2-13-35823/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2013 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-35823 Tsiviilasi

I. K. hagi R. K. vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I. K., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja I. K., isikukood *, e-post * Kostja R. K., isikukood *, elukoht *, e-post *

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Pärnu Maakohtu 05.06.2006. a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-06-10510 R.

K. I. K. ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 63,91 eurot (1000 krooni) kuus 31,09 euro võrra ja mõista R. K. (isikukood *) I. K. (isikukood *) kasuks välja elatis tema ülalpidamiseks summas 95 eurot kuus alates 1. augustiks 2013. a kuni I. K. täisealiseks saamiseni *.

3. Elatis tasuda kostjal I. K. arveldusarvele nr *.

4. Edastada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

01.08.2013. a esitas I. K. oma seadusliku esindaja I. K. vahendusel kohtule hagi R. K. vastu elatise suurendamise nõudes, 05.08.2013. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavalduse osas hiljemalt 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest /tlk 15-16/. 19.08.2013 esitas kostja kohtule kirjaliku seisukoha esitatud hagiavalduse osas /tlk 26-32/. 19.08.2013. a edastas kohus kostja vastuse hagejale seisukoha võtmiseks kompromisslepingu sõlmimise osas /tlk 34/. 21.08.2013 esitas hageja täiendava tõendina arstitõendi /tlk 36/. 23.08.2013 esitas hageja vastuse kostja seisukohale /tlk 38-41/. 02.09.2013. a saabus kohtusse kostja seisukoht hageja 23.08.2013. a vastusele /tlk 47-52/.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht

01.08.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 05.06.2006. a kohtuotsusega kostjalt hageja ema I. K. kasuks välja mõistetud elatis hageja ülalpidamiseks kuni 28.04.2018. a summas 1000 krooni kuus, mis on 63,91 eurot. Kuna eelmisest elatise väljamõistmisest on möödunud 7 aastat ja selle ajaga on suurenenud miinimumtöötasu, tõusnud elukallidus, siis soovib hageja suurendada väljamõistetud elatist ja palub kostjalt välja mõista elatis alates 01.08.2013. a igakuiselt 120 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni */tlk 1-2/. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on 440,18 eurot (peretoetus, töötasu ja pension). Kostja sissetulekut hageja ei tea, teab vaid, et tal on uus pere ja laps, mistõttu ei nõua hageja maksimumi. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 16.08.2013. a esitatud hageja kirja kohaselt on lapsel tundlik ja kuiv nahk, millega seoses on kulud tõusnud, sest vajab pidevalt ravimeid ja salve /tlk 25/. 23.08.2013. a kohtule esitatud hageja esindaja seisukoha kohaselt /tlk 38-39, on hageja nõus elatise summat vähendama kuni 100 euroni kuus. Hageja esindaja rõhutab, et ka hageja esindaja on raske puudega, so töövõimetu 80% ulatuses ja töötab poole kohaga koristajana ning kasvatab last (hagejat) üksinda. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas tõendina: koopia Pärnu Maakohtu 05.06.2006 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-06- 10510 hagejalt elatise väljamõistmise kohta /tlk 3/; koopia hageja sünnitunnistusest /tl 4/; OÜ Kärdla Perearstid tõend /tlk 36/, mille kohaselt hagejal on diagnoositud atoopilist dermatiiti ja hageja vajab seetõttu aastaringselt ravimite kasutamist (mitut salvi + tabletid), täisväärtuslikku toitu ning igapäevast kreemitamist nahka niisutavate kreemidega; Sotsiaalkindlustusameti otsused hageja esindaja puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta ning püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta /tlk 40-41/, mille kohaselt on I. K. tuvastatud raskele puude raskusastmele vastav nägemisfunktsiooni suur kõrvalekalle ning sellest tulenevalt on I. K. osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 80%, põhjus üldhaigestumine.

Kostja seisukohad ja kostja poolt esitatud tõendid

Kostja poolt 19.08.2013. a esitatud kirjaliku vastuse kohaselt on kostja nõus ülalpidamiskohustusega. Kostja on raske puudega invaliid ja töövõime kaotus on 100 % ning oma haiguse tõttu ei ole kostja sobivat töökohta leidnud. Kostja puue põhjustab talle lisakulutusi meditsiinilise abi kättesaamiseks. Kostja peab üleval ka oma teist last, kes on alles kooliminemise eas. Kostja igakuine sissetulek on 322,06 eurot, millest pension on 268,36 eurot ja toetus meditsiiniliste lisakulutuste katteks on 53,70 eurot.

Kostja leiab, et on ebaõiglane nõuda ühe lapse kasvatamiseks rohkem kui 90 eurot kuus, sest kui teisele lapsele arvestada samuti 90 eurot, siis jääb kostja enda tarbeks vaid 142,06 eurot, millest 53,70 eurot on kostjale määratud toetus. Elamiseks jääks sel juhul vaid 88,36 eurot. Kostja palub tunnistada perekonnaseaduse § 102 lg 2 alusel tema põhjendused mõjutavateks ja vähendada väljamõistetava elatise suurust 90 eurole. Seoses kompromissi pakkumisega (nõus tasuma elatist 90 eurot kuus) palub kostja menetluskulud jagada pooleks. Kosja on nõus kirjaliku menetlusega, kuna tema tervislik seisund ei võimalda kohtuistungile sõita. 02.09.2013. a esitatud kostja vastuse kohaselt on kostja nõus maksma 100 eurot kuus kui kostja ja hageja esindaja sõlmivad kirjaliku kokkuleppe lapsega suhtlemise korra osas. Kostja esitas kirjaliku tõendina oma teise lapse * sünnitunnistuse /tl 28/; Sotsiaalkindlustusameti otsused püsiva töövõimetuse tuvastamise ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta /tlk 29,30/, mille kohasel on kostja täielikult töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 100%, põhjus üldhaigestumine ning kostjal on tuvastatud raske puue, millest tulenevad lisakulutused ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kastumisele 232% sotsiaaltoetuste määrast kuus kestusega kuni 30.04.2016; Sotsiaalkindlustusameti tõendid pensioni suuruse kohta ja puudega isiku sotsiaaltoetuse suuruse kohta /tlk 31, 32/, mille kohaselt on kostja pension alates 01.04.2013 268,36 eurot kuus ning sotsiaaltoetus alates 01.04.2013 53,70 eurot kuus.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hageja ja kostja seisukohtadega ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2013 aastal 160 eurot). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Pärnu Maakohtu 05.06.2006. a kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud elatis hageja ülalpidamiseks kuni * summas 1000 krooni kuus, mis on 63,91 eurot. Kuna eelmisest elatise väljamõistmisest on möödunud 7 aastat ja selle ajaga on suurenenud miinimumtöötasu, tõusnud elukallidus, siis on põhjendatud suurendada väljamõistetud elatist. Samuti on elatise suurendamise nõuet hageja esindaja põhjendanud hagejal diagnoositud atoopilise dermatiidiga, millest tingituna vajab hageja aastaringselt ravimite kasutamist (salvid, tabletid), igapäevast kreemitamist nahka niisutavate kreemidega ja täisväärtuslikku toitu /tlk 25, 36/.

Kostja on oma 19.08.2013. a esitatud kirjalikus vastuses nõus ülalpidamiskohustust täitma aga ei ole suuteline tasuma elatist enam kui 90 eurot kuus. Kostjal on tuvastatud raske puue, mis on tõendatud Sotsiaalkindlustusameti otsusega püsiva töövõimetuse tuvastamise ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta /tlk 29,30/, mille kohasel on kostja täielikult töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 100%, põhjus üldhaigestumine ning kostjal on tuvastatud raske puue, millest tulenevad tingitud lisakulutused ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kastumisele kestusega kuni 30.04.2016. Kostja peab üleval ka oma teist last (lisatud lapse sünnitunnistus tlk 28/, kes on alles kooliminemise eas. Kostja igakuine sissetulek on 322,06 eurot, millest pension on 268,36 eurot ja toetus meditsiiniliste lisakulutuste katteks on 53,70 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et talle määratud sotsiaaltoetus 53,70 eurot kuus, ei ole käsitletav sissetulekuna, mille arvelt ta saaks anda hagejale ülalpidamist, sest tulenevalt kostja tervislikust seisukorrast on see talle endale vajalik, tagamaks tema tervisliku seisundi stabiilsus. Seega on kostja sissetulekuks, millest tal tuleb anda ülalpidamist kahele alaealisele lapsele 268,36 eurot kuus.

Menetluse käigus on hageja nõustunud vähendama väljamõistetava elatise summat 100 euroni kuus /tlk 38/. Kostja nõustub maksma elatist 100 eurot kuus vaid juhul, kui hageja esindaja ja kostja lepivad kokku lapsega suhtlemise korras.

Kohus selgitas kostjale telefoni teel menetluslikku olukorda ning võimalust esitada kohtule avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 05.09.2013. a teatas kostja telefoni teel kohtule, et ei soovi käesolevaga esitada avaldust lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kostja soovib selles osas jõuda hageja esindajaga kohtuvälisele kokkuleppele. Elatise osas jäi kostja oma algselt esitatud seisukoha juurde, st on nõus maksma lapsele elatist 90 eurot kuus.

Kohus leiab, et käesolevas olukorra on põhjendatud elatise suurendamine, kuna eelnevalt väljamõistetud elatis summas 63,91 eurot ei ulatu isegi ½-ni kehtivast elatise alamäärast. Kohus peab siiski põhjendatuks, et väljamõistetava elatise suurus jääb alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra. Kohus peab elatise alla alamäära väljamõistmisel mõjuvaks põhjuseks kostja töövõimetust 100% ulatuses ning asjaolu, et kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps *, kes elatise väljamõistmisel hageja kasuks seadusest sätestatud minimaalmääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades nii hageja vajadusi kui kostja majanduslikku, tervislikku ja perekondlikku olukorda on põhjendatud elatise suurendamine 95 euroni kuus (31,09 euro võrra), mis ühtlasi tagab kostja ülalpeetavate (alaealiste laste) võrdse kohtlemise. Sellisel juhul jääb kostjale endale igakuiselt 78,36 eurot. Kohus arvestab seejurres, et laste vajadused riietele, jalanõudele, igapäevasele kooliskäimisele on reeglina suuremad kui vanemal, kes igapäevaselt tööl ei käi.

Menetluskulud

Vastaval tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik