuulub äriühingu kohustus maksta juhatuse liikmele tasu. Tasu

välistatus saab toimuda üksnes juhatuse liikme ja äriühingu vastava kokkuleppe alusel.

Sellist kokkulepet ei ole pooled sõlminud.

33. Pooltel oli kokkuleppe juhatuse liikme tasu osas. Vastasel juhul ei oleks hageja

nõustunud asuma täitma kostja juhatuse liikme kohustusi. Kohus hindas ebaõigesti

asjaolu, et pooled pidasid ka pärast hageja juhatuse liikmeks valimist läbirääkimisi

juhatuse liikme kirjaliku teenistuslepingu sõlmimiseks. Juhatuse liikmele tasu

maksmise obligatoorseks eelduseks ei ole kirjaliku teenistuslepingu sõlmimine.

Kirjalikku teenistuslepingut pidasid pooled vajalikuks seetõttu, et makseasutuste

tegevuse spetsiifika seab mitmeid lisatingimusi ja nõudeid juhatuse liikme tegevusele

ning vastavad küsimused tuli põhjalikumalt läbi arutada. Vaatamata hageja kirjaliku

teenistuslepingu projekti erinevatele redaktsioonidele ei muudetud nendes sätestatud

tasu suurust, kuivõrd selles osas olid pooled saavutanud kokkuleppe juba hageja

juhatuse liikmeks valimise hetkeks.

34. Kohus ei analüüsinud otsuses seda, et kostja otsis endale tavapärasest kõrgendatud

nõudmistele vastavat juhatuse liiget CV Keskuse kaudu, milles avaldatud

töökuulutuses oli pakutavaks palgaks (alates) 30 000 krooni kuus. Pooltevaheliste

läbirääkimiste käigus kujunes töötasuks 2500,03 eurot kuus. Nimetatud palganumbri

avaldamist saab käsitleda kostja tahteavaldusena maksta töökuulutuse kaudu otsitavale

juhatuse liikmele tasu alates kuulutuses nimetatud summast. TsÜS § 69 lg 1 teise lause

kohaselt

muutub

kindlale

isikule

suunamata

tahteavaldus

kehtivaks

tahte

väljendamisega, milleks on käesoleval juhul kostja poolt CV Keskuse veebilehel

avaldatud töökuulutus. TsÜS § 75 lg 2 teise lause kohaselt tuleb avalikkusele suunatud

tahteavaldust tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Avalikkusele

tehtud tahteavalduse puhul on tegemist avaldusest puudutatud isikutega, kellel

tulenevalt tahteavalduse sisust tekivad õigustatud ootused võimalike õiguslike

tagajärgede osas. Igal mõistlikul isikul, sh hagejal, oli tööpakkumist lugedes ning

selles avaldatud informatsioonist lähtudes õigustatud ootus saada kostja juhatuse

liikmeks valimise korral juhatuse liikme ülesannete täitmise eest vähemalt kostja poolt

CV Keskuse veebilehel avaldatud töökuulutuses lubatud töötasu. Töökuulutus tõendab

kostja tahet tasuda juhatuse liikmele töötasu alates 30 000 kroonist kuus. Andes

kirjaliku nõusoleku kostja juhatuse liikmeks valimiseks ja asudes juhatuse liikme

kohustusi täitma, on hageja väljendanud omapoolset nõustumust töökuulutuses

avaldatud tingimuste ja pooltevahelistel läbirääkimistel kokkulepitu osas. Hageja on

esitanud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kostja maksis talle juhatuse liikme

tasu 2010.a augustis, septembris ja oktoobris.

35. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja 2010. a koostatud äriplaani, mille

peatüki „Personal ja juhtimine“ all on esimese aasta prognoositava palgafondi

struktuuris toodud juhatuse liikme palk 2500 eurot kuus. CV Keskuses avaldatud

töökuulutusest ja kostja äriplaanist ei nähtu, et juhatuse liikmele töötasu maksmine

oleks seotud edasilükkava tingimusega TsÜS § 102 lg 2 tähenduses. Eeltoodust

tulenevalt on arusaamatu ja ebaõige seisukoht, et kuivõrd kostja alustas teenuste

osutamist klientidele alles 29.04.2011, ei olnud ta sellele kuupäevale eelnenud

perioodil müügitegevuse puudumise tõttu kohustatud hagejale juhatuse liikme tasu

maksma.

36. Ebaõige ja arusaamatu on kohtu seisukoht, nagu oleks tõendamata asjaolu, et kostja

kassas oli perioodil 18.08.2010 – 31.10.2010 piisavalt rahalisi vahendeid, mille arvelt

oleks olnud võimalik teostada väljamakseid, sealhulgas apellandile ning et hageja

väide aktsionäride poolt kostja kassasse sularaha sissemaksete tegemise kohta on

ebausutav, kuna aktsionärid pidid seadusest tulenevalt tegema sissemaksed

aktsiakapitali kostja pangakontole, mitte sularahas kassasse. Aktsionäride poolt

sissemaksete tegemine aktsiakapitali ei välistanud nende poolt täiendavate

sissemaksete tegemist sularahas kassasse selleks, et katta ettevõtte käivitamise

perioodil tekkivaid kulusid. On eluliselt ebausutav, et ligemale 8 kuu jooksul selliste

kulude katmise vajadused puudusid või selliseid kulusid ei tekkinud. Olukorras, kus

palgati spetsialistidest juhatuse liikmed, ei olnud võimalik kasutada aktsiakapitali

tehtud sissemakseid ja ettevõttel müügitulud puudusid, tuleb sularaha sissemaksete

tegemist pidada pigem tõenäoliseks.

37. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja vande all antud selgituse selle kohta,

et ettevõtte käivitamiseks oli vaja teha väljaminekuid ning selleks avati aktsionäride

kassa, kuhu tehti aktsionäride poolt sularahas sissemakseid proportsionaalselt nende

osaluste suurustega. Tegemist ei olnud aktsiakapitali sissemaksetega. Kostja

kassaraamatu väljavõttest nähtub, et kostja aktsionärid tegid ajavahemikus 30.09.2010

- 29.10.2010 kostja kassasse sularahas sissemakseid. Samuti nähtub kassa väljamineku

orderitest ajavahemikul 30.08.2010 – 29.10.2011 nr-d 20109, 20119 ja 20129, millele

on alla kirjutanud lisaks hagejale ka teine juhatuse liige A. N, et sel perioodil oli kostja

kassas rahalisi vahendeid ja hagejale maksti esialgu kokkulepitud juhatuse liikme tasu.

38. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et vandeaudiitor I. Tälli poolt 25.07.2012.a

koostatud dokumentide analüüsi kokkuvõttes ei tuvastanud audiitor asjaolusid, mis

viitaks kostja sularahatehingute olemasolule perioodil 18.08.2010 - 31.10.2010 ja et

sularahakassa puudumist tõendab kostja poolt väljastatud kassa väljamineku order

nr 0000001, millest väidetavalt nähtub, et esimene väljamakse kassast tehti alles

29.04.2011 ning kostja aktsionäride kinnitused, et nad ei ole kunagi kostja kassasse

sularahas sissemakseid teinud.

39. Audiitori hinnanguga ei ole võimalik tõendada sularaha sissemaksete tegemist

kassasse ja/või väljamaksete mittetegemist kassast vaatlusalusel perioodil. Audiitor ei

ole läbi viinud kostja raamatupidamise analüüsi ja on andnud oma seisukoha lähtudes

vaid nendest dokumentidest, mida kostja juhatus pidas vajalikuks talle arvamuse

andmiseks esitada. Arvamusest nähtub, et kostja tellis arvamuse ja see koostati 7 kuni

8 kuud pärast hageja poolt hagi esitamist. Aktsionäride kinnituskirjad kassasse

sularaha sissemaksete mittetegemise kohta on dateeritud kõik ühe kuupäevaga -

06.08.2012. Seega on need antud ligemale aasta pärast hagi esitamist ja audiitori

hinnangu saamist. Ilmselgelt on sellised kinnitused mineviku asjaolude kohta antud

vaid käesoleva tsiviilasja tarbeks. Seega ei ole nende dokumentidega võimalik

tõendada, et hagejal puudus vaidlusalusel perioodil kassa. Mineviku asjaolusid saab

tõendada üksnes tunnistaja ütluste kaudu (TsMS § 229 lg 1, § 251 lg 1).

40. Kohus ei põhjendanud, miks on kassaraamat ja/või kassa väljamineku orderid

tõenditena ebausaldusväärsed. Samuti ei põhjendanud kohus hageja vande all antud

selgituste tähelepanuta jätmist sularahaliste sissemaksete kohta kostja kassasse. Kohtu

ebaõige ja põhjendamatu järeldus kostja aktsionäride poolt sularaha sissemaksete

mittetegemise kohta on rajatud üksnes kostja poolt esitatud asjakohatutele ja/või

ebausaldusväärsetele tõenditele.

41. Kohus jättis tähelepanuta hageja vande all antud ütlused, mis puudutavad Maksu- ja

Tolliametile hageja maksudeklaratsioonide esitamist, kuivõrd need on kohtu arvates

vastuolus teiste tõenditega ega ole seetõttu kohtu hinnangul usaldusväärsed. Kohus ei

põhjendanud, milliste konkreetsete tõenditega vastuolu esineb ja milles see seisneb.

Kohtu vastav seisukoht on põhjendamatu ja ebaõige.

42. Ebaõige ja põhjendamatu on kohtu järeldus, et kõnealused deklaratsioonid on esitatud

eesmärgiga tekitada palgamakse kokkuleppe osas õigusnäivus ning et hageja poolt

esitatud kassa väljamineku orderid juhatuse liikme tasu maksmise kohta on koostatud

tagantjärele ja tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega.

43. Kohus on viidanud tulumaksuseadusele ja käsitlenud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni

esitamise asjaolude olulisust esmakordselt kohtuotsuses, rikkudes sellega TsMS § 436

lg-t 4. Asjaolu, et hageja pidi esitama oma 2010.a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni

hiljemalt 2011.a 31. märtsiks ja pidi seetõttu saama teada maksudeklaratsioonide

mitteesitamisest, ei olnud menetluse jooksul arutluse all olnud. Pealegi ei pea

tulumaksuseaduse § 44 lg 6 p 1 järgi tuludeklaratsiooni esitama residendist füüsiline

isik, kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda.

Ainuüksi seaduses sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise üldisele kohustusele

tuginedes ei ole võimalik tuvastada, kas hageja esitas füüsilise isiku tuludeklaratsiooni

õigeaegselt ning pidi sellest tulenevalt olema teadlik, et talle makstud juhatuse liikme

tasu pealt ei ole makstud makse.

44. Kohus leidis, et usutav ei ole isiku nõusolek töötada peaaegu 6 kuud ilma juhatuse

liikme tasu saamata, esitamata vastustajale ühtegi sellekohast kirjalikku pretensiooni.

Otsusest ei selgu, mille põhjal on kohus järeldanud, nagu oleks hageja olnud sellise

olukorraga rahul. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja vande all antud

selgituse, mille kohaselt toimus poolte vahel suuliselt pidev suhtlus juhatuse liikme

tasu maksmise küsimuses, kuna pooltel ei olnud kombeks kirju vahetada. Kirjaliku

pretensiooni puudumise põhjal ei saa järeldada, et hageja oleks aktsepteerinud

juhatuse liikme tasu maksmise lõpetamist. Hageja vande all antud selgitusega on

tõendatud, et ta hakkas kostjalt nõudma juhatuse liikme lepingu allkirjastamist, kui

ilmnesid probleemid tasu maksmisega.

45. Hageja esitas juhatuse liikme mõistliku tasu suuruse tõendamiseks võrdluse statistika,

mis kajastab toimivaid äriühinguid, kellele on Finantsinspektsioon väljastanud

makseasutusena tegutsemise tegevusloa. Seega on hageja põhjendatult tuginenud

antud valdkonnas tegutsevate äriühingute spetsialistide palgaandmetele. Vastava

keskmise tasu/palga suurus ei sõltu ega saagi sõltuda sellest, millises staadiumis on

palkaja majandustegevuse käivitamine. Vastupidine seisukoht oleks ebamõistlik,

kuivõrd ei saa eeldada, et tööturul oma teenuseid pakkuvad spetsialistid ei peaks

alustavates ettevõtetes üldse tasu saama või peaksid saama võrreldes turutingimustega

oluliselt väiksemat tasu (kohtu hinnangul töötama tasuta), vaid seetõttu, et alustavatel

ettevõtetel veel müügitulu ei ole või see on ebapiisav turutingimustele vastavate

palkade maksmiseks. Eelduslikult spetsialistid sellistesse ettevõtetesse tööle ei asuks.

46. Põhjendamatu ja ebamõistliku on kohtu seisukohta, et juhatuse liikme tasu mõistliku

suuruse kindlakstegemiseks oleks pidanud kohtule esitama hoopis andmeid

mittetegutsevate äriühingute juhatuse liikmete tasude kohta või siis äriühingute kohta,

kus puudub reaalne majandustegevus, müük, töötajad ja äriühingu tegevuse sisuks on

makseasutuse litsentsi saamiseks tehtavad toimingud. Kostja palkas hageja kui

spetsialisti ja tegi seda kehtinud turutingimustel. Aastatel 2010-2011 oli Eestis

kostjaga samas majandussektoris tegutsevate äriühingute juhatuse liikmete/

spetsialistide keskmine kuutasu 2828 eurot, mistõttu tuleb hageja poolt nõutava

juhatuse liikme tasu suurust pidada mõistlikuks VÕS § 627 tähenduses. Põhjendatud

ei ole seisukoht, et üksnes seetõttu, et kostjal puudus vaidlusalusel perioodil müük ja

müügitulud, on äriühingu juhatuse liikme mõistlikuks tasuks 0 eurot.

47. Tegevust alustavasse äriühingusse töötajate ja juhtorganite liikmete palkamisel peab

tööandja arvestama asjaoluga, et palkamisega kaasnevad koheselt ka väljaminekud

töötasude näol ning tööandja peab eelduslikult arvestama vastavas valdkonnas

kehtivate tööturu tingimustega. Eluliselt ebausutav on seisukoht, et oma teenuseid

tööturul töökuulutuse alusel pakkuv isik/ spetsialist, kes ei kuulu alustava ettevõtte

omanikeringi, oleks nõus asuma täitma ettevõtte juhatuse liikme kohustusi ja võtma

vastava vastutuse, teades, et seda tuleb teha tasu saamata. Antud juhul otsis ja leidis

kostja avaliku töökuulutusega loodava makseasutuse juhatuse liikmed, esitades neile

tavapärasest oluliselt kõrgemaid nõudmisi ja pakkudes nende kvalifikatsioonile

vastavat tasu.

48. Arusaamatu ja vastuoluline on kohtu seisukoht, nagu ei nähtuks asja materjalist,

milles seisnes hageja poolt tehtud pingeline ja mahukas töö seoses kostja

tegevuslitsentsi taotlemisega, mis vääriks 2500 euro suurust igakuist töötasu. Hageja

juhtis kohtu tähelepanu sellele, et makseasutuse tegevusloa saamiseks kulus

makseasutuse registreerimisest alates 8 kuud, mille jooksul tegid eesmärgi nimel tööd

kostja juhatuse liikmed, sh hageja. On ilme, et vastavates valdkondades tegevusloa

saamise eelduseks ja tingimuseks oli kostja juhtkonna töö keskmisest suurem

kompetents ja panustamine. Makseasutuse tegevusloa saamisega seotud töö pingelisus

seisneb suuremahulise dokumentide komplekti koostamises, mille juures tuleb jälgida

hulgaliselt erinevaid nüansse (sisereeglid, rahapesu, mustad/hallid nimekirjad,

dokumentide ja laekumiste kontroll, isikute tuvastamine, turvalisus, likviidsuse ja

omavahendite piisavuse kontroll, finantsprognoosid, raportid RAB-le, FI-le ja EP-le

jms). Antud juhul tekitas lisatööd ka asjaolu, et veel puudus MERAS rakendamise

ulatuslikum

praktika,

mis

tingis

täiendavate

arutelude

ja

mitmesuguste

ümberkorralduse tegemise pideva vajaduse. Nimetatud tegevustega kaasnes ka muu

ettevalmistav tegevus. Kostja ei saanud alustada 2011.a aprillis tasuliste teenuste

pakkumist klientidele, omades vaid vajalikku tegevusluba.

49. Kohus kirjeldas valikuliselt Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-11-43735 asjaolusid

(hageja hagi OÜ Parsum vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja lepingu

rikkumise hüvitise saamiseks) ja seostas neid õigusvastaselt ja meelevaldselt

käesoleva vaidlusega. Nimetatud asjaolud on asjassepuutumatud. Kohus rikkus sellega

ka TsMS § 436 lg-t 4, mille kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida

ei ole menetluses arutatud.

Vastus apellatsioonkaebusele

50. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

51. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks, kuid osaliselt tuleb muuta TsMS § 657 lg 1 p 2ɪ alusel otsuse

põhjendusi.

52. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse

norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse

resolutsiooni tühistamise. Kohus hindas tõendeid TsMS § 232 lg 1 nõuetele vastavalt

ja otsustas oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või

mitte. Samuti põhjendas kohus TsMS § 442 lg-le 8 vastavalt, miks ta mõnda tõendit ei

arvestanud. Apellatsioonkaebuses kordab hageja mitmeid maakohtu menetluses

esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba vastatud. Ringkonnakohus

nõustub suures osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS

§ 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Põhjendusi, mille osas kohus otsust muudab,

käsitleb

ringkonnakohus

eraldi.

Vastuseks

apellatsioonkaebusele

märgib

ringkonnakohus järgmist.

53. Maakohus leidis õigesti, et ÄS kohaselt oleks saanud aktsiaseltsi juhatuse liikmele

(hagejale) tasu maksmise otsustada nõukogu. Vastav nõukogu otsus puudub ja

puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaks hageja ja nõukogu vahel muus vormis

sõlmitud kokkulepet. Maakohus viitas ekslikult ÄS § 314 lg 1 asemel ÄS § 180ɪ

lg-le 1, kuid see ei muuda kohtu järeldust ebaõigeks. Sõnastuslikult ebaselge on kohtu

seisukoht, et kokkulepet juhatuse liikmele tasu maksmiseks ei saa sõlmida üksikute

nõukogu liikmete või aktsionäride vahel. Ilmselt pidas maakohus sellega silmas, et

hageja ei oleks saanud vastavat kokkulepet sõlmida ühe (mõne) nõukogu liikme või

aktsionäriga, vaid nõukogu kui aktsiaseltsi organiga. ÄS § 317 lg 8 teises lauses

sätestatu ei ole käesolevas asjas kohane, sest nõukogu ei ole teinud otsust hagejale

juhatuse liikme tasu maksmise kohta, st ei ole määranud ÄS § 317 lg 8 esimese lause

alusel tasu maksmise tingimusi, mistõttu ei tõusetu küsimus nõukogu poolt aktsiaseltsi

esindaja määramise kohta, kes oleks võinud hagejaga vastava tehingu teha. Pealegi ei

ole hageja maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses esile toonud, et ta oleks

konkreetse nõukogu liikmega, kes oli nõukogu poolt määratud aktsiaseltsi esindajaks,

vaidlusaluse kokkuleppe (tehingu) sõlminud.

54. Hageja leiab õigesti, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe, mis olemuselt

sarnaneb kõige enam käsundussuhtele ning juhatuse liikme ja äriühingu vahelist

tehingulist suhet saab käsitleda VÕS-s käsundit reguleerivate sätete alusel, va juhul,

kui ÄS-st tuleneb teisiti. Samuti märgib hageja õigesti, et ÄS-s on aktsiaseltsi juhatuse

liikmele tasu maksmise küsimus reguleeritud teisiti. ÄS § 317 lg 8 kohaselt määrab

aktsiaseltsi nõukogu juhatuse liikmega tehingute tegemise ning määrab tehingu

tingimused. ÄS § 314 lg 1 järgi määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja

maksmise kord nõukogu otsusega ning sama paragrahvi lg 2 järgi peab nõukogu

juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel

ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele aktsiaseltsi

tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete

ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga. Hageja leiab aga ebaõigesti, et eelnimetatud

sätete alusel on tal igal juhul õigus tasu saada ning küsimus on vaid summas. Antud

juhul ei ole aktsiaseltsi nõukogu võtnud vastu otsust tasu maksmise välistamise kohta,

nagu hageja väidab, kuid nõukogu ei ole vastu võtnud ka otsust tasu maksmise kohta.

ÄS § 314 ja 317 lg 8 järgi ei ole keelatud olukord, kus juhatuse liikmele tasu ei

maksta. Selline olukord on loomulik eriti juhul, kui tegemist on alustava äriühinguga,

kus ei ole veel majandustegevust ja tulu ning mille tegevuse esialgseks sisuks on

makseasutuse litsentsi saamiseks tehtavad toimingud, nagu see kostja puhul oli.

Maakohus tuvastas, et kostjale makseasutuse litsentsi saamiseks tehtud toimingute eest

sai hageja töötajana palka OÜ-st Parsum. Hageja ei ole seda kohtu tuvastatud asjaolu

apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

55. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et VÕS § 627 ei ole antud juhul kohaldatav,

sest juhatuse liikmeks olemine ei ole tegutsemine majandus- või kutsetegevuses

nimetatud sätte mõttes ja juhatuse liikme tasu maksmist reguleerib ÄS.

56. Iseenesest on õige, et maakohus ei analüüsinud hageja väiteid portaalis CV Keskus

avaldatud töökuulutuse kohta, kuid selline väide läheb otsuse p 30 alla, mille kohta

maakohus leidis, et see ei oma asjas tähtsust. Ringkonnakohus nõustub sellega, sest

kuulutuse avaldas OÜ Parsum, mitte kostja, mis on tõendatud AS CV Keskus

06.05.2011 e-kirjaga (I kd lk 168). Teise äriühingu töökuulutuse alusel ei saanud

hagejal tekkida mingeid õigustatud ootusi kostja suhtes, sh saada kuulutuses avaldatud

tasu.

57. Asjas ei oma tähtsust ka kostja 2010.a koostatud äriplaan. Äriplaan, milles on

märgitud kavandatud juhatuse liikme tasud, ei asenda nõukogu otsust juhatuse

liikmele tasu maksmise kohta ega saa olla aluseks hageja nõudele.

58. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole tõendanud oma väidet kassas perioodil

18.08.2010-31-10.2010 rahaliste vahendite olemasolu kohta, mille arvel oleks ta

saanud endale tasu maksta. Vastav järeldus põhineb aktsionäride kinnitustel selle

kohta, et nad ei ole kassasse raha maksnud, audiitori kokkuvõttel ja asjaolul, et ÄS

§ 247 kohaselt tuleb aktsiakapitali sissemaksed teha pangakontole. Maakohtu otsus

põhineb selles osas poolte poolt esile toodud asjaoludele ja tõenditele.

59. Asja materjalist nähtub, et hageja tugines maakohtus muu hulgas asjaolule, et kostja

võis alustava ettevõttena kasutada aktsiakapitali käivitusprotsesside kulude katteks ja

selle arvel maksta ka juhatuse liikme tasu (I kd lk 155, 156). Seda, et aktsionärid

maksid ettevõtte käivitamisel tekkivate kulude katteks kassasse eraldi raha, väitis

hageja esmakordselt alles vande all antud seletuses (II kd lk 51) ja see on vastuolus

hageja menetlusdokumentides varem esitatud seisukohaga, mis seab tema vande all

antud seletuse selles osas kahtluse alla. Lisaks sellele on hageja seletus selles osas

vastuolus käesoleva otsuse p-s 59 nimetatud tõenditega.

60. Asjaolu, et audiitori arvamust ja aktsionäride selgitusi küsiti käesoleva vaidluse

lahendamise ajal, ei muuda neid tõenditena kõlbmatuks. Ekslik on hageja väide, et

mineviku

asjaolusid

saab

tõendada

üksnes

tunnistajate

ütlustega.

Apellatsioonkaebuses viidatud TsMS § 229 lg 1 ja § 251 lg 1 sellist piirangut ei

sätesta. Vastupidi, tõendiks tsiviilasjas on TsMS § 229 lg 1 järgi igasugune teave,

mille alusel teeb kohus kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud

või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

Kostja on kogu menetluse kestel tuginenud asjaolule, et äriühingul kassat ei olnud ja

sealt ei saadud hagejale väljamakseid teha ning et väidetavast kassa olemasolust ja

sealt tehtud väljamaksetest sai ta teada alles kohtumenetluse käigus. Seega puudus tal

põhjus varem tõendeid koguda, mis hageja väited ümber lükkaks ja kostja vastuväiteid

kinnitaks. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus

põhjendanud, miks on kassaraamat ja kassa väljamineku orderid ebausaldusväärsed

tõendid ja need tuleb jätta otsuse tegemisel tähelepanuta. Kohus on oma seisukohti

põhjendanud otsuse p-des 19 ja 20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga

ja vastavaid põhjendusi ei korda.

61. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu käsitlusega hageja poolt Maksu- ja

Tolliametile esitatud maksedeklaratsioonide kohta otsuse p-s 20. Kohus tegi

põhjendatult järelduse, et deklaratsioonide esitamine kostja nimel ligi aasta pärast

väidetavate tasude saamist ja mitu kuud pärast seda, kui ta enam kostja juhatuse liige

ei olnud, oli kantud eesmärgist tekitada õigusnäivus tasu kokkuleppe osas.

62. Asja materjalist ei nähtu, et menetlusosalistega oleks arutatud tulumaksuseaduse sätete

kohaldamist ja hageja poolt füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise/mitteesitamise

asjaolusid, kuid see asjaolu ei ole kohtuotsuse lõppjärelduse suhtes määrav ega anna

iseenesest alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid need tuleb maakohtu otsuse

põhjendavast osast jätta välja.

63. Asjaolu, et hageja ei pöördunud väidetava kokkulepitud tasu saamata jätmisel kordagi

pretensiooniga kostja poole, hindas kohus hageja väidete usutavuse hindamisel, kuid

see ei oma asja lahendamisel iseseisvat tähendust. Hageja vande all antud seletusest,

mida ei kinnita muud usaldusväärsed tõendid, hagi rahuldamiseks ei piisa.

64. Kuna maakohus leidis õigesti, et VÕS § 627 antud juhul ei kohaldu, ei ole võimalik

hageja alternatiivselt esitatud tasu saamise nõuet rahuldada, mistõttu tuleb maakohtu

otsusest välja jätta põhjendused selle kohta, mille alusel määrata ja kui suur võiks olla

mõistlik juhatuse liikme tasu. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust

hageja poolt OÜ Parsum vastu esitatud hagiga seonduvad asjaolud, mis tuleb samuti

otsuse põhjendavast osast välja jätta. Eeltoodust tulenevalt ei vasta ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse väidetele, mis on esitatud maakohtu otsuse eelnimetatud osade

kohta.

65. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas lõppjärelduses teistsugust

otsust, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni

muutmata. Maakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud

maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka

apellatsioonimenetluse kulud hageja.

66. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise

avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ande Tänav